Wikimedia Eesti

Suviseid hetki Muhu saarelt

2009. aastal alguse saanud traditsiooni jätkates kogunesid vikipedistid käesoleval suvel taas helendavate arvutiekraanide tagant ühte Eestimaa kaunisse paika suvepäevi pidama. Kunagi Saare maakonnas Viki külas alanu jõudis ringiga samasse maakonda ja nõnda võis 4.–5. augustini märgata parajalt suurt osa eestikeelse Vikipeedia kaastöölistest Muhu saarel.

Algseks kogunemispaigaks oli Liiva küla, kuhu saabusid laupäeva pärastlõunal entsüklopeediakoostajad nii Tallinna kui ka Kuressaare suunalt. Lisaks Muhu Katariina kirikule dokumenteerisime kõike leitut ning kui asulale oli ring peale tehtud ja viimased osalised seltskonnaga liitunud, paiknesime ümber Pädastesse. Teel olles põikasime ühtlasi läbi varajasse rauaaega jäävate Mäla kivikalmete juurest. Jõudes nõnda parasjagu näljastena Pädaste mõisa, lõunatasime sealses restoranis, jälgides samas silmanurgast mööda siledaid rohulappe ringivuravaid elektroonilisi lambaid.

Akadeemilised arutelud eesti keele nüansside, ajalooliste isikute tegevuse, rahvusvaheliste suhete jpm üle jätkusid saare kirdeosas, kus veetsime õhtu keraamik Marget Tafeli pool. Päeva lõpetuseks liikusime Üügu pangale, et näha merre loojuvat päikest ning tunda rõõmu kauni suveõhtu üle. Nädalavahetuse ilm oli ikkagi suvepäevi igati soosiv.

Seotuna meie monumentaalse kultuurimälestiste jäädvustamise kavaga ööbisime Koguva külas ühes kultuurimälestiseks arvatud aidahoones. Ühtlasi jäädvustasime mälukaardi pimedatesse soppidesse fotosid külas leiduvatest hoonetest, ujusime Väinamere suvesoojades voogudes ja tutvusime uisk-tüüpi purjelaeva ehituspõhimõtetega. Juuresolevalt fotolt võib leida meie seltskonna Juhan Smuuli monumendi kõrval, mille sealsete rannaäärsete kadakate vahelt leida suutsime.

Jättes Koguva selja taha, vaatasime üle Muhu maalinna. Pärastlõunal osalesime MTÜ üldkoosolekul Hellamaa Külakeskuses, tutvusime Hellamaa õigeusu kirikuga ja otsisime üles külas asuvad kultuurimälestised. Õhtu hakul jõudsime ära näha veel mitmeid paiku Saaremaal, nagu ilmaimeks arvatud Orissaare staadioni tamm, Maasilinna võimsad paemüürid ja Pöide kindluskirik. Isegi veel koduteel põikasime läbi mitmetest tähelepanuväärsetest paikadest.

Suvepäevad võisid sellega antud korraks küll lõppeda, aga peagi asume Vikipeedia tarvis jäädvustama juba Põhja-Lätit ning järge ootab meie Narva-Ivangorod koostööprojekt. Ega tegusaid vikipediste purgis kinni hoia ning peagi täituva 100 000 artikli juurde tuleb ka ju fotomaterjali tekitada.

8. aug 2012 Posted by | Määratlemata | | Kommentaarid välja lülitatud

Kuidas jõuavad pildid Vikipeediasse?

Foto Keri tuletornist, mis jõudis Vikipeediasse fotovõistlusel Wiki Loves Monuments 2011. Autor: Andrus Uuetalu.

Entsüklopeedia ei ole terviklik ilma pildimaterjalita. Just nagu artiklid ei kirjuta ennast ise, ei lisandu iseenesest ka fotosid. Kuidas on aga seni pildid Vikipeediasse jõudnud ja kuidas neid veel enam veebientsüklopeedia veergudele pääseks?

Vikipeedia on võtnud eesmärgiks, et lisaks tekstidele oleksid vabalt kasutatavad ka pildid. Kui fakte ei saa autoriõigustega kaitsta ja erinevate tekstide põhjal on võimalik hõlpsalt luua uusi vikiartikleid, siis fotodega nii lihtne ei ole. Siin peavad olema kas autoriõigused aegunud olema või on tarvilik luba, mis annaks pildid vaba kasutust võimaldava litsentsi (näiteks CC BY-SA 3.0) alla.

Selle foto Paide Linnameeskonna ja Tartu Tammeka mängust lisas Martin Šmutov.

Autoriõigused kehtivad kuni 70 aastat autori surmast ja seda on üsna palju – nõnda on näiteks tõsiselt raskendatud kunstiteoste fotografeerimine, sest kunstnik peab samuti vähemalt 70 aastat surnud olema, et tema teost kujutavat fotot võiks üldse vaba litsentsi alla lubada. Viimasel poolsajandil surnud inimestest piltide hankimine on samuti tõeliseks katsumuseks, kuna uusi fotosid teha ei saa ning vanad on kaetud autoriõiguslike piirangutega. Näiteks Eesti fotograafide piltidest on vabasse kasutusse jõudnud suuresti ainult 19. sajandil tegutsenud autorite loomingut.

Varasematel kümnenditel tehtud piltide vabasse kasutusse saamine võib olla küll Vikipeediale parajaks probleemiks, aga põhiliseks lahenduseks on ikkagi uute fotode tegemine. Eestikeelses Vikipeedias on mõned kaastöölised, kes on lisanud kokku tuhandeid fotosid, kuid vajadus piltide  järgi on siiski kaugelt suurem. Nõnda on vaja leida võimalusi täiendavatelt autoritelt kaastöö saamiseks, küsida fotoannetusi ja ellu kutsuda erinevaid koostööprojekte.

Kasutaja Iifar on üks eestikeelse Vikipeedia parimaid ja produktiivsemaid fotograafe. Fotol Hellenurme (pais)järv Elva jõel.

Eestis on seni korraldatud kultuurimälestiste fotovõistlust, teadusfoto konkurssi ja looduspiltide kogumisi HELP ning järjest rohkem erinevaid võistlusi ja koostööprojekte (näide) on tulekul. Mitmed valdkonnad on aga seni veel katmata ja katvuse parandamiseks peab Vikipeedia juurde tee leidma suuremal arvul fotohuvilisi.

Oleme jõudnud nõnda kaugele, et meil oleks vaja päris enda fototoimetajaid, kes aitaks tuua juurde uut kvaliteetset illustratiivset materjali ja hallata olemasolevat.

Politsei- ja Piirivalveameti piirivalveosakond on eraldanud mitmeid fotosid Vikipeedia tarbeks. Siinsel ülesvõttel on näha Eesti-Vene-Soome rahvusvahelist merepäästeõppust, mis toimus 2009. aasta augustis.

Näiteks David Shankbone, keda on nimetatud üheks tänapäeva mõjukamaks fotoajakirjanikuks, tegeleb just sellega, et pildistada kuulsusi ja anda enda tehtud fotod vaba litsentsi alla. Nõnda on tema looming jõudnud juba 5000+ Vikipeedia artiklisse ja sealtkaudu tuhandete meediaväljannete lehekülgedele.

Kuna mõningate sündmuste, inimeste ja kohtade jäädvustamine on paraku üpris keeruline ning vikipediste on meil kahjuks väga vähe, siis on eriti oodatud kõiksugused fotoannetused. Näiteks Riigikogu kantselei on vabasse kasutusse lubanud riigikogulaste fotosid, Politsei- ja Piirivalveameti piirivalveosakond jäädvustusi enda tegemistest ja Presidendi kantselei presidendi vastuvõtust. Tänu Jaak Urmetile on Vikipeedias mitmeid fotosid kirjanikest, Reio Avaste on panustanud fotodega Eesti arhitektidest ja Lauri Kulpsoo on võimaldanud meile pilte Eesti kultuuritegelastest.

Pildistamist jagub aga veel pikemaks: Eestis on kümneid tuhandeid kohti, objekte ja inimesi, kes vääriksid fotosensorile jäädvustamist. Olgu need siis külad, kultuurimälestised, looduslikud objektid, eriilmelised sündmused või hoopis kirjanikud, kunstnikud, teadlased, sportlased, muusikud, ettevõtjad jpt.

Pildid jõuavad Vikipeediasse, kui keegi võtab vaevaks need teha ja vaba litsentsi alla lubada. Kui me soovime üles ehitada tõeliselt mahukat ja vabalt kasutatavat veebientsüklopeediat, siis ei piisa lootusest, et “küll keegi ikka need fotod teeb ja sinna lisab”, vaid ainukeseks lahenduseks on ise selle nimel tegusema asuda. Vikipeedia ootab sinu kaastööd. Anna oma panus Vikipeedia arengusse!

10. juuli 2012 Posted by | Määratlemata | | 3 kommentaari

Mida teha tudengitega?

Tudengite koostatud Vikipeedia artiklid õppeaasta kaupa.

Igal õppeaastal kirjutavad Eesti ülikoolide tudengid kümneid tuhandeid referaate. Tavaliselt jäävad need aga „sahtlisse kirjutatuks“, sest peale tudengite endi ning nende õppejõudude neid keegi teine ei näe. Kas see ei tundu ressursside raiskamisena?

Nõndasamuti nagu meile on vajalik eestikeelne kõrgharidus, on hädavajalik omada ka korralikku entsüklopeediat, mis oleks koostatud meie oma emakeeles, suudaks rahuldada meie infovajaduse ja kokku koondada kogu meie teadmiste paremiku. Korralik haridussüsteem ei saa toimida ilma ligipääsuta vabale teabele. Mis juhtuks, kui samalt haridusmaastikult võrsuvaga toita aga meie ühist vabalt kasutatavat teadmiste varamut?

Minnes siit edasi Vikipeedia juurde, siis iga vikiartikkel on oma sisult samuti referaat. Entsüklopeedia ei esita mitte värskeid uurimistulemusi, vaid toetub olemasolevale materjalile ning selle asjalikule kokkuvõtmisele. Vikipeediat ei vaeva ruumipuudus ja nõnda on võimalik igal teemal kirjutada vägagi põhjalik artikkel ning ühtlasi välja tuua info päritolu – kindlalt struktureeritud entsüklopeediline tekst koos viidetega aga toobki selle ääretult lähedale referaadi vormile.

Ühendamaks potentsiaali ühiskondliku vajadusega, võib lasta tudengitel osades õppeainetes referaadi asemel hoopis Vikipeediasse artikleid kirjutada. Ei jää ka siin ära jõupingutused info leidmiseks, analüüsiks, kokku koondamiseks, ümbersõnastamiseks ja oskuslikuks vahendamiseks ning tihti võib korraliku vikiartikli koostamine osutuda hoopis suuremaks väljakutseks, kui töö tegemine „paberil“. Samuti on tööl reaalne väljund – tehtu muutub kättesaadvaks kõigile huvilistele ja aitab rikastada meie ühist infovälja.

Selles osas on juhtohjad haaranud Tartu Ülikool, kus algust tehti 2011/12 õppeaastal ja sealt alates on mõte hoogsalt levima hakanud. Möödunud õppeperioodil said TÜ tudengid sellise võimaluse juba vähemalt 11 õppeaines. Nõnda valmis artikleid nii informaatikast kui majandusgeograafiast, nii nanotehnoloogiast kui rahvusvahelistest suhetest. Samuti sai eesti keelde ümber pandud materjale, mida ei ole seni mitte kunagi meie keeles esitatud ning seda erakordselt suure põhjalikkusega. Lisandust on oodata ka järgneval aastal ning antud suunal on näha selget kasvutrendi.

Tahtes olla IT-riik, ei tohiks mööda vaadata veebi pakutavatest võimalustest. Vikipeedia kasutamine aitab meil jõuda nii esimese täieliku eestikeelse entsüklopeediani kui ka harituma rahvani. Kõigil on õigus osa saada meie ühistest teadmistest ja meie kohustuseks on selle nimel panustada. Hoolimata sellest, kui palju me seda ka ei tahaks, entsüklopeediad ennast paraku ise ei koosta.

26. juuni 2012 Posted by | Määratlemata | Kommentaarid välja lülitatud

Eesti esimene QRpedia muuseum

Spordimuuseumi direktor Daimar Lell (paremal) koos MTÜ Wikimedia Eesti esindajaga katsetamas esimest QR-koodi.

8. juunil kuulutati pidulikult alanuks Eesti Spordimuuseumi ja MTÜ Wikimedia Eesti koostöö, mille käigus lisab Spordimuuseum eksponaatidele QR-koodid, mis viitavad Vikipeedia artiklitele, Wikimedia Eesti aga aitab parandada Eesti spordi kajastust Vikipeedias.

Ühtlasi algab Spordimuuseumist ka Wikimedia Eesti suur Tartupeedia projekt, mille eesmärk on katta Vikipeedia artiklitega paljudes keeltes kogu Tartu linn. Nii loodud artiklite juurde saab QR-koodide abil omakorda suunata Tartut külastavad turistid, kes soovivad saada linna vaatamisväärsuste ja ajaloo kohta rohkem teavet kui mahub ühele infotahvlile. Esimesena kogu maailmas hakkas sarnast lahendust kasutama tänavu mais Monmouthi linnake Walesis, Tartu projekt oleks maailmas suurim omalaadne.

“Tehnilise lahendusena kasutatakse Briti vikipedistide loodud mobiilirakendust nimega QRpedia, mis võimaldab näidata igale huvilisele Vikipeedia artiklit just tema soovitud keeles,” selgitas Wikimedia Eesti juhatuse liige Raul Veede. “See on ainulaadne võimalus tutvustada algul Spordimuuseumi, hiljem aga tervet Tartut rahvusvaheliselt minimaalsete kuludega, kaasates kogu maailma vabatahtlikke.”

Esimestena varustatakse Spordimuuseumi ekspositsioonis Vikipeediasse viivate QR-koodidega Eesti olümpiavõitjad ja teised spordisangarid, hiljem lisanduvad ka viited spordiorganisatsioonidele, spordialadele ning Eesti spordi ajaloole. Koostööpartneritel on kavas korraldada ka sporditeemalisi artikli- ja fotovõistlusi, et pakkuda osalemisvõimalust kõigile huvilistele.

Eesti Spordimuuseumi arendusjuht Siim Randoja sõnul annab koostöö muuseumi püsiekspositsoonile uue ja kaasaegsema hingamise. “Koostööst võidavad kõik. Eesti Spordimuuseum saab suurepärase võimaluse kasutada nutitelefonide potentsiaali muuseumikeskkonnas ning seeläbi pakkuda külastajatele mitmekülgsema muuseumielamuse. Teiselt poolt võimaldab see korrigeerida ja täiendada Vikipeedias leiduvat spordiajaloolist materjali, mis toob kasu juba ka inimestele, kes igapäevaselt muuseumisse ei satu”. Randoja sõnul on Eesti Spordimuuseumil au olla QRpedia projekti pilootmuuseumiks Eestis ning muuseum on uudsetele ideedele jätkuvalt ka tulevikus avatud.

13. juuni 2012 Posted by | Määratlemata | Kommentaarid välja lülitatud

Toome Eesti maakonnad Vikipeediasse!

Koostöös Jõgevamaa Omavalitsuste Liiduga toimub novembris Jõgevamaa-teemaliste Vikipeedia artiklite konkurss.

Vikipeediasse on võimalik kokku korjata informatsiooni igast Eesti kohast, objektist ja inimestest. See on midagi sellist, mida ei kirjuta meie eest mitte keegi teine. Kõik jäädvustamist vääriv peab ka jäädvustatud saama ja nõnda loodamegi, et võistluse tulemusena tekib juurde palju sisukaid artikleid maakonna asulatest, ajaloo- ja kultuuripärandist, keskkonnast ja seal tegutsenud tublidest inimestest.

Wikimedia Eesti juhatuse liikme Raul Veede sõnul on see võistlus esimene omataoline, kus initsiaatoriks on omavalitsuste liit. “Loodame, et see on alles algus ning Jõgevamaa eeskuju innustab ka teisi Eesti omavalitsusi toetama oma kodukandi kajastamist Vikipeedias, kuni me suudame üheskoos katta põhjalike artiklitega terve Eesti.”

Konkursil võivad osaleda kõik huvilised, kes on registreerunud Vikipeedia kasutajateks. Elukoht, vanus, sugu ja usuline või erakondlik kuuluvus siin rolli ei mängi. Kõik on oodatud andma oma panust meie ühise veebientsüklopeedia arendamisesse. Informatsioon tahab olla vaba.

Ürituse korraldamisel teevad koostööd MTÜ Wikimedia Eesti, Jõgevamaa Omavalitsuste Liit ja Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum.

Artiklikonkurss toimub ajavahemikul 1.–30. november 2012 eestikeelses Vikipeedias. Konkursi täpsem juhend avalikustatakse sügisel.

17. mai 2012 Posted by | Määratlemata | Kommentaarid välja lülitatud

Eesti Looduse fotovõistlus 2012

2011. aastal pälvis Eesti Looduse fotovõistlusel peaauhinna Remo Savisaar.

Wikimedia Eesti ootab septembrikuus pilte kultuurimälestistest, aga ajakiri Eesti Loodus korraldab taaskord Eesti Looduse fotovõistlust. Käesoleval aastal on seejuures kavas väike muudatus – nimelt on looma-, taime- ja seenefotodele lisandunud kaitsealade kategooria, milles antakse välja Vikipeedia auhind.

Võistlusele laekunud Eesti kaitsealade fotod lähevad ühtlasi üles Vikipeedia pildipanka Commons’isse ning seeläbi saab võimalikuks sadade artiklite illustreerimine, mis hetkel veel ilma igasuguse pildimaterjalita seisavad. Lisaks on võistlejatel võimalus ka teiste kategooriate raames lisatavate fotode juures anda luba nende Vikipeediasse lisamiseks. Seega annab võistlus otsese panuse Vikipeedia arengusse ja Eesti kaitsealade tutvustamisele internetiavarustes.

Continue reading

11. mai 2012 Posted by | Määratlemata | , | 1 kommentaar

(Mitte nii) lühike lugu ühe MTÜ tekkest

Veebientsüklopeediat Vikipeedia koostavad vabatahtlikud kaastöölised. Nõnda on see Imagealati olnud ja nii jääb see ka tulevikus. Samas seab see arengule piiranguid, sest vabatahtlike abil ja toetusel ei ole võimalik teostada päris kõike – vähemalt seni, kuni ühise eesmärgi taha koondumine ei ole kaasa toonud juriidilise isiku loomist. Organiseerumises on jõud ning nõnda on võimalik korda saata suuri asju. See kehtib ka Vikipeedia puhul.

Serverite haldamiseks, strateegiliseks tööks, juriidiliseks kaitseks jpm on Ameerika Ühendriikides sihtasutus Wikimedia Foundation (WMF), mis saab oma toimimiseks vajaliku raha annetustest, ning tänu selle on tagatud Vikipeedia ning selle sõsarprojektide (Wikimedia Commons, Vikitekstid, Vikisõnastik, Vikiülikool, Vikitsitaadid jt) olemasolu nii praegu kui ka tulevikus.

Kindlustamaks aga erinevate keeleversioonide süsteemsemat arendamist ja loomaks Vikipeedia juurde võimalusi, mida organiseerumata vabatahtlikud ei suudaks, on üle maailma asutatud WMFi haruorganisatsioone. Need on loonud ja neid juhivad samuti vabatahtlikud ja ühine on ka eesmärk – võimaldada kõikidele maailma inimestele vaba ligipääsu inimkonna teadmistele. Selleks püütakse inimesi harida, leida uusi vabatahtlikke, teha koostööd teiste organisatsioonidega, korraldada üritusi, luua uusi tehnoloogilisi lahendusi jne.

Näiteks saksa haru on enam kui tuhandeliikmeline suurorganisatsioon, mis tegeleb saksakeelse Vikipeedia toetamisega kõikmõeldavates valdkondades. Hollandlased algatasid ülemaailmse fotokogumise kultuurimälestistest, makedoonlased püüavad Vikipeediat riigi haridussüsteemi sisse lükata, tšehhid võtavad ette pildistamisretki hankimaks fotomaterjali iga Tšehhi külast rääkiva artikli juurde ja ameeriklased teevad aktiivset koostööd raamatukogudega. Austraalias saadi värskelt vabasse kasutusse ajaloolisi videolõike, Brasiilias tutvustatakse Vikipeedia võimalusi televisiooni vahendusel. Bulgaarias alustati koostööd kohaliku loomaiaga, Suurbritannias tegutsevad muuseumite juures Vikipeedia vabatahtlikud ning Indias korraldatakse kokkusaamisi, kus osalevad sajad inimesed. See on vaid lühike loend võimalustest, mida erinevates maailma nurkades proovivad needsamad WMFi haruorganisatsioonid.

Aga Eesti? Meie omakeelne Vikipeedia on läbi aastate näidanud väga stabiilset edasiminekut. Kuigi artiklite kvaliteet ning maht järjest kasvavad, siis arengutempo (mis püsis pikalt muutumatuna), ei vasta Eesti võimalustele. Projekti juures on selgelt liiga vähe inimesi ja seda isegi meie tagasihoidlikku rahvaarvu arvestades. Ka kümnetes kordades suurem kaastööliste arv oleks kogu riigi elanikkonna kõrval mikroskoopiline. Midagi tõsist ette võtmata ei ole aga mõeldav selle puudujäägi parandamine. Seega jõudsime juba 2009. aastal arusaamisele, et vanal viisil jätkamine ei teeni kuidagi eestlaste huve ja lisaks artiklite kirjutamisele-toimetamisele peame alustama seda protsessi toetavate tegevustega senisest oluliselt suuremas mahus. Ainult nõnda on võimalik arengut kiirendada.

MTÜ on usinalt tegelenud finantsvahendite impordiga.

Tartus 2009. aasta novembris toimunud vikipedistide kokkusaamisel (kus osalesid Ivo, Margus ja Teele) sai leitud, et sellest MTÜst võiks meile igati kasu olla. Mis veelgi tähtsam: liikmeid oleks vähemalt kolm, seega saaksime selle ühenduse asutada küll ja jutu asemel tuleb tegudeni jõuda. Vaja oli ainult välja mõelda, mismoodi seda mittetulunduslikku imelooma kokku panna. Taustaks võib veel lisada, et see kokkusaamine oligi alles viies vikipedistide kohtumine Eestis ning seni ei olnud neist ükski väga arvuka osalejaskonnaga olnud, välja arvatud ehk samal suvel toimunud esimesed vikipedistide suvepäevad Saaremaal Viki külas, kus kahel päeval oli koos 8 inimest.

Probleemid ei lasknud ennast aga kaua oodata. Lisaks sellele, et oli tarvis välja mõelda, kuidas MTÜ luua ning tööle panna, kerkisid paljude jaoks esile küsimused stiilis „Mis on kohalik chapter, mida me tahame tekitada?“ ja „Kas see on ohtlik?“. Paratamatult võtab ka veebi vahendusel MTÜ asutamine väga palju aega. Seejuures mainiksin, et näiteks Wikimedia Australia on välja toonud, et milleski olulises kokkuleppimiseks on neil lihtsam osta hunnik lennupileteid ning inimesed kontinendi eri nurkadest ühte paika kokku korjata. Eesti on küll palju väiksem, aga kui tahta milleski üle interneti kokku leppida, siis kehtib siin paraku sama loogika ning meie õppisime seda tundma asja omal nahal läbi katsetades.

Asutamiskoosolekuks olime valmis 2010. aasta suvel ning see toimus 25. juulil Tallinnas. Tolleks momendiks õnnestus ühise laua taha tuua rekordarv vikipediste, kellele lisandus huvilisi ka „väljastpoolt“ veebientsüklopeediat. Kuna pikalt oli käinud suhtlus Wikimedia Foundationiga, järgnes kiirelt WMFi tunnustus. Jäi üle ainult oodata, kuniks kõik juriidiliselt paika loksub. Suurema asutajaliikmete arvu tõttu kulus omajagu aega, et kõik allkirjad sobivas vormis edastatud saaks.

Vaevalisest asutamisest hoolimata jõudsime kohe sügisel läbi viia projekti „Vikipeedia koolides“, mille käigus külastasime 15 kooli üle Eesti. Sellele järgnes aga vaiksem periood, sest kahest aktiivsest juhatuse liikmest suundus üks ajateenistusse. Samas sai alguse MTÜ viki ning hakkas välja kujunema töökorraldus ja raamatupidamise pool. Talvekülmade möödudes algasid ettevalmistustööd juba mitmeteks uuteks projektideks ja toimusid esimesed üritused. Võib lausa öelda, et „edasine on ajalugu“, sest alates sellest momendist on järjest kasvanud nii ette võetud projektide arv kui ka aktiivne liikmeskond. Näha on esimesed tulemused ja kui teise tegevusaasta lõpus seni toimunut hindama hakkame, siis ei ole kindlasti põhjust häbeneda.

MTÜ kulutuste struktuur.

Eriti eeskujulikku kasvu on näidanud Vikipeedia mainimiste arv meedias ja arvestades hetkel käsil olevat, siis on oodata vaid väga terava kasvu jätkumist. Samas tuleb sellele paratamatult rohkelt tähelepanu pöörata juba kas või seetõttu, et paljud inimesed ei tea siiani, mis see Vikipeedia on. Pole sugugi harv, et usutakse artikleid ennast ise kirjutavat, või samastatakse Vikipeediat WikiLeaksiga. Eriilmelistest projektidest ja nende tulemustest soovitan aga lugeda juba Vikipeediast ning MTÜ vikist.

Värskelt lõppes meie esimene majandusaasta. Minimaalse ressursikasutuse juures on teostatud mitmeid suurprojekte ning arvukalt väiksemaid üritusi – veel rohkem on aga alustatud, alles alustamisel või vähemalt planeerimisel. Juhatus on toimekas ja liikmeskond kasvab. Meie MTÜ on Wikimedia liikumises tuntust kogunud kui kõige efektiivsem haruorganisatsioon, kes teeb suuri asju olenemata tõsistest puudujääkidest ressursside osas. Samas on kõige olulisem, et oleme seadnud tugeva aluse oma põhilise eesmärgi saavutamisele, milleks on maailma teadmiste kõigile vabalt kättesaadavaks muutmine eesti ja võru keeles. Selle nimel tõesti tasub pingutada.

Alati saab paremini. Veel rohkem, kiiremini, odavamalt, tulemuslikumalt jne. Wikimedia Eesti on kui tohutu kasvupotentsiaaliga idufirma, mis alles hakkab õiget hoogu sisse saama ja mis otsib järjest uusi valdkondi, kus midagi oluliselt paremaks muuta. Hea on tegeleda asjaga, mis on tõeliselt vajalik. Veel parem on aga jagatud rõõm. Tule ka Sina ja saa osa Wikimedia liikumisest. Muudame koos maailma paremaks!

7. apr 2012 Posted by | Määratlemata | Kommentaarid välja lülitatud

„Mõnusalt ull mäng oli“

Nõnda võttis üks osaleja kokku 22. veebruaril Tartus toimunud TÜMK mälumängu, mille korraldasid sedapuhku vikipedistid. Küsimused olid huvitavad ja samas ka parajalt keerulised – isegi võitjavõistkond sai kätte ainult pooled võimalikest punktidest.

Et aga päris algusest alustada, siis vikipedistide võistkond (Vikipeediakirjastus) on osalenud Tartu Ülikooli mälumänguklubi mängudel juba käesoleva hooaja algusest saati. Kätte on võidetud kohti vahemikus 1–11 ning nüüd jõudsime nõnda kaugele, et täide viia juba mõnda aega mõttes mõlkunud soov ka ise ühe mälumängu korraldamist proovida.

Kuna TÜMK mängudel käivad koos parajalt kogenud ja õige taibukad mälumängurid, siis ei olnud plaanis neid hellitama hakata. Ehk said mõned küsimused isegi natuke liiga krõbedad, sest mängu sisse sattus lausa mõni nulliring. Kokkuvõttes olid aga tulemused üsna asised ning sellest, mida küsiti, püüan aimu anda mõne järgneva näite varal.

Kes oli see Eesti sotsialistlik ajakirjanik, kes oli 1905. aastal sunnitud maalt pagema, kuna talle langetati tagaselja surmaotsus? Kuni ta revolutsioonilise tegevuse eest vangis istus, suri tema naine. Hiljem aga taganes ta oma vaadetest ning teatas Riigikogu ees esinedes: “Revolutsioon on võimu laostamine ja kontrrevolutsioon on võimu ülesehitamine.”?

Mille poolest on tuntud Sankt-Burchardi kirik Saksamaal Halberstadtis?
(Õigeid vastuseid ei tulnudki, pakuti nt vanimat säilinud kivikirikut.)

1941. aastal valmistati Suurbritannias eriväljaanne populaarsest lauamängust “Monopol”, milles olid mõned ebatavalised lisavahendid (kaardid, kompassid, päris raha jms). Tänapäeval on see väljaanne üpris haruldane. Kes oli mängu sihtgrupp?

Pildil oleval teeviidal on kiri kolmes keeles: all on prantsuse, üleval araabia keel. Aga mis keeles on halba ulmeseriaali meenutav kiri keskel ja kuidas nimetatakse seda alfabeeti? Muuseas, Muammar al-Gaddafi keelas selle alfabeedi ära.
(Virtuaalsed huumoripunktid võistkonnale, kes kirjutas vastuselehele: “Klingon”.)

Omaaegse menukirjaniku Edward Bulwer-Lyttoni üks romaan oli aluseks Richard Wagneri läbimurdeooperile “Rienzi, der Letzte der Tribunen”; tema näidendist “Richelieu” pärineb laialt tuntud ütlus “sulg on tugevam kui mõõk”. Siiski teatakse teda tänapäeval hoopis ühe võistluse järgi. Mis võistluse?
(Vastused olid puha sportlikku laadi, nt pakuti korduvalt Wimbledoni tenniseturniiri.)

Millises klassikalises vene romaanis tegutseb Achilleus, kes läks kirjanduslukku repliigiga “Siin ei tohip! Siin pele kohta!”?

1986. aastal allkirjastas Holland rahulepingu, millega lõpetas 335 aastat väldanud “sõja”. Hoolimata erakordselt pikast kestusest siiski inimohvrid puudusid ja terve selle aja jooksul ei sooritatud isegi ühtegi lasku. Kellega oli Holland sõjas?

Ühel pindalalt võrdlemisi väikesel territooriumil asuvad üsna lähestikku Põhjasild ja Lõunasild. Kus?

Kõik küsimused ja tulemused on aga peatselt kättesaadavad lehel tymk.pri.ee. Mõistagi võib igaüks proovida vastuseid ka Vikipeediast leida ning leitud artikleid uue infoga täiendada. Näeme juba järgmisel mängul!

26. veebr 2012 Posted by | Määratlemata | Kommentaarid välja lülitatud

Kuhu koguda häid Eesti looduse pilte?

Eelmise aasta lõpus toimus teine heade Eesti looduse piltide kogumise aktsioon ehk HELP 2, mis püüdis täita tühimikku Vikipeedia tekstilise ja pildilise osa ühildamisel. Entsüklopeedia tekstiread vajavad enda kõrvale värvi ja nõnda tuleb ka Vikipeediat rikastada väärt fotomaterjaliga: selleta ei ole terviklik ülevaade mõeldav.

Kõik me kasutame Vikipeediat, kuid paraku ei mõtle me tihti sellele, kuidas see toimib. Just nagu vabaduste kõrval unustatakse sageli, et nendega käivad kaasas kohustused, jäetakse reeglina tähelepanuta seegi, et kui entsüklopeediasse võivad panustada kõik, siis kehtib see ka nende ridade lugeja kohta.

Vikipeedia toimib, sest kümned tuhanded vabatahtlikud üle maailma panustavad sellesse eesmärgiga luua veebientsüklopeedia, mis võimaldaks igale inimesele vaba ligipääsu kogu inimkonna teadmistele. Eestikeelse Vikipeedia taga seisvaid vabatahtlikke võib aga kokku lugeda vaid mõne käe sõrmedel – neid on kaugelt liiga vähe, et artiklite kirjutamise ning toimetamise kõrvalt veel fotograafiaga tegeleda.

Suurendamaks Vikipeedias paikneva looduse-teemalise sisu kvaliteeti, korraldati 1.–31. detsembril fotokogumisaktsioon HELP 2, kus 31 osavõtjat lisasid kokku 530 fotot, mis leiavad tee paljudesse artiklitesse ja mida näevad seeläbi sajad tuhanded inimesed. Mõned neist piltidest on ära toodud ka siinsamas kõrval, mitmed jõuavad järgneva aasta jooksul Vikipeedia eri keeleversioonide avalehtedele.
Continue reading

10. veebr 2012 Posted by | Määratlemata | , , | Kommentaarid välja lülitatud

18. jaanuar tuleb pime

Kui eelmise aasta oktoobris streikis kaks päeva itaaliakeelne Vikipeedia, siis nüüd arutati protestiaktsiooni läbiviimist ingliskeelses versioonis. 72 tunni jooksul osales arutelus ning hääletuses lausa 1800 vikipedisti, mis on Vikipeedia jaoks erakordne tulemus ning näitab, et see see teema läheb korda väga paljudele.

Põhjuseks on SOPA ehk Stop Online Piracy Act, mille vastuvõtmist arutatakse USA Kongressis ja mis annaks senisest palju suurema võimu autoriõiguste omanikele ja valitsustele võitlemaks piraatlusega, kuid tehes seda info- ja sõnavabadust oluliselt piirates. Ühtlasi avaldatakse meelt ka PROTECT IP Act ehk PIPA vastu.

Nõnda leiti ingliskeelses Vikipeedias toimunud arutelu tulemusena, et kui need seaduseelnõud vastu võetakse, siis see oleks “devastating to the free and open web”. Teemale tähelepanu tõmbamiseks toimub 18. jaanuaril streik, mis kestab 24 tundi ja algab 05:00 UTC ning mille käigus jääb ingliskeelne Vikipeedia kättesaamatuks  (mis ei mõjuta aga SOPA, PIPA ja nendega lähedaselt seotud artikleid).

Sellise terava reaktsiooni põhjus ei ole aga ainult hirmus USA seaduseloojate ebaõnnestunud töötulemuste ees, vaid sarnaseid teemaid arutatakse väga paljudes maailma parlamentides. Nurga tagant piilub ACTA (Anti-Counterfeiting Trade Agreement), mille justkui õilis eesmärk peaks aitama kaitsta intellektuaalomandit, kuid mille sisu võimaldab rikkuda Euroopa Liidus ja ka Eestis kehtivad kodanike põhiõigusi. Ütle ACTA-le ei!

Vikipeedia eesmärk on, et kõigil maailma inimestel oleks vaba ligipääs teadmistele. Internetitsensuur siia ei sobi.

17. jaan 2012 Posted by | Määratlemata | Kommentaarid välja lülitatud

Follow

Get every new post delivered to your Inbox.

Join 28 other followers