„Mõnusalt ull mäng oli“

Nõnda võttis üks osaleja kokku 22. veebruaril Tartus toimunud TÜMK mälumängu, mille korraldasid sedapuhku vikipedistid. Küsimused olid huvitavad ja samas ka parajalt keerulised – isegi võitjavõistkond sai kätte ainult pooled võimalikest punktidest.

Et aga päris algusest alustada, siis vikipedistide võistkond (Vikipeediakirjastus) on osalenud Tartu Ülikooli mälumänguklubi mängudel juba käesoleva hooaja algusest saati. Kätte on võidetud kohti vahemikus 1–11 ning nüüd jõudsime nõnda kaugele, et täide viia juba mõnda aega mõttes mõlkunud soov ka ise ühe mälumängu korraldamist proovida.

Kuna TÜMK mängudel käivad koos parajalt kogenud ja õige taibukad mälumängurid, siis ei olnud plaanis neid hellitama hakata. Ehk said mõned küsimused isegi natuke liiga krõbedad, sest mängu sisse sattus lausa mõni nulliring. Kokkuvõttes olid aga tulemused üsna asised ning sellest, mida küsiti, püüan aimu anda mõne järgneva näite varal.

Kes oli see Eesti sotsialistlik ajakirjanik, kes oli 1905. aastal sunnitud maalt pagema, kuna talle langetati tagaselja surmaotsus? Kuni ta revolutsioonilise tegevuse eest vangis istus, suri tema naine. Hiljem aga taganes ta oma vaadetest ning teatas Riigikogu ees esinedes: “Revolutsioon on võimu laostamine ja kontrrevolutsioon on võimu ülesehitamine.”?

Mille poolest on tuntud Sankt-Burchardi kirik Saksamaal Halberstadtis?
(Õigeid vastuseid ei tulnudki, pakuti nt vanimat säilinud kivikirikut.)

1941. aastal valmistati Suurbritannias eriväljaanne populaarsest lauamängust “Monopol”, milles olid mõned ebatavalised lisavahendid (kaardid, kompassid, päris raha jms). Tänapäeval on see väljaanne üpris haruldane. Kes oli mängu sihtgrupp?

Pildil oleval teeviidal on kiri kolmes keeles: all on prantsuse, üleval araabia keel. Aga mis keeles on halba ulmeseriaali meenutav kiri keskel ja kuidas nimetatakse seda alfabeeti? Muuseas, Muammar al-Gaddafi keelas selle alfabeedi ära.
(Virtuaalsed huumoripunktid võistkonnale, kes kirjutas vastuselehele: “Klingon”.)

Omaaegse menukirjaniku Edward Bulwer-Lyttoni üks romaan oli aluseks Richard Wagneri läbimurdeooperile “Rienzi, der Letzte der Tribunen”; tema näidendist “Richelieu” pärineb laialt tuntud ütlus “sulg on tugevam kui mõõk”. Siiski teatakse teda tänapäeval hoopis ühe võistluse järgi. Mis võistluse?
(Vastused olid puha sportlikku laadi, nt pakuti korduvalt Wimbledoni tenniseturniiri.)

Millises klassikalises vene romaanis tegutseb Achilleus, kes läks kirjanduslukku repliigiga “Siin ei tohip! Siin pele kohta!”?

1986. aastal allkirjastas Holland rahulepingu, millega lõpetas 335 aastat väldanud “sõja”. Hoolimata erakordselt pikast kestusest siiski inimohvrid puudusid ja terve selle aja jooksul ei sooritatud isegi ühtegi lasku. Kellega oli Holland sõjas?

Ühel pindalalt võrdlemisi väikesel territooriumil asuvad üsna lähestikku Põhjasild ja Lõunasild. Kus?

Kõik küsimused ja tulemused on aga peatselt kättesaadavad lehel tymk.pri.ee. Mõistagi võib igaüks proovida vastuseid ka Vikipeediast leida ning leitud artikleid uue infoga täiendada. Näeme juba järgmisel mängul!

Kuhu koguda häid Eesti looduse pilte?

Eelmise aasta lõpus toimus teine heade Eesti looduse piltide kogumise aktsioon ehk HELP 2, mis püüdis täita tühimikku Vikipeedia tekstilise ja pildilise osa ühildamisel. Entsüklopeedia tekstiread vajavad enda kõrvale värvi ja nõnda tuleb ka Vikipeediat rikastada väärt fotomaterjaliga: selleta ei ole terviklik ülevaade mõeldav.

Kõik me kasutame Vikipeediat, kuid paraku ei mõtle me tihti sellele, kuidas see toimib. Just nagu vabaduste kõrval unustatakse sageli, et nendega käivad kaasas kohustused, jäetakse reeglina tähelepanuta seegi, et kui entsüklopeediasse võivad panustada kõik, siis kehtib see ka nende ridade lugeja kohta.

Vikipeedia toimib, sest kümned tuhanded vabatahtlikud üle maailma panustavad sellesse eesmärgiga luua veebientsüklopeedia, mis võimaldaks igale inimesele vaba ligipääsu kogu inimkonna teadmistele. Eestikeelse Vikipeedia taga seisvaid vabatahtlikke võib aga kokku lugeda vaid mõne käe sõrmedel – neid on kaugelt liiga vähe, et artiklite kirjutamise ning toimetamise kõrvalt veel fotograafiaga tegeleda.


Suurendamaks Vikipeedias paikneva looduse-teemalise sisu kvaliteeti, korraldati 1.–31. detsembril fotokogumisaktsioon HELP 2, kus 31 osavõtjat lisasid kokku 530 fotot, mis leiavad tee paljudesse artiklitesse ja mida näevad seeläbi sajad tuhanded inimesed. Mõned neist piltidest on ära toodud ka siinsamas kõrval, mitmed jõuavad järgneva aasta jooksul Vikipeedia eri keeleversioonide avalehtedele.

Kunst on kunstis kunsti näha

Sigrit Pirnpuu ja René Varrik võitsid sel aastal toimunud kultuurimälestiste pildistamise konkursil Wiki Loves Monuments Eestis esimese koha ja Euroopas teise. Küsisime neilt, kuidas sündis võidufoto peidetud aardest, 19. sajandi seinamaalist Purila mõisas. Nagu selgub, ei maksa uskuda, et igaüks meist suuri asju teha ei saa – saab ikka, vaja on ainult julgust ja säravaid silmi.

Kui nüüd see lugu kokku võtta, siis ühe lausega võiks öelda, et kunst ei ole mitte kunsti teha, vaid kunst on kunstis kunsti näha.

Tegelikult hakkas lugu pihta juba kolm-neli aastat tagasi, kui mõtlesime elukaaslasega, et tahaks ka ise päris pilte teha. Seebikaga on klõpsutatud küll ja tänapäeva mobiilidki annavad ju tegelikult odavamapoolse “seebika” pildikvaliteedi välja. Seega mõtlesime, et mingit jama ei hakka ostma. Nii saigi umbes kolm aastat vähemalt kuus korra käidud eri tehnikapoodides uudistamas-näppimas korralikku harrastaja peegelkaamerat. Unistus oli soetada Nikon D90, sest see tundus väga korralik aparaat. Samuti soovitasid meile seda ka eri kaupluste müüjad, kes tegelikult olid meile ja meie ka neile juba väga tuttavad, kuna olime nii palju käinud poes uudistamas. Tagantjärele mõeldes oli väga hea, et me seda kaamerat ei ostnud, sest välja tuli Nikon D7000 ja siis polnud enam midagi mõelda. Kogusime raha, elasime mõne kuu kitsamalt ja soetatud see saigi.

Fotograafiaga me põhimõtteliselt polegi varem tegelenud. Kuigi huvi on olnud, ei ole jätkunud aega ega võimalusi. Seega ei ole me varem ka mingil konkursil osalenud. Kõik, mis on õpitud, on põhitöö kõrvalt, internetist vabalt kättesaadavate materjalide alusel ja lihtsalt katse-eksituse meetodil proovitud. Paraku ei ole jõudnud isegi mitte ühelegi fotokoolitusele, kuigi tahaks.

Võidufoto valmimine oli täiesti juhuslik. Suurepärane on asjaolu, et meile mõlemale elukaaslasega meeldib tegeleda pildistamisega. Seega ei ole meil probleeme a` la “ma lähen oma hobiga tegelema”. Teeme seda tavaliselt koos.

Nii oli ka selle pildi pildistamise päeval, kui oli taas nädalavahetus ja vaba päev. Otsustasime minna kuhugi pilti tegema. Seekord oli sihiks võetud tegelikult Lääne-Virumaa. Tee peal einestades vaatasime aga, et sealpool on taevas pilvine ja ilmselt head pilti ei saaks niikuinii. Otsustasime siis sõita hoopis päikese poole, päike paistis seekord lõunast. Hakkasimegi täiesti sihitult Viljandi maanteed mööda sõitma. Mingil hetkel meenus, et kuskil maantee äärest mitte kaugel asub Purila mõis. Ma ei tea, kust kohast see pähe kargas, ent kuna olime sellele nii lähedal, otsustasime läbi minna ja vaadata.

Kohale jõudes ei olnud seal muidugi mitte midagi erilist. Tavaline mahajäetud mõisahoone, millest oli pigem kahju. Hoone aknad ja uksed olid laudadega kinni naelutatud ja sinna sisse ei olnud võimalik pääseda. Siiski leidus hoonel üks aken, kus oli selline pragu sees, et kui natuke ronida, sai sealt sisse kiigata. Kahepeale ronides ja üksteist aidates sai tegelikult vaid kaamera ekraanilt vaadata, mis majas tegelikult sees oli. Kui olime esimese pildi umbes ära teinud ja siis vaatasime ekraanilt, mis hoones on, oli ikka üllatus väga suur. Seejärel sai tehtud pilte erinevate isode ja säridega ikka väga palju.

See pilt lummas kohe. Ka päike paistis uskumatult õige valguse ja kõrgusega. Samuti annab erilise efekti just see, et teised aknad olid laudadega kinni löödud. Selles mõttes võlus see seinamaal, jah, kohe esimesel kohtumisel. Nüüd tagantjärgi mõeldes, kui oleks võimalus hoonesse sisse pääseda, statiiv, valgused ja kõik vajalik kaasa võtta, prooviks veel. Võib-olla ongi selle pildi juures vähemalt meie jaoks kõige võluvam just juhuslikkus.

Sellel konkursil saigi tegelikult osaletud sellepärast, et konkurss oli ja meil oli ka pilt, mis sinna sobis – pole ju raske seda üles laadida. Näete nüüd ise, mis sellest tuli. Pilt sai pandud üles lihtsalt eesmärgiga näidata seda ka teistele. Algselt see ei olnud mõeldud üldse võistlema. Muidugi oli üllatus ülisuur, kui saime teada, et pilt võitis. Osaleme kindlasti ja täiesti sihilikult ka järgnevatel konkurssidel.

Wiki Loves Monuments kogus Euroopas 165 000 fotot 18 riigist. Võistlus algas 2010. aastal Hollandis, kasvas 2011. aastal üleeuroopaliseks ning toimub 2012. aastal kogu maailmas.

Eestis läkitas 71 osalejat konkursile 3112 pilti 1717 kultuurimälestisest. Võidufotodest tehtud näitus rändab mööda Eestit, praegu on see üleval Tartu Linnaraamatukogus. Tulge vaatama!