Kuidas võiks Wikipediat veelgi paremaks teha?

Oletagem, et ühel päeval heliseb telefon ja toru otsas on Wikipedia looja Jimbo Wales küsimusega: “Kuidas võiks Wikipediat veelgi paremaks teha?” Mida talle vastata?

Selline oli nädalaülesanne Kaido Kikkase TTÜs loetaval kursusel Sotsiaalne tarkvara ja võrgukogukonnad.

Järgnevalt läbilõige väljapakutud Wikipedia paremaks muutmise ettepanekutest.

Info arusaadavamaks tegemine

visualiseerimine
“Teine ettepanek oleks muuta informatsioon visuaalsemaks. Hetkel on enamus informatsiooni edastatud teksti kujul, kuid miks mitte kasutada rohkem animatsioone ning selgitavaid videosid. See oleks vahetum ning kindlasti lihtsam mõistetav, ja mitte ainult lastele vaid igas vanuses lugejaskonnale.”
http://eretikool.blogspot.com/2011/09/6-nadal-wiki-maailm.html

“Enamus tänapäeva veebiportaale ning selahulgas ka Wikipedia kasutab informatsiooni levitamiseks teksti, kuid tekst ei ole selleks kõige kiirem vahend. Paljud Wikipedia elemendid on seotud teineteisega ja minu meelest oleks parem esitada need seosed graafiliselt. Seega kasutaja saab näha täieliku pilti Wikipedia artiklite seostest graafikute ja diagrammide baasil.

Toon ühe näite. Oletagem, et kasutaja tahab saada infot Vana-Rooma valitsejatest. Valitsejad on esitatud veebileheküljel graafilise puuna ning on näha mis järjekorras nad olid valitsenud. Peale selle iga valitseja võib olla seotud ka teiste tippudega, mis ei esita valitsejaid. Kui mingi valitseja on ehitatud Colosseumi, siis tema tippul on seos Colosseumi tippuga. Analoogselt – kui valitseja võttis osa mõnest sõjast, siis temal on seos selle sõja tippuga.”
http://forgetmeyes.wordpress.com/2011/10/16/wiki-maailm/

Vikisünnipäev

Kui ingliskeelne Vikipeedia on eksisteerinud juba 10 aastat, siis augustis sai eestikeelne Vikipeedia 9-aastaseks.

Oma olemasolu kümne aastaga on ingliskeelne Vikipeedia saanud üheks olulisemaks võrgu kaudu kättesaadavaks allikaks üldse ning eestikeelne Vikipeedia on üheksa aastaga kasvanud Eesti suurimaks entsüklopeediaks. Mõlema tähtpäeva ühiseks tähistamiseks pakub Vikipeedia kogukond kõigile huvilistele Tartus vaimu- ja ihutoitu.

Neljapäeval, 3. novembril kell 18.00 tähistab eestikeelne Vikipeedia Tartu Linnaraamatukogu (Kompanii 3/5) IV korruse saalis oma üheksandat sünnipäeva ja ühtlasi rahvusvahelise vaba entsüklopeedia Vikipeedia kümnendat aastapäeva.

Vikipeedia sünnipäeva puhul esineb Eesti noorim teadusdoktor, tänavu 24-aastasena krüptograafia alal doktoritöö kaitsnud Margus Niitsoo loenguga teemal “Teadmised muutuvas maailmas”.

Samuti on kavas Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna arvutitehnika programmijuhi Karl Kruusamäe loeng teemal “Üks lugu Vikipeedia kasutamisest õppetöös: Arvutiriistvara II”.

Pärast ettekandeid on igal soovijal võimalus nautida teed ja kringlit ning küsida Eesti vikipedistidelt Vikipeedia toimimise kohta kõike, mis seni teadmata jäänud. Samas on ka kõik oodatud arutlema teemal, et kuidas kiirendada omakeelse entsüklopeedia arengut nii mahu kui ka kvaliteedis.

Viimased 8 aastat toimunud ulatuslik kasv eestikeelses Vikipeedias on kaasa toonud keskeltläbi 11 000 uut artiklit igal aastal ja nõnda jõuab meie oma veebientsüklopeedia juba vähem kui 12 kuu pärast 100 000 artiklini.  See ei ole aga kindlasti lagi ei kasvukiiruse ega artiklite arvu osas.

Ka robotid kirjutavad Vikipeediat

Robotid on vikis programmijupid, mis teevad kasutajate eest tüütuid korduvat laadi parandusi. Näiteks lisavad linke teistesse vikipeediatesse, parandavad teksti vormistust või lisavad suurele hulgale artiklitele sama kategooria.

Mida robotid teevad

Kontrollivad teksti

• Kontrollivad viimati tehtud muudatusi ning eemaldavad tüüpvandalismi. Nüüd on selle ülesande jaoks olemas ka MediaWiki tarkvarale lisatud väärtarvituste filter (AbuseFilter).
• Kontrollivad võimalike autoriõiguste rikkumisi, otsides kas uutesse artiklitesse lisatud tekst on samal kujul juba kuskil veebis avaldatud.
• Kontrollivad õigekirja
• Kontrollivad, kas tekstis olevad veebilingid on jätkuvalt veebis olemas
• Parandavad teksti vormistust, lisavad vikilinke

Teevad regulaarseid hooldustöid

• Arhiveerivad pikaks kasvanud arutelu lehekülgi
• Lisavad arutelulehtedele puuduvaid allkirja märgiseid.

Kopeerivad infot teistest vikipeediatest

• Lisavad artiklisse linke samast mõistest rääkivast artiklitest muukeelsetes vikipeediates — nn. interviki lingid
• Kui ühes vikis on isikuartiklisse pilt juba lisatud, siis lisab sama pildi ka teistesse vikipeediatesse.
• Äärmuslikuks näiteks on volapükikeelne Vikipeedia, mille üle 100 000-st artiklist on suur osa genereeritud roboti abil. Nii on sinna eestikeelse Vikipeedia põhjal genereeeritud artiklid Eesti küladest. vt. http://vo.wikipedia.org/wiki/Metsk%C3%BCla_%28nil%C3%BC_M%C3%A4etaguse%29

Kopeerivad infot välistest vabalt kasutatavatest allikatest

• Näiteks geograafiliste koordinaatide lisamine
• Elanike arvu uuendamine administratiivüksuste artiklites
• Ingliskeelsesse vikisse on roboti abil kopeeritud valik artikleid Britannica 1911. aasta väljaandest.
• Eestikeelsesse Vikisõnastikku on roboti abil imporditud osa inglise keele märksõna-artikleid. Võttes sõna tõlkevaste Eesti Keele Instituudi vabast sõnastikust ning sõnatüübi inglise Wiktionary’st. Vaata: http://et.wiktionary.org/wiki/Kategooria:Masinlik_import

Suhtlevad kasutajatega

• Suuremates vikides on tihti just robot see, kes uut kasutajat tüüptekstiga arutelulehel esimesena tervitab.
• Juhendavad kasutajat. Kui pildivaramusse Wikimedia Commonsisse lisada paar pilti, millele pole ühtegi teemakategooriad lisatud, siis üsna pea lisatakse roboti poolt kasutaja arutelulehele soovitus/juhis oma pildid kategoriseerida.

• Hoiatavad kasutajat, näiteks tüüpvandalismiks peetava täienduse tegemisel.

Need on ainult mõned täited robotite abil tehtavatest töödest.

Kuna robotid võivad suures ulatuses ka kahju teha, siis on igas vikis oma reeglid roboti käitamiseks. Heaks kiidetud robotkasutajad märgistatakse ning nende muudatusi vaikimisi viimaste muudatuste loetelus ei näidata. Küll aga on robotite tehtud muudatused koheselt näha iga artikli muudatuste ajaloost.

Vikipeediat võib täiendada igaüks, sealhulgas ka robotid. Kuid artikleid tuleb kirjutada siiski inimestel endil jättes robotitele rutiinset laadi pisiülesanded. Vähemalt esialgu…

 

Lingid

• http://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Bots
• R. Stuart Geiger, “The Lives of Bots”, 2011, http://www.stuartgeiger.com/wordpress/academic-works/2011/03/05/the-lives-of-bots/

Vikipeedia töörühmadest

Eestikeelse Vikipeedia ülimalt tagasihoidlik kaastööliste hulk toob ühtlasi kaasa selle, et erinevad valdkonnad on esindatud väga ebaühtlaselt. On väga põhjalikult ja kõrgekvaliteediliselt kaetud teemasid aga on ka valdkondi, mille sisu on minimaalne või puudub sootuks. See on midagi, mille parandamine edeneks ainult kaastööliste lisandumisega.

Kvaliteedi ühtlustamiseks teemade lõikes oleks tarvis ka senisest süsteemsemat ja ulatuslikumat koostööd ning selle tagamiseks on eestikeelses Vikipeedias alustatud töörühmade moodustamist. See võimaldaks mõne valdkonna juurde kokku tuua parimaid spetsialiste ja nende ühise töö tulemusel läbi vaadata iga valdkonna olulisem sisu.

Esimeseks katsetuseks selles vallas on (Eesti) ajaloo töörühm, mille lai tööpõld hõlmab suurt hulka Eesti ajaloost kirjutatud ja seni veel kirjutamata artikleid. Loodetavasti õnnestub peatselt algust teha ka paljude teiste töögruppide moodustamisega. Asjad saavad paremuse poole liikuda ainult kui nendega tegeletakse – paigalseis arengut ei taga.

Vikipeedia streik

Sel nädalal toimus Itaalia Vikipeedias haruldane asi: kohalik Vikipeedia streikis. Kaheks ööpäevaks suunati kasutajad itaaliakeelse Vikipeedia asemel leheküljele, kus seisis streikijate avaldus. Milles oli probleem?

Itaalia parlamenti jõudis hiljuti eelnõu, mis kohustas veebilehtede pidajaid muutma 48 tunni jooksul lehekülgede sisu, mille kohta laekub kaebus, et see kedagi häirib või solvab. Seejuures ei olnud oluline, kes on kaebaja ja kas tekst vastab tõele. Kohtuorganeid protseduuri ei segatud.

Niisugune seadus muudaks Vikipeedia töö võimatuks. Paratamatult leidub teemasid, mille suhtes on ühiskonnas eri seisukohti ja mille ükskõik milline käsitlus üht või teist osapoolt häirib.

Võrguentsüklopeedia ülesanne on anda igast teemast võimalikult neutraalne ülevaade ja refereerida avalikkuses esile kerkinud seisukohti. Eriarvamuste korral arutletakse artikli arutelulehel, kuni jõutakse ühisele seisukohale teksti neutraalse ja informatiivse sõnastuse suhtes. Juba niisugune arutelu võib häirida inimest, kellel on jäigad ühekülgsed vaated. Ent kui rahumeelne diskussioon muutub võimatuks, ei saa ka konsensuseni jõuda.

Vikipeedia streik tõmbas endale tähelepanu nii Itaalias kui ka maailma ajakirjanduses. Itaalias peetakse Vikipeediat üheks tähtsatest infrastruktuuriteenustest, umbes nagu elektrivarustust või maanteede võrku. Loomulikult mõjutas selle töö lakkamine paljusid.

Itaalia vikipedistidega liitusid teised: nende toetuseks tegid avaldusi näiteks Saksa, Serbia ja Rootsi, samuti Vikipeediat ja selle sõsarprojekte haldav Wikimedia Foundation USA-s.

Lõpptulemusena oli streik edukas. Ehkki praeguseks ei ole seadust Itaalia parlamendis veel vastu võetud ega tagasi lükatud, muutis eelnõud arutanud parlamendikomisjon mitut paragrahvi, mis kehtestasid veebilehtede vastutuse. Vikipedistide kõrval hingavad kergendatult ka blogijad. Praeguses versioonis jäävad nõuded kehtima vaid ajalehtedele, kellel aga oli sarnane vastutus juba varem.

Vikipeedia vajab sõnavabadust, teisiti see lihtsalt ei toimi. Seepärast seisab vikipedistide kogukond selle eest kõikjal, kuhu see ulatub. Lõppude lõpuks toob sõnavabadus kasu kogu ühiskonnale ja vikipedistid on osa ühiskonnast, milles nad elavad. Seepärast on neil ka kohustus sellest hoolida.

Meil Eestis niisugusi seadusi ei ole ja loodetavasti ka ei tule. Igaüks võib aga sisimas järele mõelda: kui sedalaadi eelnõu jõuaks Riigikokku, mida teeksid siis sina? Kas sa oleksid valmis oma arvamust välja ütlema?

Mälumängud entsüklopeedias ja päris elus

Eestikeelse Vikipeedia juures tegutsev toimetajate kolleegium on ääretult väike, kuid sedavõrra tublim. Nõnda võib vabalt alustada, kui tuleks kirjeldada seda arvult mikroskoopilist ja tuntuse poolest tõeliseks salaühinguks peetavat vabatahtlike kogumit, mis oma tegevusega tagab selle, et meie oma Vikipeedia keeleversioon järjepanu kvaliteedis ning mahus korralikku kasvu näitab.

Kui väljaspoole võib tunduda, et tegemist on täiesti anonüümsetest vabatahtlikest entusiastidega, siis päris nõnda see siiski ei ole. Teineteist tuntakse tihti nii nime kui ka nägu pidi ja vahest saadakse ikka kokku kah (näiteks Vikipeedia suvepäevadel). Üheks sobilikuks kooskäimise võimaluseks võiks aga pidada mälumängudel osalemist.

Esmakordselt sai peamurdmiseks maha istutud Kultuuripealinna mälumängul Kultuurikilb 2010, kui kolmeliikmeline võistkond nime all Eesti Vikipeediakirjastus jõudis peale tõsist neuronipiitsutamist auväärsele 6. kohale. Siis tuli aga kuni käesoleva sügiseni sisse tühi paus. Nüüd püüavad vikipedistid taas koonduma hakata, et osaleda iga kahe nädala tagant toimuval TÜMK mälumängul Tartus.

Hooaja avamängul jõudis meie kolmeliikmeline võistkond 5. kohale. Sihiks on aga juba esikolmiku kohad ning küll õnnestub end aja möödudes nõnda palju koguda, et tulevikus senisest veelgi edukamalt esineda. Entsüklopeedia koostamine on ikkagi hariv hobi ja kuigi mälumängukogemus on seni veel napp, siis küllap on siin seda varajatud potentsiaali küllaga.

Vikipeedia artikleid lugedes tasub meeles pidada, et kuigi neid kirjutavad põhiliselt laiema avalikkuse ees üsna anonüümseks jäävad vabatahtlikud (ehk inimesed, keda tasustatakse nende tegevuse eest pigem vaimse ja emotsionaalse kapitaliga kui krõbiseva rahapaberiga), siis sellest hoolimata kasvab eestikeelne Vikipeedia nende paarikümne entusiasti toel kiiremini kui seda teeb näiteks TEA entsüklopeedia ning kõik inimesed on alati oodatud selle klubiga liituma, et seda kasvu veelgi kiirendada.

Iga inimene on mingil teemal ekspert ja selles inforevolutsioonis kaasalöömiseks ei pea tegema midagi muud, kui vajutama lingile “Redigeeri” ning pärast järjekordse asjaliku muudatuse salvestamist võib enda juba põlise entsüklopeediatoimetajana tunda. Millal varem on igal tavakodanikul olnud nii hea võimalus info ammutamiseks ja selle levitamises kaasalöömiseks, kui nüüd Vikipeedia vahendusel?