18. jaanuar tuleb pime

Kui eelmise aasta oktoobris streikis kaks päeva itaaliakeelne Vikipeedia, siis nüüd arutati protestiaktsiooni läbiviimist ingliskeelses versioonis. 72 tunni jooksul osales arutelus ning hääletuses lausa 1800 vikipedisti, mis on Vikipeedia jaoks erakordne tulemus ning näitab, et see see teema läheb korda väga paljudele.

Põhjuseks on SOPA ehk Stop Online Piracy Act, mille vastuvõtmist arutatakse USA Kongressis ja mis annaks senisest palju suurema võimu autoriõiguste omanikele ja valitsustele võitlemaks piraatlusega, kuid tehes seda info- ja sõnavabadust oluliselt piirates. Ühtlasi avaldatakse meelt ka PROTECT IP Act ehk PIPA vastu.

Nõnda leiti ingliskeelses Vikipeedias toimunud arutelu tulemusena, et kui need seaduseelnõud vastu võetakse, siis see oleks “devastating to the free and open web”. Teemale tähelepanu tõmbamiseks toimub 18. jaanuaril streik, mis kestab 24 tundi ja algab 05:00 UTC ning mille käigus jääb ingliskeelne Vikipeedia kättesaamatuks  (mis ei mõjuta aga SOPA, PIPA ja nendega lähedaselt seotud artikleid).

Sellise terava reaktsiooni põhjus ei ole aga ainult hirmus USA seaduseloojate ebaõnnestunud töötulemuste ees, vaid sarnaseid teemaid arutatakse väga paljudes maailma parlamentides. Nurga tagant piilub ACTA (Anti-Counterfeiting Trade Agreement), mille justkui õilis eesmärk peaks aitama kaitsta intellektuaalomandit, kuid mille sisu võimaldab rikkuda Euroopa Liidus ja ka Eestis kehtivad kodanike põhiõigusi. Ütle ACTA-le ei!

Vikipeedia eesmärk on, et kõigil maailma inimestel oleks vaba ligipääs teadmistele. Internetitsensuur siia ei sobi.

Vikipeedia: HELP2 ja ELAV

Eelmisel aastal Vikipeedias toimunud pildikogumine Vikipeedia:HELP (Head Eesti Looduse Pildid) ei jää järjeta. Juba alates 1. detsembrist on võimalik HELP2 raames pilte Vikipeediasse lisada. Eriti oodatud on kõikvõimalikud väärt ülesvõtted Eesti kaitsealadest, väikesaartest, veekogudest ning soodest aga teretulnud on ka jäädvustused siinmail elavatest liikidest.

Parimad fotod pääsevad nii Eesti Looduse veergudele kui jõuavad ka Vikipeedia esilehele. Osavamatele ja usinamatele autoritele on auhinnad välja pannud Eesti Loodus ja Photopoint. See on Sinu võimalus jäädvustada oma fotod entsüklopeediasse. Kasuta seda!

Samuti algab Eesti Looduse ja Vikipeedia artiklivõistlus Vikipeedia:ELAV, mis toimub 1.–31. detsembril. Võistlus peetakse Vikipeedias, sest veebientsüklopeedias pole mingit mahupiirangut ning kirjutada saab just nii põhjalikult, kui materjali leidub ja tahtmist jagub. Teisalt aitab see tunduvalt rikastada meie omakeelset teadmiste varamut ning loob senisest paremad võimalused loodusinfo levikuks.

Võistlusel on 12 valdkonda: arhed, bakterid, imetajad, kalad, katteseemnetaimed, linnud, paljasseemnetaimed, putukad, protistid, roomajad, sammaltaimed ja seened. Iga valdkonna parima artikli autorile on välja pandud ajakirja Eesti Loodus aastatellimus. Pane proovile oma artiklikoostamise oskused!

Selgusid parimad teadusfotod

19. novembril 2011 autasustati Tartus AHHAA keskuses konkursi Teadusfoto võitjaid. Võidufotod kujutasid teaduse eri tahke Antarktika-ekspeditsioonist nanotorude ja südamelõikuseni.

Parimate piltidega saavad huvilised tutvuda nii Vikipeedias kui ka näitusel, mis rändab järgneva aasta jooksul mööda Eestit. Oma esimeses peatuspaigas, AHHAA keskuses Tartus, jääb ta avatuks 2011. aasta lõpuni.

Konkursi esimese auhinna pälvis Timo Palo polaarekspeditsioonide fotoseeria, mis avab teaduse elulisemat poolt ja pakub hulgaliselt emotsioone, vahendades ja dokumenteerides põnevat maailma, mis jääb enamikule kättesaamatuks.

Teise koha sai Heiti Paves fotoga, mis sõna otseses mõttes avas vaatajaile pisikese ja mitteteadlastele tihti tundmatu taime müürlooga kogu selle ilus. Kolmanda koha foto Tauno Erikult demonstreeris täiuslikult keskkonda sulanduvat liblikat, mis illustreerib hästi teaduse ülesannet leida meie ümbruses peiduvaid imesid.

Lisaks anti välja rida eriauhindu. Regio maateaduste eriauhinnad pälvisid Tõnu Pani fotoga stromatoliitidest Kübassaare rannal Saaremaal, Andres Marandi jäädvustus vaikselt taanduvast Columbia Icefieldsi jääliustikust ning Katrin Lasbergi pilt nn leekjast struktuurist setetes.

Parimaks Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilase tehtud fotoks arvati Anna Loskutova jäädvustus Petri tassidest. Tartu Ülikooli tudengitest tõsteti aga esile Martin Timuski loodud fotot, mis kujutab interferentsi üliõhukeste klaasliistakute ning ränikristalli vahelises õhupilus.

Ajakirja Horisont eripreemiad füüsikaalaste fotojäädvustuste eest teenisid Rünno Lõhmus pildiga nn targa klaasi nanostruktuurist ning Ilmar Kink fotodega süsiniknanotorudest. Loodusmatkade korraldaja 360 kraadi andis auhinna parima elusolendit kujutava foto eest Heiti Pavesele, kes pildistas hilissuvist nõgeseliblikat. Ajakirja Tarkade Klubi / Imeline Teadus eripreemia sai Mihkel Kree pilt rodamiini lahustumisest veeklaasis ning ajakirja Eesti Looduse eriauhinna loodusteadusliku foto eest Annika Karusion, kes näitas sarapuu tüve ristlõiget.

TeadusTeabe eripreemia pälvis aga Janek Lassi foto hõõglambist kui Euroopa Liidus kaduvast liigist, mida saatis üleskutse pildile püüda meid ümbritsevat, sest miski pole igavene. Kui ei pildista täna, siis homme võib olla juba hilja – tuleb kasutada meile antud võimalusi, et ka järeltulevad põlved võiksid sellest osa saada.

Samuti tõstis žürii esile Heiti Pavese fluorestseeruvate värvidega foto müürlooga õiest, Tiina Tamme foto raku sisemusest, Reio Rada foto päevalillepõllust ning Tiiu Silla jäädvustuse rekonstrueeritud inimsüdame siirdamisest.

Eesti parimad teadusfotograafid selgitasid koostöös välja MTÜ Wikimedia Eesti ja MTÜ TeadusTeave.

Konkursi võidufotosid võib näha Vikipeedias aadressil http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Teadusfoto_2011/Parimad, pilte autasustamisest aadressil http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Teadusfoto_2011.

Aitame Tartu Vikipeediasse!

Neljapäeval, 17. novembril algusega kell 18.00 toimuvad Tartu Linnaraamatukogu arvutiklassis selle sügise esimesed vikitalgud. Seekordse talgusarja teemaks on valitud Tartu.

Kuna Tartu on ürituste toimumiskoht, teab iga osaleja sellest midagi – igaühe teadmistest on kasu, igaüks on teretulnud. Oskuste puudumise pärast muretsema ei pea: kohalviibivad vikipedistid aitavad nõu ja jõuga tehnilise poole pealt, otsivad välja sobilikud pildid ning õpetavad kirjutama entsüklopeediat.

Igal üksikul üritusel on ka kitsam teema, näiteks Tartu kunstnikud, arhitektuur või koolid. Sel neljapäeval kirjutame Tartu linnaosadest: kus nad asuvad, millised välja näevad, kes on seal elanud, millised on tähtsamad hooned ja tänavad – ja otsime neile ilusad pildid juurde.

Tule ja tutvusta kõigile Tartut, oma kodu- või koolilinna!

Peagi selguvad Eesti parimad teadusfotograafid

Konkursile Teadusfoto 2011 laekunud töödel võib näha nii Antarktika-ekspeditsioone, plahvatusi teadusetendustes, põnevaid aparaate kui ka Eestis aretatud taimesorte. Neist parimaid tunnustatakse 19. novembril AHHAA keskuses peetaval Teadusfoto lõpuüritusel.

Fotokonkurss toimus 1. augustist 1. oktoobrini MTÜ Wikimedia Eesti ja MTÜ TeadusTeave koostöös. Nüüdseks on žürii otsuse langetanud, võitjad kuulutatakse välja ja autasustatakse Tartus AHHAA keskuses laupäeval, 19. novembril kell 14.00.

Ühtlasi avatakse AHHAA-s ka parimatest töödest koostatud näitus, mis järgneva aasta vältel rändab mööda Eestimaad. Samuti jõuavad mitmed fotod eestikeelse Vikipeedia esilehele ning trükitakse ära meediaväljaannetes.

“Osavõtt võistlusest polnud küll nii arvukas kui mõnel meie pikemate traditsioonidega nimekal fotokonkursil, laekus aga küllaltki eriilmelisi töid, mis on tugevad ka puht visuaalsetest kriteeriumitest lähtuvalt. Nende kaudu avaneb vaatajale teaduse tavapilgule varjatud, aga põnev maailm,” ütles žürii liige, Tartu Ülikooli füüsikaprofessor Jaak Kikas. “Ehk saame kunagi rääkida ka Eestis teadusfotograafiast kui oma kindla tegijate-vaatajate ringiga fotograafiaharust, kus teaduslikku sisu dokumenteerivat fotot vääristab esteetiline kvaliteet. Selleks ettevõtlikkust kõigile tänastele ja tulevastele teadusfotograafidele!”

Kokku laekus konkursile 36 autorilt 280 jäädvustust, mis on kõigile vabalt ja tasuta kättesaadavad eestikeelses Vikipeedias ja rahvusvahelises failivaramus Wikimedia Commons.

Võistluse eesmärk oli populariseerida teaduse tegemist, jäädvustamist ja tutvustamist Eestis ning ergutada teadlasi salvestama oma tegevust fotodele. Samuti parandatakse seeläbi Eesti teaduse tutvustamist eestikeelses Vikipeedias, mis tagab kõigile lihtsa ja tasuta ligipääsu teabele.

Varem on Eestis Teadusfoto konkurss toimunud kahel korral: 2006. ja 2007. aastal.

Võistluse peasponsor oli Nikon, näituse korraldamist toetab Harju Elekter.

Võistlusele esitatud fotosid võib näha siit. AHHAA-s toimuvale üritusel on võimalik registreeruda siin.

Kui raske on saada vikipedistiks?

Vikipeedia haruorganisatsioonide meililistis arutleti hiljuti selle üle, kui valmilt või vastumeelselt vikipedistid uusi inimesi omaks võtavad. Kas sa pead olema kakskümmend aastat Vikipeediat täiendanud, et sind vikipedistiks tunnistataks? Ilmselt mitte, Vikipeedia polegi nii vana. Aga kümme aastat? Viis?

Ükski kogukond ei püsi ilma barjäärideta. Et tekiks “meie”, peab olema mingi võimalus “meid” ära tunda. Selge see, et ei saa jalutada ühel päeval uksest sisse, pidada end kohe kõigiga võrdseks asjatundjaks ning järgmisel päeval lahkuda. Vikipeedia lugemiseks ei ole vaja erilisi teadmisi, väiksemate täienduste tegemiseks samuti mitte, kuid arusaamine Vikipeedia kogukonna sisemistest toimemehhanismidest võtab tõepoolest veidi aega. Põhimõtteliselt ei erine see muidugi igast muust inimkogumist. Mis te arvate, kui kaua läheb uusasukal, kuni ta mõnes Võrumaa külas omade hulka arvatakse? Võib vabalt juhtuda, et rohkem kui üks põlvkond.

Vikipedistidel on oma salakeel, nii nagu ka füüsikutel ja muusikutel, varastel ja politseinikel. Igas valdkonnas on väljendid ja märgid, mida mujal ära ei tunta. See on normaalne. Küsimus on selles, kuidas suhtutakse inimesse, kes neid ei mõista. Kui palju kordi ollakse valmis algajale vastu tulema, asju aeglaselt ja rahulikult selgitama? Kas asjatundmatuse ilmingut võetakse heausklikult või peetakse seda ülbuseks ja rumaluseks?

Üldiselt tundub mulle ikkagi, et Eesti vikipedistid on suhteliselt sõbralik rahvas. Noh, sedavõrd, kui eestlased seda üldse on – meil pole tavaks võõrale esimesel kohtumisel kaela langeda, pigem mühatame suunurgast tunnustavalt: “Käib kah, pole viga.” Mis on ju iseenesest suurepärane – kui sageli me elus ikka midagi ainsa veata teha suudame?

Muidugi on igal lähenemisel kaks osapoolt. Vikipeedia ei ole Facebook, kus kirjutamiseks on vaja vaid head jutusoont, pole tarvis midagi teada ega ennast pingutada. Kui aastad mööda lähevad, jääb sotsiaalvõrgustikust vaid kuhil seosetut teksti, Vikipeedia peab aga pakkuma inimestele kasulikku korrastatud infot. See tähendab, et Vikipeediale kaastöö tegemiseks tuleb selle vastu huvi tunda: lugeda, mõelda, koguda viiteid, otsida sobivaid illustratsioone ning sõnastada kirjutatud üha uuesti ümber, et see saaks iga päevaga paremaks. Eks seegi nõuab inimeselt julgust, et ta teistelt viisakalt abi küsiks, mitte ei kaitseks iga oma viga raevukalt nagu nurkaaetud peni. Aga kui üks pool läheneb teisele heas tahtes, on üsna tõenäoline, et teine selle vastu võtab.

Vikipeedia kogukonda tulla on lihtne. Sinna jääda ei ole keeruline, kuid see nõuab püsivust, nii nagu iga asi: kool, töö, kooselu… Põhimõtteliselt tähendabki Vikipeedia tegemine ju elu koos paljude teistega, kes pole sugugi meie endi moodi. Küllap on see hea. Mida rohkem erinevaid arvamusi me kohtame, seda laiemalt hakkame maailma nägema, isegi kui otsustame teiste seisukohti mitte omaks võtta. Mõnikord näib mulle, et sedakaudu õpetab Vikipeedia märksa enam kui sealt leitavad faktiteadmised.

Listis, millest ma siinset juttu alustasin, kirjutas üks osaline: “Kui ma oleksin kunstnik, joonistaksin kamba inimesi, kes on veidralt riides, räägivad naljakalt, on kaevanud enda ümber suure kaeviku ning ütlevad: “Me oleme normaalsed inimesed ja tore kogukond, millega sa võid kergesti liituda.” Ja nad tõepoolest mõtlevadki nii.”

Ma ei usu, et asi tegelikult nii hull oleks. Ma pole küll kunstnik, kuid kindluse mõttes joonistasin sellelaadse pildi siiski valmis. Kas see tõele vastab või ei, saab aga teada üksnes see, kes oma silmaga järele vaatab. Kui sa siiani Vikipeediaga koostööd teinud ei ole, astu läbi ja proovi järele!

Autor: Raul Veede

Vikisünnipäev

Kui ingliskeelne Vikipeedia on eksisteerinud juba 10 aastat, siis augustis sai eestikeelne Vikipeedia 9-aastaseks.

Oma olemasolu kümne aastaga on ingliskeelne Vikipeedia saanud üheks olulisemaks võrgu kaudu kättesaadavaks allikaks üldse ning eestikeelne Vikipeedia on üheksa aastaga kasvanud Eesti suurimaks entsüklopeediaks. Mõlema tähtpäeva ühiseks tähistamiseks pakub Vikipeedia kogukond kõigile huvilistele Tartus vaimu- ja ihutoitu.

Neljapäeval, 3. novembril kell 18.00 tähistab eestikeelne Vikipeedia Tartu Linnaraamatukogu (Kompanii 3/5) IV korruse saalis oma üheksandat sünnipäeva ja ühtlasi rahvusvahelise vaba entsüklopeedia Vikipeedia kümnendat aastapäeva.

Vikipeedia sünnipäeva puhul esineb Eesti noorim teadusdoktor, tänavu 24-aastasena krüptograafia alal doktoritöö kaitsnud Margus Niitsoo loenguga teemal “Teadmised muutuvas maailmas”.

Samuti on kavas Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna arvutitehnika programmijuhi Karl Kruusamäe loeng teemal “Üks lugu Vikipeedia kasutamisest õppetöös: Arvutiriistvara II”.

Pärast ettekandeid on igal soovijal võimalus nautida teed ja kringlit ning küsida Eesti vikipedistidelt Vikipeedia toimimise kohta kõike, mis seni teadmata jäänud. Samas on ka kõik oodatud arutlema teemal, et kuidas kiirendada omakeelse entsüklopeedia arengut nii mahu kui ka kvaliteedis.

Viimased 8 aastat toimunud ulatuslik kasv eestikeelses Vikipeedias on kaasa toonud keskeltläbi 11 000 uut artiklit igal aastal ja nõnda jõuab meie oma veebientsüklopeedia juba vähem kui 12 kuu pärast 100 000 artiklini.  See ei ole aga kindlasti lagi ei kasvukiiruse ega artiklite arvu osas.

Vikipeedia töörühmadest

Eestikeelse Vikipeedia ülimalt tagasihoidlik kaastööliste hulk toob ühtlasi kaasa selle, et erinevad valdkonnad on esindatud väga ebaühtlaselt. On väga põhjalikult ja kõrgekvaliteediliselt kaetud teemasid aga on ka valdkondi, mille sisu on minimaalne või puudub sootuks. See on midagi, mille parandamine edeneks ainult kaastööliste lisandumisega.

Kvaliteedi ühtlustamiseks teemade lõikes oleks tarvis ka senisest süsteemsemat ja ulatuslikumat koostööd ning selle tagamiseks on eestikeelses Vikipeedias alustatud töörühmade moodustamist. See võimaldaks mõne valdkonna juurde kokku tuua parimaid spetsialiste ja nende ühise töö tulemusel läbi vaadata iga valdkonna olulisem sisu.

Esimeseks katsetuseks selles vallas on (Eesti) ajaloo töörühm, mille lai tööpõld hõlmab suurt hulka Eesti ajaloost kirjutatud ja seni veel kirjutamata artikleid. Loodetavasti õnnestub peatselt algust teha ka paljude teiste töögruppide moodustamisega. Asjad saavad paremuse poole liikuda ainult kui nendega tegeletakse – paigalseis arengut ei taga.

Vikipeedia streik

Sel nädalal toimus Itaalia Vikipeedias haruldane asi: kohalik Vikipeedia streikis. Kaheks ööpäevaks suunati kasutajad itaaliakeelse Vikipeedia asemel leheküljele, kus seisis streikijate avaldus. Milles oli probleem?

Itaalia parlamenti jõudis hiljuti eelnõu, mis kohustas veebilehtede pidajaid muutma 48 tunni jooksul lehekülgede sisu, mille kohta laekub kaebus, et see kedagi häirib või solvab. Seejuures ei olnud oluline, kes on kaebaja ja kas tekst vastab tõele. Kohtuorganeid protseduuri ei segatud.

Niisugune seadus muudaks Vikipeedia töö võimatuks. Paratamatult leidub teemasid, mille suhtes on ühiskonnas eri seisukohti ja mille ükskõik milline käsitlus üht või teist osapoolt häirib.

Võrguentsüklopeedia ülesanne on anda igast teemast võimalikult neutraalne ülevaade ja refereerida avalikkuses esile kerkinud seisukohti. Eriarvamuste korral arutletakse artikli arutelulehel, kuni jõutakse ühisele seisukohale teksti neutraalse ja informatiivse sõnastuse suhtes. Juba niisugune arutelu võib häirida inimest, kellel on jäigad ühekülgsed vaated. Ent kui rahumeelne diskussioon muutub võimatuks, ei saa ka konsensuseni jõuda.

Vikipeedia streik tõmbas endale tähelepanu nii Itaalias kui ka maailma ajakirjanduses. Itaalias peetakse Vikipeediat üheks tähtsatest infrastruktuuriteenustest, umbes nagu elektrivarustust või maanteede võrku. Loomulikult mõjutas selle töö lakkamine paljusid.

Itaalia vikipedistidega liitusid teised: nende toetuseks tegid avaldusi näiteks Saksa, Serbia ja Rootsi, samuti Vikipeediat ja selle sõsarprojekte haldav Wikimedia Foundation USA-s.

Lõpptulemusena oli streik edukas. Ehkki praeguseks ei ole seadust Itaalia parlamendis veel vastu võetud ega tagasi lükatud, muutis eelnõud arutanud parlamendikomisjon mitut paragrahvi, mis kehtestasid veebilehtede vastutuse. Vikipedistide kõrval hingavad kergendatult ka blogijad. Praeguses versioonis jäävad nõuded kehtima vaid ajalehtedele, kellel aga oli sarnane vastutus juba varem.

Vikipeedia vajab sõnavabadust, teisiti see lihtsalt ei toimi. Seepärast seisab vikipedistide kogukond selle eest kõikjal, kuhu see ulatub. Lõppude lõpuks toob sõnavabadus kasu kogu ühiskonnale ja vikipedistid on osa ühiskonnast, milles nad elavad. Seepärast on neil ka kohustus sellest hoolida.

Meil Eestis niisugusi seadusi ei ole ja loodetavasti ka ei tule. Igaüks võib aga sisimas järele mõelda: kui sedalaadi eelnõu jõuaks Riigikokku, mida teeksid siis sina? Kas sa oleksid valmis oma arvamust välja ütlema?

Mälumängud entsüklopeedias ja päris elus

Eestikeelse Vikipeedia juures tegutsev toimetajate kolleegium on ääretult väike, kuid sedavõrra tublim. Nõnda võib vabalt alustada, kui tuleks kirjeldada seda arvult mikroskoopilist ja tuntuse poolest tõeliseks salaühinguks peetavat vabatahtlike kogumit, mis oma tegevusega tagab selle, et meie oma Vikipeedia keeleversioon järjepanu kvaliteedis ning mahus korralikku kasvu näitab.

Kui väljaspoole võib tunduda, et tegemist on täiesti anonüümsetest vabatahtlikest entusiastidega, siis päris nõnda see siiski ei ole. Teineteist tuntakse tihti nii nime kui ka nägu pidi ja vahest saadakse ikka kokku kah (näiteks Vikipeedia suvepäevadel). Üheks sobilikuks kooskäimise võimaluseks võiks aga pidada mälumängudel osalemist.

Esmakordselt sai peamurdmiseks maha istutud Kultuuripealinna mälumängul Kultuurikilb 2010, kui kolmeliikmeline võistkond nime all Eesti Vikipeediakirjastus jõudis peale tõsist neuronipiitsutamist auväärsele 6. kohale. Siis tuli aga kuni käesoleva sügiseni sisse tühi paus. Nüüd püüavad vikipedistid taas koonduma hakata, et osaleda iga kahe nädala tagant toimuval TÜMK mälumängul Tartus.

Hooaja avamängul jõudis meie kolmeliikmeline võistkond 5. kohale. Sihiks on aga juba esikolmiku kohad ning küll õnnestub end aja möödudes nõnda palju koguda, et tulevikus senisest veelgi edukamalt esineda. Entsüklopeedia koostamine on ikkagi hariv hobi ja kuigi mälumängukogemus on seni veel napp, siis küllap on siin seda varajatud potentsiaali küllaga.

Vikipeedia artikleid lugedes tasub meeles pidada, et kuigi neid kirjutavad põhiliselt laiema avalikkuse ees üsna anonüümseks jäävad vabatahtlikud (ehk inimesed, keda tasustatakse nende tegevuse eest pigem vaimse ja emotsionaalse kapitaliga kui krõbiseva rahapaberiga), siis sellest hoolimata kasvab eestikeelne Vikipeedia nende paarikümne entusiasti toel kiiremini kui seda teeb näiteks TEA entsüklopeedia ning kõik inimesed on alati oodatud selle klubiga liituma, et seda kasvu veelgi kiirendada.

Iga inimene on mingil teemal ekspert ja selles inforevolutsioonis kaasalöömiseks ei pea tegema midagi muud, kui vajutama lingile “Redigeeri” ning pärast järjekordse asjaliku muudatuse salvestamist võib enda juba põlise entsüklopeediatoimetajana tunda. Millal varem on igal tavakodanikul olnud nii hea võimalus info ammutamiseks ja selle levitamises kaasalöömiseks, kui nüüd Vikipeedia vahendusel?