Mida teha tudengitega?
Tudengite koostatud Vikipeedia artiklid õppeaasta kaupa.
Igal õppeaastal kirjutavad Eesti ülikoolide tudengid kümneid tuhandeid referaate. Tavaliselt jäävad need aga „sahtlisse kirjutatuks“, sest peale tudengite endi ning nende õppejõudude neid keegi teine ei näe. Kas see ei tundu ressursside raiskamisena?
Nõndasamuti nagu meile on vajalik eestikeelne kõrgharidus, on hädavajalik omada ka korralikku entsüklopeediat, mis oleks koostatud meie oma emakeeles, suudaks rahuldada meie infovajaduse ja kokku koondada kogu meie teadmiste paremiku. Korralik haridussüsteem ei saa toimida ilma ligipääsuta vabale teabele. Mis juhtuks, kui samalt haridusmaastikult võrsuvaga toita aga meie ühist vabalt kasutatavat teadmiste varamut?
Minnes siit edasi Vikipeedia juurde, siis iga vikiartikkel on oma sisult samuti referaat. Entsüklopeedia ei esita mitte värskeid uurimistulemusi, vaid toetub olemasolevale materjalile ning selle asjalikule kokkuvõtmisele. Vikipeediat ei vaeva ruumipuudus ja nõnda on võimalik igal teemal kirjutada vägagi põhjalik artikkel ning ühtlasi välja tuua info päritolu – kindlalt struktureeritud entsüklopeediline tekst koos viidetega aga toobki selle ääretult lähedale referaadi vormile.
Ühendamaks potentsiaali ühiskondliku vajadusega, võib lasta tudengitel osades õppeainetes referaadi asemel hoopis Vikipeediasse artikleid kirjutada. Ei jää ka siin ära jõupingutused info leidmiseks, analüüsiks, kokku koondamiseks, ümbersõnastamiseks ja oskuslikuks vahendamiseks ning tihti võib korraliku vikiartikli koostamine osutuda hoopis suuremaks väljakutseks, kui töö tegemine „paberil“. Samuti on tööl reaalne väljund – tehtu muutub kättesaadvaks kõigile huvilistele ja aitab rikastada meie ühist infovälja.
Selles osas on juhtohjad haaranud Tartu Ülikool, kus algust tehti 2011/12 õppeaastal ja sealt alates on mõte hoogsalt levima hakanud. Möödunud õppeperioodil said TÜ tudengid sellise võimaluse juba vähemalt 11 õppeaines. Nõnda valmis artikleid nii informaatikast kui majandusgeograafiast, nii nanotehnoloogiast kui rahvusvahelistest suhetest. Samuti sai eesti keelde ümber pandud materjale, mida ei ole seni mitte kunagi meie keeles esitatud ning seda erakordselt suure põhjalikkusega. Lisandust on oodata ka järgneval aastal ning antud suunal on näha selget kasvutrendi.
Tahtes olla IT-riik, ei tohiks mööda vaadata veebi pakutavatest võimalustest. Vikipeedia kasutamine aitab meil jõuda nii esimese täieliku eestikeelse entsüklopeediani kui ka harituma rahvani. Kõigil on õigus osa saada meie ühistest teadmistest ja meie kohustuseks on selle nimel panustada. Hoolimata sellest, kui palju me seda ka ei tahaks, entsüklopeediad ennast paraku ise ei koosta.
Eesti esimene QRpedia muuseum
Spordimuuseumi direktor Daimar Lell (paremal) koos MTÜ Wikimedia Eesti esindajaga katsetamas esimest QR-koodi.
8. juunil kuulutati pidulikult alanuks Eesti Spordimuuseumi ja MTÜ Wikimedia Eesti koostöö, mille käigus lisab Spordimuuseum eksponaatidele QR-koodid, mis viitavad Vikipeedia artiklitele, Wikimedia Eesti aga aitab parandada Eesti spordi kajastust Vikipeedias.
Ühtlasi algab Spordimuuseumist ka Wikimedia Eesti suur Tartupeedia projekt, mille eesmärk on katta Vikipeedia artiklitega paljudes keeltes kogu Tartu linn. Nii loodud artiklite juurde saab QR-koodide abil omakorda suunata Tartut külastavad turistid, kes soovivad saada linna vaatamisväärsuste ja ajaloo kohta rohkem teavet kui mahub ühele infotahvlile. Esimesena kogu maailmas hakkas sarnast lahendust kasutama tänavu mais Monmouthi linnake Walesis, Tartu projekt oleks maailmas suurim omalaadne.
“Tehnilise lahendusena kasutatakse Briti vikipedistide loodud mobiilirakendust nimega QRpedia, mis võimaldab näidata igale huvilisele Vikipeedia artiklit just tema soovitud keeles,” selgitas Wikimedia Eesti juhatuse liige Raul Veede. “See on ainulaadne võimalus tutvustada algul Spordimuuseumi, hiljem aga tervet Tartut rahvusvaheliselt minimaalsete kuludega, kaasates kogu maailma vabatahtlikke.”
Esimestena varustatakse Spordimuuseumi ekspositsioonis Vikipeediasse viivate QR-koodidega Eesti olümpiavõitjad ja teised spordisangarid, hiljem lisanduvad ka viited spordiorganisatsioonidele, spordialadele ning Eesti spordi ajaloole. Koostööpartneritel on kavas korraldada ka sporditeemalisi artikli- ja fotovõistlusi, et pakkuda osalemisvõimalust kõigile huvilistele.
Eesti Spordimuuseumi arendusjuht Siim Randoja sõnul annab koostöö muuseumi püsiekspositsoonile uue ja kaasaegsema hingamise. “Koostööst võidavad kõik. Eesti Spordimuuseum saab suurepärase võimaluse kasutada nutitelefonide potentsiaali muuseumikeskkonnas ning seeläbi pakkuda külastajatele mitmekülgsema muuseumielamuse. Teiselt poolt võimaldab see korrigeerida ja täiendada Vikipeedias leiduvat spordiajaloolist materjali, mis toob kasu juba ka inimestele, kes igapäevaselt muuseumisse ei satu”. Randoja sõnul on Eesti Spordimuuseumil au olla QRpedia projekti pilootmuuseumiks Eestis ning muuseum on uudsetele ideedele jätkuvalt ka tulevikus avatud.
