18. jaanuar tuleb pime
Kui eelmise aasta oktoobris streikis kaks päeva itaaliakeelne Vikipeedia, siis nüüd arutati protestiaktsiooni läbiviimist ingliskeelses versioonis. 72 tunni jooksul osales arutelus ning hääletuses lausa 1800 vikipedisti, mis on Vikipeedia jaoks erakordne tulemus ning näitab, et see see teema läheb korda väga paljudele.
Põhjuseks on SOPA ehk Stop Online Piracy Act, mille vastuvõtmist arutatakse USA Kongressis ja mis annaks senisest palju suurema võimu autoriõiguste omanikele ja valitsustele võitlemaks piraatlusega, kuid tehes seda info- ja sõnavabadust oluliselt piirates. Ühtlasi avaldatakse meelt ka PROTECT IP Act ehk PIPA vastu.
Nõnda leiti ingliskeelses Vikipeedias toimunud arutelu tulemusena, et kui need seaduseelnõud vastu võetakse, siis see oleks “devastating to the free and open web”. Teemale tähelepanu tõmbamiseks toimub 18. jaanuaril streik, mis kestab 24 tundi ja algab 05:00 UTC ning mille käigus jääb ingliskeelne Vikipeedia kättesaamatuks (mis ei mõjuta aga SOPA, PIPA ja nendega lähedaselt seotud artikleid).
Sellise terava reaktsiooni põhjus ei ole aga ainult hirmus USA seaduseloojate ebaõnnestunud töötulemuste ees, vaid sarnaseid teemaid arutatakse väga paljudes maailma parlamentides. Nurga tagant piilub ACTA (Anti-Counterfeiting Trade Agreement), mille justkui õilis eesmärk peaks aitama kaitsta intellektuaalomandit, kuid mille sisu võimaldab rikkuda Euroopa Liidus ja ka Eestis kehtivad kodanike põhiõigusi. Ütle ACTA-le ei!
Vikipeedia eesmärk on, et kõigil maailma inimestel oleks vaba ligipääs teadmistele. Internetitsensuur siia ei sobi.
Palju õnne sünnipäevaks!
Täna 11 aastat tagasi sai alguse Wikipedia.
Praeguseks on Wikipedia saanud ainulaadseks nähtuseks kogu maailma kultuuriloos. See on miljonite inimeste igapäevane töövahend ning tuhandete hobi. Wikipediale on üritatud luua alternatiive, kuid ükski neist pole siiani samavõrd õnnestunud. Ilmselt vajavad paljud seda just niisugusena, nagu see on.
Siiski ei ole Wikipedia muutumatu. Sajad inimesed üle maailma tegelevad selle strateegilise arendamisega, tuhanded osalevad muudatuste rakendamises ühel või teisel moel. Wikipedia liikumise praeguste sihtide seas on laialdasem levik arengumaades, seni kõrvalejäänud kasutajarühmade kaasamine toimetamisse, laienemine uutes maailmakeeltes ja regioonides ning kasutajamugavuse parandamine. Usin töö käib Indias, Brasiilias ja Araabiamaades, aina rohkem on kaastööliste seas naisi ning tänavu kavatsetakse välja tulla uue kasutajaliidesega, mis muudaks toimetamise uustulnukatele kergemaks. Wikimedia Foundation ajab kogu maailmas harusid nagu kartul kasve ja kõikjal sõlmitakse sidemeid mäluorganisatsioonidega – muuseumide, raamatukogude, arhiividega -, et kajastada üha põhjalikumalt kogu inimkonna kultuuripärandit.
Ka eestikeelne Wikipedia ei seisa paigal. Igas kuus tekib juurde tuhatkond uut artiklit, praeguste prognooside kohaselt langeb suvel 100 000 artikli piir. Meil on tänavu kavas mitu artikli- ja fotovõistlust looduse, kultuurimälestiste ja mitmel muul teemal. Areneb rahvusvaheline koostöö, Eesti vikipedistidel on ühisprojektid Venemaa ja Armeeniaga. Lootust on korraldada kõrgetasemeline visioonikonverents Wikipedia ja Eesti teemal, kus meie kultuuri, hariduse, äri ja poliitika arvamusliidrid võivad teiste riikide kogemuse toel näha, kuidas võib kogu Eesti nende valdkondades Wikipediast kasu saada. Tähtis on seegi, et just tänavu saab eestikeelsel Wikipedial täis 10 tegutsemisaastat: mitte ilus tühi number, vaid hea hulk paljude inimeste tublit tööd, kindel alus järgmisteks aastateks ja miks mitte ka kümnenditeks.
Tõsi, taevas pole kunagi päriselt pilvitu. USA-s diskuteeritakse internetipiraatluse vastase seaduse ehk SOPA (Stop Online Piracy Act) eelnõu üle, mis autorikaitse varjus ähvardab piirata sõnavabadust määral, mis seab ohtu ka Wikipedia tegutsemise. Indias püütakse jõustada seadusi, mis lubaksid laimu vastu võitlemise, usuliste tunnete säästmise ja rahvusliku ühtsuse kaitsmise nime all keelata igasugust internetis levivat kriitikat – ka Wikimedia India hiljutise konverentsi ukse taga protestisid ühe poliitilise noorteliikumise esindajad Wikipedias avaldatud kaartide vastu, mis ei kujuta India ja Hiina vaidlusaluseid alasid nende soovi kohaselt. Itaalias aitas internetitsensuuri eelnõu parlamendis läbi kukutada muuhulgas ka itaaliakeelse Wikipedia kahepäevane streik. Euroopa Liidus ähvardab Wikipedia tegevust ACTA, mis SOPA-le sarnaselt peidab end intellektuaalomandi kaitse taha. Wikipedia ei ole nähtus iseeneses, see on osa ühiskonnast selle ümber.
Eestiski tunnevad vikipedistid, et peavad võtma vastutuse ning seisma hea ühiskonna kui terviku huvide eest. Seepärast otsustaski Wikimedia Eesti mitte leppida maksuameti otsusega jätta meie MTÜ välja heategevusorganisatsioonide nimekirjast ning kaebas maksuameti kohtusse. Loodetavasti paraneb selle vaidluse tulemusena kogu Eesti kolmanda sektori õiguskeskkond; soovijad võivad kohtuasja taustast pikemalt lugeda nii siinse blogi varasemast sissekandest kui ka Postimehes ilmunud arvamusloost. Ka autoriõiguse ja andmekaitse probleemid ei lähe meist mööda. Sestap lubame olulistel teemadel edaspidigi ajakirjanduses sõna võtta.
Wikipedia kasvab ja areneb, nii nagu kasvavad ja arenevad ka selle lugejad. Ühelgi entsüklopeedial pole lugejateta mõtet. Wikipedia jaoks on tähtis vastata nende vajadustele. Muidugi, erinevalt teistest entsüklopeediatest on Wikipedias igal lugejal võimalik aidata kaasa, et see areneks just neile tarvilikus suunas, just nende vajaduste kohaselt. Teretulnud on igaüks, kes õla alla paneb.
Seepärast soovime Wikipedia 11. sünnipäeva puhul õnne eelkõige meie lugejatele. Igas Wikipedia lugejas peitub vikipedist. Laske ta sealt välja!
Toome Eesti kirjanduse lugejate juurde
Eelmise aasta lõpul tegime Wikimedia Eesti juhatuses aastakokkuvõtteid. Eelarve täitmist vaadates tekkis tunne, et on paras aeg ja võimalus teha teoks yks mitmel pool juba varem jutuks tulnud mõte: aidata eesti kirjandus internetti, kus lugejad seda ammugi ootavad.
Olgem ausad, tänapäevaseid lugemisharjumusi vaadates võib ytelda, et mida internetis ei ole, see on moodsa aja mõttekäibest väljas. Muidugi võib käia kirjandust raamatukogust laenutamas või siis haarata omaenda riiulist, kui tarvilik raamat seal olema juhtub. Ent isegi sel juhul on tegevusi, mida paberist raamatuga teha ei saa. Paberraamatutel on otsingufunktsioon ysna nõrgalt arenenud, vajalikku kirjakohta tuleb tykk aega otsida. Ning kui tahad mõnd tsitaati kopeerida, võid hiirt klõpsida, palju hing ihaldab – selle abil tekstilõiku arvutifaili ei kleebi.
Suurem mure on see, et raamatuid pole alati nii lihtne saadagi. Mis siis, kui tahaksid mõnd klassiku lauset oma kirjatykki poetada, aga raamatut pole käepärast ning sa pole kindel, kust täpselt selle võtsid? Kohustusliku koolikirjanduse kättesaamisega on lastel tihti linnaski raskusi, rääkimata kylaraamatukogudest ja vähem levinud teostest. Kindlasti piirab Eesti kirjanduse napp levik internetis selle loetavust – isegi inimene, kes eelistaks pikemalt lugeda paberraamatut, vajab teinekord mugavat ja kiiret ligipääsu tekstile.
Õnneks saavad vikipedistid selles asjas aidata. Ostsime MTY-le arvuti, skänneri ja tarkvara ning yks meie seast hakkab lähemal ajal tööga pihta: alguses skännib teksti arvutisse, seejärel parandab vead ja riputab Vikitekstidesse. Suuremates keeltes on säherdust tööd ysna palju tehtud, eesti kirjandusel on aeg neile järele jõuda.
Eks sarnast tööd ole Eestis yksjagu tehtud ka. Teiste seas on raamatuid digiteerinud Kirjandusmuuseum oma kultuuriloolises veebis Kreutzwaldi sajand ja projektis Eesti värss, EEVA projektis Tartu Ylikooli raamatukogu, digiarhiivis Digar Rahvusraamatukogu. Ikka eelkõige vanemat kirjandust, mis vähehaaval autoriõiguse trellide tagant on vabanema hakanud (Rahvusraamatukogu on kyll keskendunud ajakirjandusele). Tõsi, rahva seas tuntud autoreist on vabu veel ysna vähe – alles mullu pääses rahva kätte Tammsaare, tänavu 1. jaanuarist Julius Oengo, Marie Underit tuleb aga oodata 2050. aastani. Ent tööd on siiski kyll, jätkub kõigile, kui seda arukalt planeerida.
Seepärast olemegi vanemate kolleegidega järgemööda nõu pidanud, et nende kogemusest õppida ja mitte yht tööd kaks korda teha. Sõbralikult on meie projekti suhtunud nii Kirjandusmuuseum kui ka TY raamatukogu rahvas. Riigiasutustel on kord juba see häda, et nende kavatsused võivad olla õilsad, kuid poliitiline praktika ja kõhn rahakott kärbivad tiibu. Siin võib vabatahtlikest palju abi olla. Huvi on meil ju yks: viia kirjandus uuesti lugejateni, läbimõeldud plaani korral ehk isegi paremini kui iial varem.
Alustame koolikirjandusest, mida inimesed rohkem tahta oskavad. Eks ajapikku saab minna vähem tuntud, kuid huvitavate teoste ja autorite juurde. Palju põnevat leidub ka omaaegses aime- ja tarbekirjanduses, alates vanadest kooliõpikutest ja atlastest ning lõpetades sajandivanuste statistikaraamatutega.
Lisaks kõigele muule aitab eesti kirjanduse laiem levik veebis tõsta tõenäosust, et selle leiab yhel ilusal päeval usin tõlkija, kes lood ja laulud teistesse keeltesse ymber paneb. Miks mitte siis kirjastuski? Ja kui julgeid ärimehi endistviisi napib, võib ju kysida raha Kultuurkapitalilt või mõnelt muult fondilt, tellida spetsiaalse tõlke ja avaldada selle vaba litsentsi all prantsus-, inglis-, saksa- või venekeelsel Vikitekstide lehel. Kui kultuur tahab vabalt levida, kyll ta selleks siis ka tee leiab.
