Karmide meeste ja veel karmimate naiste mäng
“Oioioioioi!” arvas üks Tartu Üliõpilaste Mälumänguklubi mängur eile, kui kuulis, et seekordse mängu korraldavad taas vikipedistid. Tõsi ta on, juba eelmine kord selgusid meie küsimused karmid olevat, sedapuhku aga võtsime asja tõsisemalt.
Esimene voor ehmatas meid endid ka ära, sest esimesele kolmele küsimusele ei osanud keegi vastata. Nulliringe tuli hiljem veel kaks, aga üldiselt läks siiski leebemaks, kergeimas voorus tabati 59% õigetest vastustest. Võitis võistkond nimega Mõistkond, kes sai täpselt 50% õigetest vastustest, ülejäänud “ei teadnud pooli asjugi”.
Eks see on meile endile kah õpetuseks, et kui sa ise midagi tead, ei tähenda see, et ka kõik teised teavad. Teisalt: heas mälumängus peab olema nii raskeid kui ka kergeid küsimusi. Ideaalis võiks igas mänguvoorus olla üks kergem küsimus, nii-öelda rosin, ja üks raskem, nii-öelda pähkel – just nagu selles tudengite rosina-pähklisegus, mida poeski müüakse. Tegelikult võib ka küsimus, millele sa valesti vastasid, tekitada hea tunde. See juhtub siis, kui vastust kuuldes lööd käega otsa ette: aijaa, selle ma oleksin ju pidanud ära mõistatama, vihje oli ju olemas ja puha!
Küllap selliseid oli kah, ega muidu poleks meile pärast ütlema tuldud, et oli raske, aga huvitav mäng. Eks järgmine kord püüame veelgi paremini.
Meie enda prohmakatest ilmselt suurim juhtus, kui küsisime looma, kellele on Tartus kaks monumenti. Meie pidasime silmas siili, kes elutseb nii Siili tänaval kui ka haridusministeeriumi fuajees. Võistlejad aga juhtisid meie tähelepanu kurvale tõigale, et vähemalt kaks kuju on linnas ka karust ja koerast. (Kus need on, mõelge ise välja, meie ka alguses ei teadnud.) Nojaa, tähelepanelik ja hoolikas peab olema nii vastaja kui ka küsija.
Vabariigi 95. aastapäeva puhul koostasime Eesti-teemalise mängu, kus kõigil küsimustel oli tihedam või nõrgem seos Eestiga. Pakume teile ragistamiseks mängu kõige lihtsamaks osutunud küsimuse ja kõik need, millele keegi vastata ei osanud. Eks otsustage siis ise, kas on kerge või raske.
Kergeim:
* Kes oli see fotograaf, kes jäädvustas möödunud sajandi algul muuhulgas ka eestlaste varase katse kiikinguga tegeleda?
Raskeimad:
* Mis aed see on ja kus see asub?
* Mis hoone on pildil ja kus see asub? Vihjeks niipalju, et asjassepuutuva suguvõsa esindaja on ka Tartusse rajanud ühe tähtsa ja ilusa maja. 2 punkti saab siis, kui ära on tuntud pildil olev rajatis ja nimetatud see maja Tartus.
* Pildil on üks kaunis järv. Mis on selle järve nimi ja kus see asub? Vihjeks niipalju, et lähedalasuvas samanimelises külas oli omal ajal Eesti suurim klaasivabrik, mis oli toona ainus koht Eestis, kus klaasipuhujaid välja õpetati.
* Milline Tartu ülikooli üliõpilane oli samal ajal ka ülikooli rektor?
* Aastal 1897 ilmus tollases Dorpatis trükist doktoritöö, mis keskendus mälule ja püüdis vastata, kuidas on võimalik, et üks ilma koolihariduseta eesti rahvalaulik suudab meeles pidada värsside hulka, mis oma arvult ületab kaugelt Homerose “Iliase” ja “Odüsseia”. Selle autor oli esimene eestlane, kes kirjutas teadusliku töö psühholoogias. Kes?
Vastused (nagu ka ülejäänud küsimused ja mängutulemused) ilmuvad peagi TÜMK-i kodulehele: http://tymk.pri.ee/
Tulge mängima!
Uus vikiprojekt: Wikivoyage
Eelmisel nädalal käivitus Wikimedia projektide perekonna uusim liige: vaba ja tasuta reisijuht Wikivoyage.
Wikivoyage loodi 2006. aastal iseseisva, vikitehnoloogial põhineva tasuta projektina. 2012. aastal avaldas selle kaastööliste kogukond koos analoogse projekti Wikitravel tegijaskonnaga soovi tuua portaali töö üle Wikimedia projekte, sh Wikipediat haldava USA mittetulundusühingu Wikimedia Foundation alla.
2013. aasta 15. jaanuaril avatigi Wikivoyage ühena Wikimedia Foundationi projektidest. Praeguseks arendatakse Wikivoyage’i üheksas keeles: hispaania, hollandi, inglise, itaalia, portugali, prantsuse, rootsi, saksa ja vene. Mõned väiksemad pesitsevad Wikimedia Incubatoris. Kõige kaugemale on jõudnud ingliskeelne versioon, kus eelmise aasta lõpuks oli loodud üle 26 500 artikli.
Wikivoyage on noorim Wikimedia 13 projektist. Eelmised uued projektid olid 2012. aastal alguse saanud Wikidata ning 2006. aastal rajatud Wikiversity (eesti keeles Vikiülikool). Nende hulka kuuluvad veel Wikipedia (Vikipeedia), Wikiquote (Vikitsitaadid), Wikibooks (Vikiõpikud), Wikisource (Vikitekstid), Wikimedia Commons, Wikispecies, Wikinews, Wikimedia Incubator ja Meta-Wiki.
Ehkki Eesti on esindatud kõigis Wikivoyage’i keeleversioonides (mõnes põhjalikumalt, mõnes kaunis kesiselt), ei ole seni eestikeelset Wikivoyage’i. Kes tahab uue projekti ülesehitamisega kätt proovida, võib alustada aadressilt: http://incubator.wikimedia.org/w/index.php?title=Wy/et/Esileht . Wikimedia Eesti on valmis seejuures igakülgset nõu ja abi pakkuma. Ehkki Wikivoyage ei ole meie jaoks kõige tähtsam projekt, oleks kena, kui ka see eesti keeles käima saadaks.
Wikivoyage’i aadress on http://www.wikivoyage.org/
Projekti tausta kirjeldab pikemalt artikkel Vikipeedias: http://et.wikipedia.org/wiki/Wikivoyage
Eestikeelses Vikipeedias valmis 100 000. artikkel
Täna kell 12.32 loodi eestikeelses Vikipeedias artikkel järjekorranumbriga 100 000. Artikli pealkiri on Johan Cruijff Schaal – see on Hollandi jalgpallilegendi Johan Cruijffi järgi nime saanud karikas. Artikli autor on Vikipeedia kaastööline kasutajanimega KungFuDuck, kes on Vikipeedias tegutsenud alates 12. jaanuarist 2011.
Et tähistada 100 000. artiklit ja ühtlasi eestikeelse Vikipeedia 10. sünnipäeva, avab MTÜ Wikimedia Eesti täna kell 15 Tartu raudteejaamas fotonäituse Eesti ja Vene kultuurimälestistest, kus on esindatud parimad fotod mulluselt üleeuroopaliselt fotovõistluselt Wiki Loves Monuments. Ühtlasi pakume linnarahvale paar lühikest sünnipäevakõnet, muusikat ja pruukosti. Sõna saavad Vikipeedia lugeja Berk Vaher ning Wikimedia Eesti juhatuse liige Raul Veede, musitseerib akordionist Anti Ingel.
Pärast piduliku ürituse lõppu kogunevad vikipedistid asjakohaseks ühispildiks Mare Mikofi taiese, 100 000. tartlase monumendi juurde Emajõe kaldal.
100 000. artikkel: http://et.wikipedia.org/wiki/Johan_Cruijff_Schaal
Reisiaruanne: Wikimania ja mõnda, mis seal sees
Veel mõni nädal enne tänavust Wikimaniat ei olnud mul aimugi, et ma sinna sõidan. Peamine põhjus Ameerika-reisiks oli Wikimedia haruorganisatsioonide katusorganisatsiooni Wikimedia Chapters Association loomine ja esimene istung. Paraku selgus alles mais, et see tänavusel Wikimanial aset leiab, seega ei osanud me tänavuses eelarves reisirahasid arvestada. Ivo kandideeris kyll mõni aeg varem Wikimedia Foundationi stipendiumile, kuid ebaõnnestunult. Nii et mulle tuli meeldiva yllatusena, kui itaallased pakkusid, et teevad sõidu välja, peaasi, et Eesti Washingtonis esindatud oleks. Aitäh neile!
Tänavune Wikimania oli senitoimunutest suurim. Statistikute sõnul kogunes George Washingtoni ülikooli 1400 inimest 87 riigist, neist 700 osalesid Google’i pidulikul vastuvõtul Kongressi raamatukogus (mina ka) ja yle 1200 konverentsi avamisel (jälle mina ka). Kuulati 270 kõnelejat. Söödi 3791 lõunat ja joodi 5424 tassi kohvi. Kogu yritust majandas kohalik haruorganisatsioon Wikimedia DC, mis loodi alles 2011. aastal. Noorusele vaatamata sai WMDC väga kenasti hakkama: kuuldavasti oli konverentsi põhiprobleem kõrged hotellihinnad, aga seda ei saanud nemad kuidagi mõjutada.
Peasekretär, eelarve ja suur-suur Eesti
Esimesed kaks päeva koosnesidki minu jaoks peamiselt Wikimedia Chapters Associationi ehk WCA asjaajamisest. Esimesele ametlikule istungil eelnes terve rida vähem ametlikke, kus vaieldi läbi terve hulk teemasid. Kas peasekretär peaks olema pigem tubli vikipedist või rahvusvahelise organisatsiooni juhtimise kogemusega professionaal? Kas asjaajamine peaks toimuma inglise keeles või on tähtis tõlkida see ka teistesse keeltesse – ja kui, siis millistesse? Kus tuleks WCA registreerida ja kas selle kontor peaks olema samas riigis? Kui palju inimesi peaks seal töötama? Mida täpselt need inimesed tegema hakkavad: vahendama haruorganisatsioonide kogemusi, ärgitama uute harude loomist, seisma harude huvide eest läbirääkimistes WMFiga, aitama igas riigis järgida samu finantsreegleid…?
Suur osa kysimusi leidis nii või teisiti lahenduse. WCA tööd juhib esimees, kelleks valiti Ashley van Haeften Suurbritanniast, aseesimeheks sai Ziko van Dijk Hollandist. (Aseesimehe valimistel juhtus säherdune lugu, et tykk aega ei tõstnud keegi kätt. No ma siis tõstsin, keegi peab ju ses ametis olema. Aga kui kandidaadiks esitati Ziko, kel on tõesti palju kogemusi ja kes on peale selle mõistlik ja muhe tegelane, hääletasin ka mina tema poolt, mis muidugi tegi paljudele nalja.)
Peasekretäri valimisega tegeleb valimiskomitee, mis peab paari kuu jooksul kriteeriumid välja kuulutama. Eelarvega tegeleb eelarvekomitee, mis uurib kulude tausta, näiteks seni parimaks asukohaks peetud Brüsseli kontoriyyre ja rahvusvaheliste MTY-de juhtide palku. Neis kahes komitees olen ka mina. Kolmas komitee tegeleb WCA tööprotsesside väljatöötamisega, näiteks on seni mõnevõrra lahtine peasekretäri kui tegevjuhi ja esimehe kui yldjuhi vahekord. Sellega seoses tegin ka ettepaneku moodustada mõneliikmeline alaliselt töötav juhatus, mis vajaduse korral tasakaalustaks peasekretäri ysna ulatuslikke volitusi. Näis, mis otsusele selles asjas jõutakse.
WCA yritustega samal ajal toimus ka progemisyritus Hackathon. Põikasin sealt korraks läbi, ehkki olen progemisoskused minetanud, kui mul neid kunagi yldse oli. Kõige esimeses ukseäärses lauas vaatas yks kutt mu kaelasilti ja kysis: “Eesti? Kas sa oled Tallinnast või Tartust? Mul on Tartus tydruk, ta õpib ylikoolis metroloogiat.” – “Metroloogiat? Oot, kas ta on ka vikipedist?” – “Jaa, ta jõuab siia homme õhtul.” – “Ega ta juhtumisi Usbekistanist pole?” – “On kyll, kas sa tunned teda?” – “Muidugi ma tunnen Kamari!” Tõepoolest, Kamarniso pidas paar päeva hiljem ettekande usbekikeelse Vikipeedia arendamisest olukorras, kus see on Usbekistanis keelatud – ysna keeruline ylesanne. Temaga tegid intervjuu BBC ja veel mõned meediakanalid, nii et naljaga pooleks võib teda praegu Eesti kuulsaimaks vikipedistiks nimetada. Oleks kena temaga siin blogiski kunagi intervjuu teha.
Yldse kohtasin hämmastavalt vähe inimesi, kellele tuli selgitada, kus on Eesti. Vikipedistid on haritud rahvas. Isegi yhel õhtul kõrtsis, kuhu sisenedes tuli Eesti ID-kaarti näidata, teatas turvamees: “Häh, muidugi ma tean Eestit, ma teenisin koos teie poistega Balkanil!” Ei ole me nii väiksed midagi, hoopis maailm on väike.
Riik, naised ja Aafrika Wikipedias
Tänavusele Wikimaniale jättis ysna tugeva jälje selle asukoht. Algusest peale tehti koostööd mitme Ameerika Yhendriikide riigiasutusega, näiteks esines laupäeval vikipedistidele USA riigiarhivaar David Ferreiro. Riigiarhiivis korraldati ka vastuvõtt ja kylastused, arhiivimaterjalide avaldamist ja kasutamist Vikipeedias käsitleti mitmes ettekandes. Koos Riigidepartemanguga korraldati Wikimania sees veel teinegi konverents pealkirjaga Tech@State, sellel käsitleti riigiasutuste ja Wikipedia sidemeid ning mitmesuguseid riigiasutuste vikisid nagu välisteenistuse Diplopedia ja luureasutuste Intellipedia, mis kuuldavasti on tõhustanud USA luureametkondade koostööd. Ilmselt ei yllata kedagi, kui ytlen, et viimast tutvustati valitud seltskonnale suletud uste taga. Kõneldi ka kohalikest vikidest nagu NYC Wiki ja Localwiki projekt, samuti vikidest kui demokraatlikust koostöömudelist.
Teine läbiv teema oli Vikipeedia kaastööliste seltskonna rikastamine. Kui mõnes valdkonnas on vikipedistide seas naisi 9%, on seda tõepoolest jaburalt vähe. Suurel laval kõneles naiste kaasamisest Wikimania eel toimunud AdaCampi eestvedaja Mary Gardiner, peeti mitmesuguseid väiksemaid ettekandeid ja lõpuks teatas ka Jimmy Wales lavalt, et moest võiks Wikipedias märksa rohkem artikleid olla. Tulge ja tehke, eks?
Kõneldi laienemisest suurtesse tõusvatesse piirkondadesse nagu Araabiamaad, Brasiilia, India ja Aafrika. Tänavuse “Jimbo Awardi” pälviski vikipedist, kes kahekordistas artiklite arvu jorubakeelses Vikipeedias roboti abil. Jah, loomulikult ei ole selliste artiklite stiil ja kvaliteet eriliselt muljetavaldavad, aga tänu sellele tõusis joruba Vikipeedia otsimootorites esile ja nyyd on lootust, et Aafrika yhes suuremas keeles tõmbab Vikipeedia ka inimestest kaastöölisi ligi. Muide, preemia laureaati ei ole keegi näinud ning ta kodanikunimi on teadmata. Loodetavasti suudab Jimmy Wales ta siiski yles leida, et talle raha ja käepigistus yle anda.
Kultuur, mälu, QR-koodid
Hulk ettekandeid käsitles valdkonda, mida tähistatakse akronyymiga GLAM: Galleries, Libraries, Archives, Museums ehk kunstigaleriid, raamatukogud, arhiivid ja muuseumid, eesti keeles lyhidalt mäluasutused. Vikipeedia teeb nendega yle kogu maailma aina laiemalt koostööd, mitmel pool veavad projekte suurtes muuseumites resideerivad vikipedistid. Kasu on kahepoolne: Vikipeedia artiklid muutuvad paremaks ja põhjalikumaks ning nende lugejad suunatakse edasi mäluasutustesse, mille kylastatavus tõuseb märgatavalt nii veebis kui ka päriselus.
Tuntuim ettevõtmine selles vallas on kultuurimälestiste fotovõistlus Wiki Loves Monuments, mis eelmisel aastal kattis kogu Euroopa, tänavu on aga juba ylemaailmne. Mullune võistlus oli Eestiski tõeliselt edukas, võidufotosid võib näha nii internetis kui ka rändnäitusel. Loodame, et tänavune läheb veel paremini – kui keegi tahab korraldusmeeskonnaga liituda, on praegu just õige aeg endast teada anda.
GLAMi ja tehnika vahele jääb veel yks tänavune menuteema, nimelt QRpedia. Väikeste kandiliste säbruliste QR-koodidega on eestlased juba harjunud, neid leiab kõikvõimalikest reklaamidest ja ka paberajalehtedest. Seni meile veel võõravõitu QRpedia suunab turistid koodistatud objekti kohta käivasse Vikipeedia artiklisse, mis on samas keeles, milles huvilise telefoni sättedki.
Wikimanial kõneldi maailmas laineid löönud Monmouthpediast, mis sidus Vikipeedia Monmouthi linnakesega Walesis, ning tutvustati ka uut vinget projekti: Gibraltarpedia katab vikiartiklitega Gibraltari, Briti enklaavi Hispaania lõunatipus. Eestis käivad ettevalmistused sarnase, kuid veelgi suurema projekti jaoks Tartus, loodetavasti saame järgmisel Wikimanial juba esimesi tulemusi näidata.
Hammasrattad Wikipedia kõhu all
Vikipeedia tehnilist poolt käsitlesid paljud ettekanded. Selles vallas oli ka suuri ja oodatud uudiseid, millest tavalisi vikipediste puudutab ehk kõige enam graafilise kasutajaliidese käikulaskmine. Senine Vikipeedia kasutajaliides, mis nõuab märgenduskeele tundmist, oli loomulik ja lihtne vanade vikipedistide jaoks. Praeguseks on aga internet muutunud, tavapäraseks on saanud hoopis lihtsamad graafilised rakendused. Et Facebooki põlvkond Vikipeediast ei võõrduks, ongi ehitatud kergemini õpitav kasutajaliides, mis jõuab inglise Vikipeediasse juba selle aasta sees, eestikeelsesse siis mõnevõrra hiljem.
Kogu Vikipeedia ymberkujundamisega tegeleb aga projekt koodnimega Athena, mille tulemused jõuavad kasutajateni alles mõne aasta pärast. Selle aluseks on tõik, et arvutikasutajate osakaal Vikipeedias kahaneb, mobiiliversioon muutub aga yha tähtsamaks. Järelikult on mõistlik lähtudagi mobiilseadmetele sobilikust disainist. See tähendab eelkõige lihtsust, lisafunktsioonide peitmist, kohandumist ekraani suurusega ja keskendumist sisule. Pikemas perspektiivis toob see kaasa kõigi Wikimedia projektide yhise teavitussysteemi, kujundab ymber senised kohmakad kasutajate arutelulehed, tõhustab kasutajate omavahelist suhtlust reaalajas ning lihtsustab uudiskirjade ja Vikipeedia “häälekandja” Signpost avaldamist. Wikipediasse luuakse ka kolm kasutusrežiimi: lugemine, mis on kõige lihtsam ja lakoonilisem; toimetamine, mis võimaldab sujuvalt kasutada Wikidata ja dokumendihalduse vahendeid ning laadida yles meediafaile; haldus, milles saab jälgida viimaseid muudatusi, võidelda vandalismiga ja teha muid administratiivtöid.
Eelmises lõigus mainitud Wikidata on põhimõtteliselt andmehaldussysteem, mis aitab Wikimedia projektides andmeid automaatselt kasutada ja muuta. Kõige lihtsamate kasutusvaldkondade hulka kuulub mitmesugune statistika, mida pruugitakse paljudes artiklites ja milles toimuvad muutused pahatihti yhest kohast teise ei jõua. Tõsi, Vikipeedia andmekasutuses on hea hulk nyansse, mistõttu töö on keerulisem kui tundub, ent sellega tegeleb ka ysna palju nutikaid inimesi. Metaandmehaldus on kogu maailmas tänini suhteliselt niru, isegi Euroopa statistikasysteemide koostöös on sellega tõsiseid probleeme. Vikipeedias kasutatakse aga meeletult mitmekesiseid andmeid, mistõttu metaandmed – andmed andmete kohta, näiteks foto puhul autor, pildistamise koht ja aeg, autoriõigused, tehnilised parameetrid jne – on ylimalt olulised. Loodetavasti aitab Wikidata seda suppi selgemaks muuta.
Ida-Euroopa, Läänemeri ja Hongkong 2013
Kõigest Wikimanial räägitust ylevaadet anda ei jõua, huvilised võiksid ise konverentsi kodulehele minna ja ettekandeid sirvida. Suure osa toimunust moodustasidki tegelikult kuluaarivestlused. Toon enda kogemusest vaid kaks näidet.
Kesk- ja Ida-Euroopa vikipedistid otsustasid yhel hetkel korraldada improviseeritud kokkusaamise, mis venis kymneminutisest kohvipausist märksa pikemaks. Arutasime mitmesugust koostööd, eelkõige 13.-14. oktoobril Belgradis toimuvat KIE vikipedistide konverentsi. Endalegi yllatuseks sattusin konverentsi programmijuhiks. Loodame meelitada kohale võimalikult paljude KIE riikide esindajad, et saada toimuvast korralik ylevaade ning vahetada kogemusi. Mõned põhipunktid: väikekeelte tehnilised probleemid; kuidas leida kohalikke lisafinantse; ajaloo kirjeldamine riikides, kus igayhel on naabriga vana vaen; juriidilised segadikud; tõlkekysimused; yhised vikiekspeditsioonid aladele, kus meie kultuurid segunevad. Tegemist on kyllaga.
Jutuajamisest yhe reisikirjanikuga, kes töötab USA Riigidepartemangus, sai alguse yks jaburamaid ideid, mida Vikipeedia kontekstis kuulnud olen: mõte, et mõne järgmistest Wikimaniatest võiks korraldada Läänemerel, yhest sadamast teise sõitval laeval. Läänemere ymbruses on mitu tugevat Wikimedia haru, mis võiksid korraldusvaeva enda vahel jagada; poolakatel on ka kogemus 2010. aasta Wikimedia korraldamisest Gdanskis. Suur osa tehnilisi probleeme on tegelikult lihtsalt lahendatavad, kompaktsus laeva piires isegi lihtsustab yht-.teist. Kokkuvõttes on idee jabur, aga võib-olla just piisavas koguses jabur, et töötada. Olen praeguseks kõnelnud sakslaste, poolakate, venelaste, rootslaste ja soomlastega ning esimesed reaktsioonid on ysna yhesugused: jahmunud, kuid positiivsed. Kui see jänes kybarast välja õnnestuks tõmmata, oleks tulemus igatahes võimas. Arutame asja edasi.
Jäin näppu ka meeskonnale, kes korjas vikipedistidelt intervjuusid sygisese rahakogumiskampaania tarbeks. Tänavu kavatsetakse näidata videosid, kus Vikipeedia kaastöölised räägivad oma kogemustest, elust ja motiividest, miks nad Vikipeediasse tulid ja tänini jäänud on. Kaamera ees istuda oli päris huvitav, mul on rohkem kogemusi teiselt poolt lauda.
Järgmine Wikimania toimub 2013. aasta 7.-11. augustil Hongkongi Polytehnilises Ylikoolis. Sealne korraldusmeeskond oli ka Washingtonis hästi esindatud. Lõpuyritusel tutvustati Hongkongi võlusid ning jagati logoga õlakotte. Jättis hea mulje kyll.
Öömaja, toit, linn, lennujaamad
Lyhidalt ka tingimustest ja reisimuljetest. Ööbisin hostelis, kus minuga samas toas norskas veel kymme vikipedisti. Õigupoolest võtsid Wikimania delegaadid enda alla mitu korrust, meid olid tõepoolest kõik kohad täis. Yhel õhtul avastasin, et mu kodinad olid toast välja kolitud, kuna juba enne minu tulekut oli alanud ahelreaktsioon: minu tulles oli mu koiku hõivatud ja ma võtsin probleemitsemata lihtsalt teise koha, sest portugallase tulles oli tema ase hõivatud ja ta tegi samamoodi, sest serblase tulles magas tema voodikeses keegi, sest… lyhidalt oli voodite jagamisel tehtud pisike viga yhe toanumbriga ning kuna hostel oli puupysti täis, tekkis jama. Õnneks on vikipedistid sõbralik ja muhe seltskond, kes võtab ebamugavusi naljaga, isegi oma kohvri otsas pystijalu magades.
Ameerika hommikusöögid on kohutavad. Esimesel hommikul on moosisai ja magus jogurt isegi põnevad, teise elab yle, aga kolmandal tahaks juba tõesti midagi soolast. Samuti peab olema syndinud ameeriklane, et uskuda, justkui oleks lõunasöögikarpi pandud hamburger ja pakk kartulikrõpse lõuna. Leidus siiski ka helgemaid hetki, eriti hosteli lähedal asuvas India söögikohas. Londoni lennujaama English breakfast oli siiski tõeliselt teretulnud.
Minu kui jalakäija silma pyydis Washingtonis eelkõige arhitektuur. Linn on äärmiselt eklektiline: ehkki hoonete keskmine kõrgus on kymmekond korrust, võib klaasi ja betooni vahel svalises kohas leida paarikorruselise vana maja või kirikukese. Suurlinna kohta on Washingtonis ka palju parke ja vähe inimesi, näiteks Moskvaga ei anna võrreldagi. Minusugusele muuseumirotile pakkusid palju rõõmu mäluasutused, eelkõige loodusloomuuseum Smithsoni Instituudis. Kui Tartu Ylikooli geoloogiamuuseum ykskord remondist tuleb, kas seal saab siis ka kõiki maailma kivimeid oma käega katsuda?
Eestlase jaoks asub Washington muidugi sygaval lõunas. Öö saabub vara ja ruttu, paks ja kuum nagu supp, täis puu otsas lärmavaid tsikaade ja karjakaupa nahistavaid nähtamatuid linde. Eestis linnud yldjuhul öösel magavad, seal aga ei tee pimedusest väljagi.
Ameerikasse lendasin Lufthansaga yle Frankfurdi. Tagasi pidin ka samamoodi tulema, ent paraku oskasin lennujaama minekuks kuluvat aega alahinnata ja, nii kurb kui seda tunnistada ka pole, jäin lennukist maha. Läks hulk sekeldamist ja sebimist, enne kui kaks päeva hiljem yle Londoni Eestisse jõudsin. Kokku olin yleval kolm ööpäeva ja pole unerežiimi siiani päriselt korda saanud. See-eest on kogemus muidugi hindamatu.
Mõned lingid:
http://meta.wikimedia.org/wiki/Wikimedia_Chapters_Association
http://meta.wikimedia.org/wiki/Wikimedia_Chapters_Association/First_meeting/Minutes
http://wikimania2012.wikimedia.org/wiki/Schedule
http://en.wikipedia.org/wiki/File:Wikimania_-_2012_-_Athena_Project.pdf
http://meta.wikimedia.org/wiki/Wikidata
http://meta.wikimedia.org/wiki/Wikimedia_CEE_Meeting_2012
http://meta.wikimedia.org/wiki/Wikimedia_CEE_Meeting_2012/Program
Aita kodukandi hiied Vikipeediasse!
Meil on suur rõõm teatada, et tänavu viiendat korda toimuva looduslike pühapaikade fotovõistluse korraldamises osaleb sedapuhku ka Wikimedia Eesti. Võistlustööd, mille autorid on valinud Creative Commonsi vabakasutuse litsentsi, annetab võistluse peakorraldaja Maavalla Koda foto eestikeelsele Vikipeediale. Nendega hakatakse illustreerima artikleid Eesti hiitest, mida ausalt üteldes on kahetsusväärselt vähe – seda viga püüamegi nüüd parandada.
Võistluse ametlik nimi on “Kuvavõistlus Maavalla hiied 10225″. Oodatakse fotosid hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest Eestist ja mujaltki. Võistluse eesmärk on väärtustada ja tutvustada ajalooliste looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaikasid külastama ja hoidma.
Tamme-Lauri tamm on üks Eesti tuntumaid hiiepuid.
Rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) hinnangul on looduslikud pühapaigad inimkonna ning ka Eesti vanimad looduskaitsealad. Eestis on teada ligikaudu 600 suuremat hiiepaika, ligikaudu 2000 püha kivi, puud ja allikat ning 700 ristipuud. Pühapaikasid leidub kõikides maakondades ja kihelkondades ning paljudes külades. Valdav osa meie pühapaikadest on ohustatud, riikliku kaitse alla kuulub neist ligikaudu 15%.
Võistluse peaauhind on 500 eurot ning kuni 16-aastaste peaauhind 250 eurot. Lisaks jagatakse välja hulk eriauhindu: püha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, Vana-Võromaa, Virumaa, saared, muinsuskaitse, looduskaitse ning maailma pühapaigad. Wikimedia Eesti autasustab omalt poolt parimaid vaba litsentsi all avaldatud pilte.
Võistlus kestab kuni 31.10.2012, võitjad kuulutatakse välja 17.11. Tartus toimuval hiie väe tunnustamissündmusel.
Hiite kuvavõistluse korraldavad Maavalla koda, Hiite Maja SA, Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus ning MTÜ Wikimedia Eesti. Võistlust toetavad Kehrwieder, Maaleht, Loodusesõber, Eesti Loodus, Maakodu, Võro Instituut, Uma Leht, Tihuse hobuturismitalu, Krautmani tervisekool, looduslike pühapaikade riiklik arengukava, Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Keskkonnaamet ning Muinsuskaitseamet.
Võistluse eeskiri jm lisateave: http://www.maavald.ee/maausk.html?rubriik=96&id=4668&op=lugu
Võistluse lehekülg: http://www.maavald.ee/kuvad/
Eelmisel aastal võitis hiite kuvavõistluse Ain Raali ülesvõte Palivere hiiepuust:
http://www.maavald.ee/maausk.html?rubriik=20&id=4353&op=lugu
Tule Vikipeediat tõlkima!
1. märtsist 30. aprillini 2012 toimuvad Eestikeelses Vikipeedias avalikud tõlketalgud, milles on kutsutud osalema kõik soovijad. Peaauhinnaks on 1000-eurose reisivautšeri pannud välja Euroopa Komisjoni esindus Eestis.
Tõlketalgud korraldavad Euroopa Komisjoni esindus Eestis, Tallinna Ülikooli Kirjastus ja MTÜ Wikimedia Eesti. Selleaastased tõlketalgud on järjekorras juba teised. Talgute käigus tõlgitakse artikleid, mis on võõrkeelsetes vikipeediates juba olemas ning sobivad kasutamiseks kesk- või kõrgkoolide õppematerjalina või on lihtsalt üldhariva sisuga.
Üks silma paistnud tõlkija saab 1000-eurose reisivautšeri sõiduks vabalt valitud sihtkohta. Lisaks kingitakse tublimatele talgulistele raamatupoe kinkekaarte ja teaduskirjandust. Wikimedia Eesti paneb välja 200 euro eest auhindu kaastöölistele, kes pole varem Vikipeedias artikleid kirjutanud.
Talgutel on mitu eesmärki. Me tahame, et Vikipeedias oleks rohkem koolide ja ülikoolide õppetööks kasulikku materjali. Et meie igapäevatöös on tõlkimine tähtsal kohal, püüame ka väärtustada tarbetekstide tõlkijate tööd – tavaliselt mõistavad inimesed hea tõlke olulisust ju vaid siis, kui satuvad silmitsi tõeliselt halva tõlkega. Ja muidugi loodame, et kui heade tõlkeoskustega inimesed õpivad Vikipeediat lähemalt tundma, paneb mõni neist ka edaspidi entsüklopeedia arengule õla alla.
Talgute žüriisse kuuluvad Rita Niineste (Euroopa Komisjoni Kirjaliku Tõlke Peadirektoraadi tõlkija), Andres Luure (Vikipeedia esindaja, tõlkija, Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi filosoofia osakonna dotsent), Heli Allik (tõlkija, Tallinna Ülikooli Kirjastuse peatoimetaja, Tallinna Ülikooli 2010. aasta tõlkepreemia laureaat), Triin Pappel (TLÜ tõlkemagistri programmi juhendaja), Ilmar Anvelt (TÜ tõlkemagistri programmi juhendaja) ning Valli Voor (30-aastase staažiga tõlkija ja toimetaja, endine Tilde Eesti OÜ peatoimetaja).
Kui Vikipeedia tehniline pool tundub keerukas, on hea võimalus selles selgust saada avalikul õppusel tõlketalgulistele. Õppus toimub 7. märtsil 2012 kell 17.00 toimub Tallinnas Euroopa Liidu Majas (Rävala puiestee 4, sissepääs Laikmaa tänavalt).
Talgutel saavad osaleda kõik Vikipeedia registreeritud kasutajad peale žürii liikmete. Talgutega võib liituda igal ajal kuni talgute lõpuni 30. aprillil, registreerudes aadressil: http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Tõlketalgutest_osavõtjad_ja_tõlgitavad_artiklid
Soovitused ja juhised tõlkijatele on kirjas tõlketalgute juhendis aadressil: http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Tõlketalgute_juhend
Lisainfo talgute kohta: Euroopa Komisjoni Eesti esindus, Rita Niineste, tel. 626 44 03, e-post dgt-tallinn@ec.europa.eu.
Kunst on kunstis kunsti näha
Palju õnne sünnipäevaks!
Täna 11 aastat tagasi sai alguse Wikipedia.
Praeguseks on Wikipedia saanud ainulaadseks nähtuseks kogu maailma kultuuriloos. See on miljonite inimeste igapäevane töövahend ning tuhandete hobi. Wikipediale on üritatud luua alternatiive, kuid ükski neist pole siiani samavõrd õnnestunud. Ilmselt vajavad paljud seda just niisugusena, nagu see on.
Siiski ei ole Wikipedia muutumatu. Sajad inimesed üle maailma tegelevad selle strateegilise arendamisega, tuhanded osalevad muudatuste rakendamises ühel või teisel moel. Wikipedia liikumise praeguste sihtide seas on laialdasem levik arengumaades, seni kõrvalejäänud kasutajarühmade kaasamine toimetamisse, laienemine uutes maailmakeeltes ja regioonides ning kasutajamugavuse parandamine. Usin töö käib Indias, Brasiilias ja Araabiamaades, aina rohkem on kaastööliste seas naisi ning tänavu kavatsetakse välja tulla uue kasutajaliidesega, mis muudaks toimetamise uustulnukatele kergemaks. Wikimedia Foundation ajab kogu maailmas harusid nagu kartul kasve ja kõikjal sõlmitakse sidemeid mäluorganisatsioonidega – muuseumide, raamatukogude, arhiividega -, et kajastada üha põhjalikumalt kogu inimkonna kultuuripärandit.
Ka eestikeelne Wikipedia ei seisa paigal. Igas kuus tekib juurde tuhatkond uut artiklit, praeguste prognooside kohaselt langeb suvel 100 000 artikli piir. Meil on tänavu kavas mitu artikli- ja fotovõistlust looduse, kultuurimälestiste ja mitmel muul teemal. Areneb rahvusvaheline koostöö, Eesti vikipedistidel on ühisprojektid Venemaa ja Armeeniaga. Lootust on korraldada kõrgetasemeline visioonikonverents Wikipedia ja Eesti teemal, kus meie kultuuri, hariduse, äri ja poliitika arvamusliidrid võivad teiste riikide kogemuse toel näha, kuidas võib kogu Eesti nende valdkondades Wikipediast kasu saada. Tähtis on seegi, et just tänavu saab eestikeelsel Wikipedial täis 10 tegutsemisaastat: mitte ilus tühi number, vaid hea hulk paljude inimeste tublit tööd, kindel alus järgmisteks aastateks ja miks mitte ka kümnenditeks.
Tõsi, taevas pole kunagi päriselt pilvitu. USA-s diskuteeritakse internetipiraatluse vastase seaduse ehk SOPA (Stop Online Piracy Act) eelnõu üle, mis autorikaitse varjus ähvardab piirata sõnavabadust määral, mis seab ohtu ka Wikipedia tegutsemise. Indias püütakse jõustada seadusi, mis lubaksid laimu vastu võitlemise, usuliste tunnete säästmise ja rahvusliku ühtsuse kaitsmise nime all keelata igasugust internetis levivat kriitikat – ka Wikimedia India hiljutise konverentsi ukse taga protestisid ühe poliitilise noorteliikumise esindajad Wikipedias avaldatud kaartide vastu, mis ei kujuta India ja Hiina vaidlusaluseid alasid nende soovi kohaselt. Itaalias aitas internetitsensuuri eelnõu parlamendis läbi kukutada muuhulgas ka itaaliakeelse Wikipedia kahepäevane streik. Euroopa Liidus ähvardab Wikipedia tegevust ACTA, mis SOPA-le sarnaselt peidab end intellektuaalomandi kaitse taha. Wikipedia ei ole nähtus iseeneses, see on osa ühiskonnast selle ümber.
Eestiski tunnevad vikipedistid, et peavad võtma vastutuse ning seisma hea ühiskonna kui terviku huvide eest. Seepärast otsustaski Wikimedia Eesti mitte leppida maksuameti otsusega jätta meie MTÜ välja heategevusorganisatsioonide nimekirjast ning kaebas maksuameti kohtusse. Loodetavasti paraneb selle vaidluse tulemusena kogu Eesti kolmanda sektori õiguskeskkond; soovijad võivad kohtuasja taustast pikemalt lugeda nii siinse blogi varasemast sissekandest kui ka Postimehes ilmunud arvamusloost. Ka autoriõiguse ja andmekaitse probleemid ei lähe meist mööda. Sestap lubame olulistel teemadel edaspidigi ajakirjanduses sõna võtta.
Wikipedia kasvab ja areneb, nii nagu kasvavad ja arenevad ka selle lugejad. Ühelgi entsüklopeedial pole lugejateta mõtet. Wikipedia jaoks on tähtis vastata nende vajadustele. Muidugi, erinevalt teistest entsüklopeediatest on Wikipedias igal lugejal võimalik aidata kaasa, et see areneks just neile tarvilikus suunas, just nende vajaduste kohaselt. Teretulnud on igaüks, kes õla alla paneb.
Seepärast soovime Wikipedia 11. sünnipäeva puhul õnne eelkõige meie lugejatele. Igas Wikipedia lugejas peitub vikipedist. Laske ta sealt välja!
Toome Eesti kirjanduse lugejate juurde
Eelmise aasta lõpul tegime Wikimedia Eesti juhatuses aastakokkuvõtteid. Eelarve täitmist vaadates tekkis tunne, et on paras aeg ja võimalus teha teoks yks mitmel pool juba varem jutuks tulnud mõte: aidata eesti kirjandus internetti, kus lugejad seda ammugi ootavad.
Olgem ausad, tänapäevaseid lugemisharjumusi vaadates võib ytelda, et mida internetis ei ole, see on moodsa aja mõttekäibest väljas. Muidugi võib käia kirjandust raamatukogust laenutamas või siis haarata omaenda riiulist, kui tarvilik raamat seal olema juhtub. Ent isegi sel juhul on tegevusi, mida paberist raamatuga teha ei saa. Paberraamatutel on otsingufunktsioon ysna nõrgalt arenenud, vajalikku kirjakohta tuleb tykk aega otsida. Ning kui tahad mõnd tsitaati kopeerida, võid hiirt klõpsida, palju hing ihaldab – selle abil tekstilõiku arvutifaili ei kleebi.
Suurem mure on see, et raamatuid pole alati nii lihtne saadagi. Mis siis, kui tahaksid mõnd klassiku lauset oma kirjatykki poetada, aga raamatut pole käepärast ning sa pole kindel, kust täpselt selle võtsid? Kohustusliku koolikirjanduse kättesaamisega on lastel tihti linnaski raskusi, rääkimata kylaraamatukogudest ja vähem levinud teostest. Kindlasti piirab Eesti kirjanduse napp levik internetis selle loetavust – isegi inimene, kes eelistaks pikemalt lugeda paberraamatut, vajab teinekord mugavat ja kiiret ligipääsu tekstile.
Õnneks saavad vikipedistid selles asjas aidata. Ostsime MTY-le arvuti, skänneri ja tarkvara ning yks meie seast hakkab lähemal ajal tööga pihta: alguses skännib teksti arvutisse, seejärel parandab vead ja riputab Vikitekstidesse. Suuremates keeltes on säherdust tööd ysna palju tehtud, eesti kirjandusel on aeg neile järele jõuda.
Eks sarnast tööd ole Eestis yksjagu tehtud ka. Teiste seas on raamatuid digiteerinud Kirjandusmuuseum oma kultuuriloolises veebis Kreutzwaldi sajand ja projektis Eesti värss, EEVA projektis Tartu Ylikooli raamatukogu, digiarhiivis Digar Rahvusraamatukogu. Ikka eelkõige vanemat kirjandust, mis vähehaaval autoriõiguse trellide tagant on vabanema hakanud (Rahvusraamatukogu on kyll keskendunud ajakirjandusele). Tõsi, rahva seas tuntud autoreist on vabu veel ysna vähe – alles mullu pääses rahva kätte Tammsaare, tänavu 1. jaanuarist Julius Oengo, Marie Underit tuleb aga oodata 2050. aastani. Ent tööd on siiski kyll, jätkub kõigile, kui seda arukalt planeerida.
Seepärast olemegi vanemate kolleegidega järgemööda nõu pidanud, et nende kogemusest õppida ja mitte yht tööd kaks korda teha. Sõbralikult on meie projekti suhtunud nii Kirjandusmuuseum kui ka TY raamatukogu rahvas. Riigiasutustel on kord juba see häda, et nende kavatsused võivad olla õilsad, kuid poliitiline praktika ja kõhn rahakott kärbivad tiibu. Siin võib vabatahtlikest palju abi olla. Huvi on meil ju yks: viia kirjandus uuesti lugejateni, läbimõeldud plaani korral ehk isegi paremini kui iial varem.
Alustame koolikirjandusest, mida inimesed rohkem tahta oskavad. Eks ajapikku saab minna vähem tuntud, kuid huvitavate teoste ja autorite juurde. Palju põnevat leidub ka omaaegses aime- ja tarbekirjanduses, alates vanadest kooliõpikutest ja atlastest ning lõpetades sajandivanuste statistikaraamatutega.
Lisaks kõigele muule aitab eesti kirjanduse laiem levik veebis tõsta tõenäosust, et selle leiab yhel ilusal päeval usin tõlkija, kes lood ja laulud teistesse keeltesse ymber paneb. Miks mitte siis kirjastuski? Ja kui julgeid ärimehi endistviisi napib, võib ju kysida raha Kultuurkapitalilt või mõnelt muult fondilt, tellida spetsiaalse tõlke ja avaldada selle vaba litsentsi all prantsus-, inglis-, saksa- või venekeelsel Vikitekstide lehel. Kui kultuur tahab vabalt levida, kyll ta selleks siis ka tee leiab.
