Võrokeeline Vikipeediä
Väiku Eesti kotsilõ saa uhkõhe ja ilosahe üteldäq: Eesti um suur maa – taa sisse mahus ummi põlitsit kiili ja hõimõ inämb ku üts. Niisama um lugu Eesti Vikipeedijidega – lisas eestikeelitsele um olõmah ka võrokeeline.
Tuu, et meil um kats umakeelist Vikipeediät, um väega loomulik asi, ku mõtõldaq, et algusõst pääle um Eestih olnuq kats umma kiräkiilt – talliina ja tarto kiil. Täämbädse päävä päämädses lõunõeesti kiräkeeles um tarto asõmal kujonuq võro kiil ja tuuperäst um ka miiq tõõnõ umakeeline Vikipeediä nimelt võrokeeline.
Tuu, et Eesti tõõnõ Vikipeediä uma nime ja sisu poolõst võrokeeline um, tähendä-äi siskiq, et tä väega kitsahe ja kinnitselt võrokeeline olõsiq. Artikliq ummaq tah külh kirotõduq võro kiräkeeleh, a lisas toolõ ummaq võro Vikipeediähe väega oodõduq ka seto, mulgi ja tarto keele mõistjidõ umah keeleh kirotõduq artikliq. Seto- ja mulgikeelitsit artikliid meil mõni jo um kah. Nii või üteldäq, et võrokeeline Vikipeediä um laembalt võttõh täämbädse päävä lõunõeesti keele entsüklopeediä, miä um mõtõld vabas pruukmisõs ja ütistüüs kõiki lõunõeesti kiili ja keelepruukõ mõistjilõ.
Egaq Eesti uma katõ Vikipeediäga muidoki väega esiqeräline maa joht olõ-õi. Kats vai kolm Vikipeediät um meile lähkümbist maist ka Lätih (läti, latgali ja liivi), Leeduh (leedu ja žemaidi), Soomõh (soomõ ja põh’asaami) ni Norrah (bokmål, nynorsk ja põh’asaami). Pall’odõh suurõmbih maih, näütüses Suurbritanniah, Hispaaniah, Itaaliah, um umih põliskeelih Vikipeedijit viil inämbki ku kats vai kolm. Nii või üteldäq, niguq jo algusõhki nimmatus sai, et kats umma Vikipeediät tegeväq Eestist suurõmba maa, ku tä muido vällä paistudaq võinuq, ja egäl johtumisõl um Eesti uma Vikipeediä kats-ainsusõga tävveste normaalnõ Õuruupa maa.
Võrrõldõh eestikeelidse Vikipeediäga um võrokeeline muidoki väiku – artiklidõ arvo perrä ligilähkühe katskümmend kõrda vähämb. Samal aol, ku mõtõldaq, et võro keele kõnõlõjidõ arv (arvadaq 50 000 ümbre) um eesti keele kõnõlõjidõ arvost umbõs üts katõkümnendik ja võro keeleh kirotajit um viil pall’o-pall’o veidemb, sis olõ-õi võrokeelidse Vikipeediä kasuminõ sukugi kehv olnuq. Rahulõ jäiäq taaga siski ei saaq, innekõgõ tuuperäst, et võrokeelidse Vikipeediä artikliq ummaq suurõlt jaolt õnnõ katõ-kolmõ kõgõ tegüsämbä pruukja kirotõduq. Kimmähe olnuq võro Vikipeediäle vaia mano viil ja viil tegüsit võrokeelitsit, a milles mitte ka seto-, mulgi- vai tartokeelitsit artiklikirotajit.
Niisama olnuq võro Vikipeediäl väega vaia noidõ inemiisi abikässi, kiä lõunõeesti keelih kirotaq ei mõistaq. Tekniliidsi asjo, nigu pildiq, artikli kujondus, katõgooriaq jm saa säädäq ka ilma kiilt mõistmalda ja säänest säädmist um võro Vikipeediäh väega pall’o. Ilma kiilt aktiivsõhe mõistmaldaq saa vabalt kirotaq ka lihtsämbit ja lühkümbit artikliid, näütüses liinu, külli vai inemiisi kotsilõ. Sääntsit lühküid, mõnõ lausõga artiklialostuisi ummaq võro Vikipeediähe mõnikõrd kirotanuq esiki välämaalasõq, kiä mõista-ai võro ei eesti kiilt. Võro Vikipeediä ja võro keele jaos um tähtsä ka egä lühkü, kasvai üte lausõga artikligõnõ. Tuu, ku võro keeleh um kirotõt võimaligult pall’odõ maailma asjo kotsilõ kasvai üts lausõq, um pall’o parõmb ku tuu, et naidõ kotsilõ olõ-õi võro keeleh löüdäq üttegi sõnna!
Nii et kokkovõttõs kutsu kõiki, kiä taad lugõma trehväseq: olkõq terveq ja julgõq tulõma võrokeelitsehe Vikipeediähe - kaema ja lugõma, kirotama ni toimõndama!
Tule Vikipeediat tõlkima!
1. märtsist 30. aprillini 2012 toimuvad Eestikeelses Vikipeedias avalikud tõlketalgud, milles on kutsutud osalema kõik soovijad. Peaauhinnaks on 1000-eurose reisivautšeri pannud välja Euroopa Komisjoni esindus Eestis.
Tõlketalgud korraldavad Euroopa Komisjoni esindus Eestis, Tallinna Ülikooli Kirjastus ja MTÜ Wikimedia Eesti. Selleaastased tõlketalgud on järjekorras juba teised. Talgute käigus tõlgitakse artikleid, mis on võõrkeelsetes vikipeediates juba olemas ning sobivad kasutamiseks kesk- või kõrgkoolide õppematerjalina või on lihtsalt üldhariva sisuga.
Üks silma paistnud tõlkija saab 1000-eurose reisivautšeri sõiduks vabalt valitud sihtkohta. Lisaks kingitakse tublimatele talgulistele raamatupoe kinkekaarte ja teaduskirjandust. Wikimedia Eesti paneb välja 200 euro eest auhindu kaastöölistele, kes pole varem Vikipeedias artikleid kirjutanud.
Talgutel on mitu eesmärki. Me tahame, et Vikipeedias oleks rohkem koolide ja ülikoolide õppetööks kasulikku materjali. Et meie igapäevatöös on tõlkimine tähtsal kohal, püüame ka väärtustada tarbetekstide tõlkijate tööd – tavaliselt mõistavad inimesed hea tõlke olulisust ju vaid siis, kui satuvad silmitsi tõeliselt halva tõlkega. Ja muidugi loodame, et kui heade tõlkeoskustega inimesed õpivad Vikipeediat lähemalt tundma, paneb mõni neist ka edaspidi entsüklopeedia arengule õla alla.
Talgute žüriisse kuuluvad Rita Niineste (Euroopa Komisjoni Kirjaliku Tõlke Peadirektoraadi tõlkija), Andres Luure (Vikipeedia esindaja, tõlkija, Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi filosoofia osakonna dotsent), Heli Allik (tõlkija, Tallinna Ülikooli Kirjastuse peatoimetaja, Tallinna Ülikooli 2010. aasta tõlkepreemia laureaat), Triin Pappel (TLÜ tõlkemagistri programmi juhendaja), Ilmar Anvelt (TÜ tõlkemagistri programmi juhendaja) ning Valli Voor (30-aastase staažiga tõlkija ja toimetaja, endine Tilde Eesti OÜ peatoimetaja).
Kui Vikipeedia tehniline pool tundub keerukas, on hea võimalus selles selgust saada avalikul õppusel tõlketalgulistele. Õppus toimub 7. märtsil 2012 kell 17.00 toimub Tallinnas Euroopa Liidu Majas (Rävala puiestee 4, sissepääs Laikmaa tänavalt).
Talgutel saavad osaleda kõik Vikipeedia registreeritud kasutajad peale žürii liikmete. Talgutega võib liituda igal ajal kuni talgute lõpuni 30. aprillil, registreerudes aadressil: http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Tõlketalgutest_osavõtjad_ja_tõlgitavad_artiklid
Soovitused ja juhised tõlkijatele on kirjas tõlketalgute juhendis aadressil: http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Tõlketalgute_juhend
Lisainfo talgute kohta: Euroopa Komisjoni Eesti esindus, Rita Niineste, tel. 626 44 03, e-post dgt-tallinn@ec.europa.eu.
Mitut vikipedisti on vaja lambipirni pessa keeramiseks?
Ühte, kes loob artikli “Elektripirn” alustuse. Teist, kes lisab artiklile toimetamismärke. Kolmandat, kes laiendab artiklit. Neljandat, kes kategoriseerib. Viiendat, kes lisab märkuse, et artiklis pole viidatud kasutatud allikatele. Kuuendat, kes lisab märkuse, et kogu artikkel on kopipeist Miksikesest. Seitsmendat, kes kahtleb elektripirni tähelepanuväärsuses. Kaheksandat, kes lisab artiklile kustutamismärke. Üheksandat, kes tõestab, et elektripirn on tähelepanuväärne ning eemaldab kustutamismärke. Kümnendat, kes kõrvaldab kogu kopipeisti (ega suurt midagi järele ei jää). Üheteistkümnendat, kes teab, et tegelikult on õige termin “hõõglamp”. Kaheteistkümnendat, kes artikli õige nime alla teisaldab. Kolmeteistkümnendat (anonüümne koolilaps), kes kirjutab, et hõõglamp on pede. Neljateistkümnendat, kes selle vandalismi tagasi keerab ja koolilapse blokeerib. Viieteistkümnendat, kes artiklit täiendab ja lisab lõpuks ka viited kasutatud allikatele. Kuueteistkümnendat, kes lisab keelelingid teistesse Vikipeediatesse. Seitsmeteistkümnendat, kes ütleb, et hõõglamp on defineeritud valesti. Kaheksateistkümnendat, kes artikli ära toimetab. Üheksateistkümnendat, kes lisab pildi hõõglambist. Kahekümnendat, kes seab kahtluse alla pildi kasutusõigused, kuna selgus, et pildistatud pirni disain on autoriõigustega kaitstud. Kahekümne esimest, kes lisab uue pildi pirnist, mille disain pole kaitstud. Kahekümne teist, kes lisab märkuse, et maoori keeles on “Hõõglamp” eeskujulik artikkel. Kahekümne kolmandat, kes kirjutab peatüki “Hõõglamp budismis”. Kahekümne neljandat, kes lisab omatehtud pildi. Kahekümne viiendat, kes pildilt kopiraidi märgi maha kratsib. Kahekümne kuuendat, kes sõnas “režiim” s-tähe ž-ga asendab. Kahekümne seitsmendat, kes võtab välja ja kustutab viimati lisatud pildi, sest pildi autor on kopiraidi märgi eemaldamise pärast hirmsat kära teinud. Kahekümne kaheksandat, kes lisab artikli “Hõõglamp” Nõmme portaali artiklite hulka (Nõmmel, teate, kasutavad kõik hõõglampi). Kahekümne üheksandat, kes lisab välislingi “Kõige odavamad hõõglambid Eestis”. Kolmekümnendat, kes välislingi välja võtab. Kolmekümne esimest (Läti vandaal), kes asendab artikli tekstiga “You all suck and I will kill you all”. Kolmekümne teist, kes selle tagasi keerab. Kolmekümne kolmandat, kes esitab artikli “Hõõglamp” hea artikli kandidaadiks. Ning kolmekümne neljandat, kes veendununa, et hõõglambi mõiste on juba piisavalt lahti seletatud, võtab elektripirni kui sellise ning keerab ta pessa. Misjärel selgub, et seoses Euroopa Liidu direktiiviga ei tohi pirni keeramisega tegeleda vikipedist kui kvalifitseerimata isik, vaid tuleb kutsuda elektrik.
Eelnev tuletatud teos on koostatud Vikipeedia Üldisesse arutellu postitatud mõtteavalduste põhjal, algideed WikedKentaur, Taivo, Ahsoous.
