Wikimedia Eesti

„Mõnusalt ull mäng oli“

Nõnda võttis üks osaleja kokku 22. veebruaril Tartus toimunud TÜMK mälumängu, mille korraldasid sedapuhku vikipedistid. Küsimused olid huvitavad ja samas ka parajalt keerulised – isegi võitjavõistkond sai kätte ainult pooled võimalikest punktidest.

Et aga päris algusest alustada, siis vikipedistide võistkond (Vikipeediakirjastus) on osalenud Tartu Ülikooli mälumänguklubi mängudel juba käesoleva hooaja algusest saati. Kätte on võidetud kohti vahemikus 1–11 ning nüüd jõudsime nõnda kaugele, et täide viia juba mõnda aega mõttes mõlkunud soov ka ise ühe mälumängu korraldamist proovida.

Kuna TÜMK mängudel käivad koos parajalt kogenud ja õige taibukad mälumängurid, siis ei olnud plaanis neid hellitama hakata. Ehk said mõned küsimused isegi natuke liiga krõbedad, sest mängu sisse sattus lausa mõni nulliring. Kokkuvõttes olid aga tulemused üsna asised ning sellest, mida küsiti, püüan aimu anda mõne järgneva näite varal.

Kes oli see Eesti sotsialistlik ajakirjanik, kes oli 1905. aastal sunnitud maalt pagema, kuna talle langetati tagaselja surmaotsus? Kuni ta revolutsioonilise tegevuse eest vangis istus, suri tema naine. Hiljem aga taganes ta oma vaadetest ning teatas Riigikogu ees esinedes: “Revolutsioon on võimu laostamine ja kontrrevolutsioon on võimu ülesehitamine.”?

Mille poolest on tuntud Sankt-Burchardi kirik Saksamaal Halberstadtis?
(Õigeid vastuseid ei tulnudki, pakuti nt vanimat säilinud kivikirikut.)

1941. aastal valmistati Suurbritannias eriväljaanne populaarsest lauamängust “Monopol”, milles olid mõned ebatavalised lisavahendid (kaardid, kompassid, päris raha jms). Tänapäeval on see väljaanne üpris haruldane. Kes oli mängu sihtgrupp?

Pildil oleval teeviidal on kiri kolmes keeles: all on prantsuse, üleval araabia keel. Aga mis keeles on halba ulmeseriaali meenutav kiri keskel ja kuidas nimetatakse seda alfabeeti? Muuseas, Muammar al-Gaddafi keelas selle alfabeedi ära.
(Virtuaalsed huumoripunktid võistkonnale, kes kirjutas vastuselehele: “Klingon”.)

Omaaegse menukirjaniku Edward Bulwer-Lyttoni üks romaan oli aluseks Richard Wagneri läbimurdeooperile “Rienzi, der Letzte der Tribunen”; tema näidendist “Richelieu” pärineb laialt tuntud ütlus “sulg on tugevam kui mõõk”. Siiski teatakse teda tänapäeval hoopis ühe võistluse järgi. Mis võistluse?
(Vastused olid puha sportlikku laadi, nt pakuti korduvalt Wimbledoni tenniseturniiri.)

Millises klassikalises vene romaanis tegutseb Achilleus, kes läks kirjanduslukku repliigiga “Siin ei tohip! Siin pele kohta!”?

1986. aastal allkirjastas Holland rahulepingu, millega lõpetas 335 aastat väldanud “sõja”. Hoolimata erakordselt pikast kestusest siiski inimohvrid puudusid ja terve selle aja jooksul ei sooritatud isegi ühtegi lasku. Kellega oli Holland sõjas?

Ühel pindalalt võrdlemisi väikesel territooriumil asuvad üsna lähestikku Põhjasild ja Lõunasild. Kus?

Kõik küsimused ja tulemused on aga peatselt kättesaadavad lehel tymk.pri.ee. Mõistagi võib igaüks proovida vastuseid ka Vikipeediast leida ning leitud artikleid uue infoga täiendada. Näeme juba järgmisel mängul!

26. veebr 2012 Posted by | Määratlemata | Kommentaarid välja lülitatud

Kuhu koguda häid Eesti looduse pilte?

Eelmise aasta lõpus toimus teine heade Eesti looduse piltide kogumise aktsioon ehk HELP 2, mis püüdis täita tühimikku Vikipeedia tekstilise ja pildilise osa ühildamisel. Entsüklopeedia tekstiread vajavad enda kõrvale värvi ja nõnda tuleb ka Vikipeediat rikastada väärt fotomaterjaliga: selleta ei ole terviklik ülevaade mõeldav.

Kõik me kasutame Vikipeediat, kuid paraku ei mõtle me tihti sellele, kuidas see toimib. Just nagu vabaduste kõrval unustatakse sageli, et nendega käivad kaasas kohustused, jäetakse reeglina tähelepanuta seegi, et kui entsüklopeediasse võivad panustada kõik, siis kehtib see ka nende ridade lugeja kohta.

Vikipeedia toimib, sest kümned tuhanded vabatahtlikud üle maailma panustavad sellesse eesmärgiga luua veebientsüklopeedia, mis võimaldaks igale inimesele vaba ligipääsu kogu inimkonna teadmistele. Eestikeelse Vikipeedia taga seisvaid vabatahtlikke võib aga kokku lugeda vaid mõne käe sõrmedel – neid on kaugelt liiga vähe, et artiklite kirjutamise ning toimetamise kõrvalt veel fotograafiaga tegeleda.


Suurendamaks Vikipeedias paikneva looduse-teemalise sisu kvaliteeti, korraldati 1.–31. detsembril fotokogumisaktsioon HELP 2, kus 31 osavõtjat lisasid kokku 530 fotot, mis leiavad tee paljudesse artiklitesse ja mida näevad seeläbi sajad tuhanded inimesed. Mõned neist piltidest on ära toodud ka siinsamas kõrval, mitmed jõuavad järgneva aasta jooksul Vikipeedia eri keeleversioonide avalehtedele.
Continue reading

10. veebr 2012 Posted by | Määratlemata | , | Kommentaarid välja lülitatud

18. jaanuar tuleb pime

Kui eelmise aasta oktoobris streikis kaks päeva itaaliakeelne Vikipeedia, siis nüüd arutati protestiaktsiooni läbiviimist ingliskeelses versioonis. 72 tunni jooksul osales arutelus ning hääletuses lausa 1800 vikipedisti, mis on Vikipeedia jaoks erakordne tulemus ning näitab, et see see teema läheb korda väga paljudele.

Põhjuseks on SOPA ehk Stop Online Piracy Act, mille vastuvõtmist arutatakse USA Kongressis ja mis annaks senisest palju suurema võimu autoriõiguste omanikele ja valitsustele võitlemaks piraatlusega, kuid tehes seda info- ja sõnavabadust oluliselt piirates. Ühtlasi avaldatakse meelt ka PROTECT IP Act ehk PIPA vastu.

Nõnda leiti ingliskeelses Vikipeedias toimunud arutelu tulemusena, et kui need seaduseelnõud vastu võetakse, siis see oleks “devastating to the free and open web”. Teemale tähelepanu tõmbamiseks toimub 18. jaanuaril streik, mis kestab 24 tundi ja algab 05:00 UTC ning mille käigus jääb ingliskeelne Vikipeedia kättesaamatuks  (mis ei mõjuta aga SOPA, PIPA ja nendega lähedaselt seotud artikleid).

Sellise terava reaktsiooni põhjus ei ole aga ainult hirmus USA seaduseloojate ebaõnnestunud töötulemuste ees, vaid sarnaseid teemaid arutatakse väga paljudes maailma parlamentides. Nurga tagant piilub ACTA (Anti-Counterfeiting Trade Agreement), mille justkui õilis eesmärk peaks aitama kaitsta intellektuaalomandit, kuid mille sisu võimaldab rikkuda Euroopa Liidus ja ka Eestis kehtivad kodanike põhiõigusi. Ütle ACTA-le ei!

Vikipeedia eesmärk on, et kõigil maailma inimestel oleks vaba ligipääs teadmistele. Internetitsensuur siia ei sobi.

17. jaan 2012 Posted by | Määratlemata | Kommentaarid välja lülitatud

Vikipeedia: HELP2 ja ELAV

Eelmisel aastal Vikipeedias toimunud pildikogumine Vikipeedia:HELP (Head Eesti Looduse Pildid) ei jää järjeta. Juba alates 1. detsembrist on võimalik HELP2 raames pilte Vikipeediasse lisada. Eriti oodatud on kõikvõimalikud väärt ülesvõtted Eesti kaitsealadest, väikesaartest, veekogudest ning soodest aga teretulnud on ka jäädvustused siinmail elavatest liikidest.

Parimad fotod pääsevad nii Eesti Looduse veergudele kui jõuavad ka Vikipeedia esilehele. Osavamatele ja usinamatele autoritele on auhinnad välja pannud Eesti Loodus ja Photopoint. See on Sinu võimalus jäädvustada oma fotod entsüklopeediasse. Kasuta seda!

Samuti algab Eesti Looduse ja Vikipeedia artiklivõistlus Vikipeedia:ELAV, mis toimub 1.–31. detsembril. Võistlus peetakse Vikipeedias, sest veebientsüklopeedias pole mingit mahupiirangut ning kirjutada saab just nii põhjalikult, kui materjali leidub ja tahtmist jagub. Teisalt aitab see tunduvalt rikastada meie omakeelset teadmiste varamut ning loob senisest paremad võimalused loodusinfo levikuks.

Võistlusel on 12 valdkonda: arhed, bakterid, imetajad, kalad, katteseemnetaimed, linnud, paljasseemnetaimed, putukad, protistid, roomajad, sammaltaimed ja seened. Iga valdkonna parima artikli autorile on välja pandud ajakirja Eesti Loodus aastatellimus. Pane proovile oma artiklikoostamise oskused!

26. nov 2011 Posted by | Määratlemata | , | Kommentaarid välja lülitatud

Selgusid parimad teadusfotod

19. novembril 2011 autasustati Tartus AHHAA keskuses konkursi Teadusfoto võitjaid. Võidufotod kujutasid teaduse eri tahke Antarktika-ekspeditsioonist nanotorude ja südamelõikuseni.

Parimate piltidega saavad huvilised tutvuda nii Vikipeedias kui ka näitusel, mis rändab järgneva aasta jooksul mööda Eestit. Oma esimeses peatuspaigas, AHHAA keskuses Tartus, jääb ta avatuks 2011. aasta lõpuni.

Konkursi esimese auhinna pälvis Timo Palo polaarekspeditsioonide fotoseeria, mis avab teaduse elulisemat poolt ja pakub hulgaliselt emotsioone, vahendades ja dokumenteerides põnevat maailma, mis jääb enamikule kättesaamatuks.

Teise koha sai Heiti Paves fotoga, mis sõna otseses mõttes avas vaatajaile pisikese ja mitteteadlastele tihti tundmatu taime müürlooga kogu selle ilus. Kolmanda koha foto Tauno Erikult demonstreeris täiuslikult keskkonda sulanduvat liblikat, mis illustreerib hästi teaduse ülesannet leida meie ümbruses peiduvaid imesid.

Lisaks anti välja rida eriauhindu. Regio maateaduste eriauhinnad pälvisid Tõnu Pani fotoga stromatoliitidest Kübassaare rannal Saaremaal, Andres Marandi jäädvustus vaikselt taanduvast Columbia Icefieldsi jääliustikust ning Katrin Lasbergi pilt nn leekjast struktuurist setetes.

Parimaks Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilase tehtud fotoks arvati Anna Loskutova jäädvustus Petri tassidest. Tartu Ülikooli tudengitest tõsteti aga esile Martin Timuski loodud fotot, mis kujutab interferentsi üliõhukeste klaasliistakute ning ränikristalli vahelises õhupilus.

Ajakirja Horisont eripreemiad füüsikaalaste fotojäädvustuste eest teenisid Rünno Lõhmus pildiga nn targa klaasi nanostruktuurist ning Ilmar Kink fotodega süsiniknanotorudest. Loodusmatkade korraldaja 360 kraadi andis auhinna parima elusolendit kujutava foto eest Heiti Pavesele, kes pildistas hilissuvist nõgeseliblikat. Ajakirja Tarkade Klubi / Imeline Teadus eripreemia sai Mihkel Kree pilt rodamiini lahustumisest veeklaasis ning ajakirja Eesti Looduse eriauhinna loodusteadusliku foto eest Annika Karusion, kes näitas sarapuu tüve ristlõiget.

TeadusTeabe eripreemia pälvis aga Janek Lassi foto hõõglambist kui Euroopa Liidus kaduvast liigist, mida saatis üleskutse pildile püüda meid ümbritsevat, sest miski pole igavene. Kui ei pildista täna, siis homme võib olla juba hilja – tuleb kasutada meile antud võimalusi, et ka järeltulevad põlved võiksid sellest osa saada.

Samuti tõstis žürii esile Heiti Pavese fluorestseeruvate värvidega foto müürlooga õiest, Tiina Tamme foto raku sisemusest, Reio Rada foto päevalillepõllust ning Tiiu Silla jäädvustuse rekonstrueeritud inimsüdame siirdamisest.

Eesti parimad teadusfotograafid selgitasid koostöös välja MTÜ Wikimedia Eesti ja MTÜ TeadusTeave.

Konkursi võidufotosid võib näha Vikipeedias aadressil http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Teadusfoto_2011/Parimad, pilte autasustamisest aadressil http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Teadusfoto_2011.

Continue reading

22. nov 2011 Posted by | Määratlemata | | Kommentaarid välja lülitatud

Aitame Tartu Vikipeediasse!

Neljapäeval, 17. novembril algusega kell 18.00 toimuvad Tartu Linnaraamatukogu arvutiklassis selle sügise esimesed vikitalgud. Seekordse talgusarja teemaks on valitud Tartu.

Kuna Tartu on ürituste toimumiskoht, teab iga osaleja sellest midagi – igaühe teadmistest on kasu, igaüks on teretulnud. Oskuste puudumise pärast muretsema ei pea: kohalviibivad vikipedistid aitavad nõu ja jõuga tehnilise poole pealt, otsivad välja sobilikud pildid ning õpetavad kirjutama entsüklopeediat.

Igal üksikul üritusel on ka kitsam teema, näiteks Tartu kunstnikud, arhitektuur või koolid. Sel neljapäeval kirjutame Tartu linnaosadest: kus nad asuvad, millised välja näevad, kes on seal elanud, millised on tähtsamad hooned ja tänavad – ja otsime neile ilusad pildid juurde.

Tule ja tutvusta kõigile Tartut, oma kodu- või koolilinna!

15. nov 2011 Posted by | Määratlemata | 1 kommentaar

Peagi selguvad Eesti parimad teadusfotograafid

Konkursile Teadusfoto 2011 laekunud töödel võib näha nii Antarktika-ekspeditsioone, plahvatusi teadusetendustes, põnevaid aparaate kui ka Eestis aretatud taimesorte. Neist parimaid tunnustatakse 19. novembril AHHAA keskuses peetaval Teadusfoto lõpuüritusel.

Fotokonkurss toimus 1. augustist 1. oktoobrini MTÜ Wikimedia Eesti ja MTÜ TeadusTeave koostöös. Nüüdseks on žürii otsuse langetanud, võitjad kuulutatakse välja ja autasustatakse Tartus AHHAA keskuses laupäeval, 19. novembril kell 14.00.

Ühtlasi avatakse AHHAA-s ka parimatest töödest koostatud näitus, mis järgneva aasta vältel rändab mööda Eestimaad. Samuti jõuavad mitmed fotod eestikeelse Vikipeedia esilehele ning trükitakse ära meediaväljaannetes.

“Osavõtt võistlusest polnud küll nii arvukas kui mõnel meie pikemate traditsioonidega nimekal fotokonkursil, laekus aga küllaltki eriilmelisi töid, mis on tugevad ka puht visuaalsetest kriteeriumitest lähtuvalt. Nende kaudu avaneb vaatajale teaduse tavapilgule varjatud, aga põnev maailm,” ütles žürii liige, Tartu Ülikooli füüsikaprofessor Jaak Kikas. “Ehk saame kunagi rääkida ka Eestis teadusfotograafiast kui oma kindla tegijate-vaatajate ringiga fotograafiaharust, kus teaduslikku sisu dokumenteerivat fotot vääristab esteetiline kvaliteet. Selleks ettevõtlikkust kõigile tänastele ja tulevastele teadusfotograafidele!”

Kokku laekus konkursile 36 autorilt 280 jäädvustust, mis on kõigile vabalt ja tasuta kättesaadavad eestikeelses Vikipeedias ja rahvusvahelises failivaramus Wikimedia Commons.

Võistluse eesmärk oli populariseerida teaduse tegemist, jäädvustamist ja tutvustamist Eestis ning ergutada teadlasi salvestama oma tegevust fotodele. Samuti parandatakse seeläbi Eesti teaduse tutvustamist eestikeelses Vikipeedias, mis tagab kõigile lihtsa ja tasuta ligipääsu teabele.

Varem on Eestis Teadusfoto konkurss toimunud kahel korral: 2006. ja 2007. aastal.

Võistluse peasponsor oli Nikon, näituse korraldamist toetab Harju Elekter.

Võistlusele esitatud fotosid võib näha siit. AHHAA-s toimuvale üritusel on võimalik registreeruda siin.

12. nov 2011 Posted by | Määratlemata | | Kommentaarid välja lülitatud

Kui raske on saada vikipedistiks?

Vikipeedia haruorganisatsioonide meililistis arutleti hiljuti selle üle, kui valmilt või vastumeelselt vikipedistid uusi inimesi omaks võtavad. Kas sa pead olema kakskümmend aastat Vikipeediat täiendanud, et sind vikipedistiks tunnistataks? Ilmselt mitte, Vikipeedia polegi nii vana. Aga kümme aastat? Viis?

Ükski kogukond ei püsi ilma barjäärideta. Et tekiks “meie”, peab olema mingi võimalus “meid” ära tunda. Selge see, et ei saa jalutada ühel päeval uksest sisse, pidada end kohe kõigiga võrdseks asjatundjaks ning järgmisel päeval lahkuda. Vikipeedia lugemiseks ei ole vaja erilisi teadmisi, väiksemate täienduste tegemiseks samuti mitte, kuid arusaamine Vikipeedia kogukonna sisemistest toimemehhanismidest võtab tõepoolest veidi aega. Põhimõtteliselt ei erine see muidugi igast muust inimkogumist. Mis te arvate, kui kaua läheb uusasukal, kuni ta mõnes Võrumaa külas omade hulka arvatakse? Võib vabalt juhtuda, et rohkem kui üks põlvkond.

Vikipedistidel on oma salakeel, nii nagu ka füüsikutel ja muusikutel, varastel ja politseinikel. Igas valdkonnas on väljendid ja märgid, mida mujal ära ei tunta. See on normaalne. Küsimus on selles, kuidas suhtutakse inimesse, kes neid ei mõista. Kui palju kordi ollakse valmis algajale vastu tulema, asju aeglaselt ja rahulikult selgitama? Kas asjatundmatuse ilmingut võetakse heausklikult või peetakse seda ülbuseks ja rumaluseks?

Üldiselt tundub mulle ikkagi, et Eesti vikipedistid on suhteliselt sõbralik rahvas. Noh, sedavõrd, kui eestlased seda üldse on – meil pole tavaks võõrale esimesel kohtumisel kaela langeda, pigem mühatame suunurgast tunnustavalt: “Käib kah, pole viga.” Mis on ju iseenesest suurepärane – kui sageli me elus ikka midagi ainsa veata teha suudame?

Muidugi on igal lähenemisel kaks osapoolt. Vikipeedia ei ole Facebook, kus kirjutamiseks on vaja vaid head jutusoont, pole tarvis midagi teada ega ennast pingutada. Kui aastad mööda lähevad, jääb sotsiaalvõrgustikust vaid kuhil seosetut teksti, Vikipeedia peab aga pakkuma inimestele kasulikku korrastatud infot. See tähendab, et Vikipeediale kaastöö tegemiseks tuleb selle vastu huvi tunda: lugeda, mõelda, koguda viiteid, otsida sobivaid illustratsioone ning sõnastada kirjutatud üha uuesti ümber, et see saaks iga päevaga paremaks. Eks seegi nõuab inimeselt julgust, et ta teistelt viisakalt abi küsiks, mitte ei kaitseks iga oma viga raevukalt nagu nurkaaetud peni. Aga kui üks pool läheneb teisele heas tahtes, on üsna tõenäoline, et teine selle vastu võtab.

Vikipeedia kogukonda tulla on lihtne. Sinna jääda ei ole keeruline, kuid see nõuab püsivust, nii nagu iga asi: kool, töö, kooselu… Põhimõtteliselt tähendabki Vikipeedia tegemine ju elu koos paljude teistega, kes pole sugugi meie endi moodi. Küllap on see hea. Mida rohkem erinevaid arvamusi me kohtame, seda laiemalt hakkame maailma nägema, isegi kui otsustame teiste seisukohti mitte omaks võtta. Mõnikord näib mulle, et sedakaudu õpetab Vikipeedia märksa enam kui sealt leitavad faktiteadmised.

Listis, millest ma siinset juttu alustasin, kirjutas üks osaline: “Kui ma oleksin kunstnik, joonistaksin kamba inimesi, kes on veidralt riides, räägivad naljakalt, on kaevanud enda ümber suure kaeviku ning ütlevad: “Me oleme normaalsed inimesed ja tore kogukond, millega sa võid kergesti liituda.” Ja nad tõepoolest mõtlevadki nii.”

Ma ei usu, et asi tegelikult nii hull oleks. Ma pole küll kunstnik, kuid kindluse mõttes joonistasin sellelaadse pildi siiski valmis. Kas see tõele vastab või ei, saab aga teada üksnes see, kes oma silmaga järele vaatab. Kui sa siiani Vikipeediaga koostööd teinud ei ole, astu läbi ja proovi järele!

Autor: Raul Veede

8. nov 2011 Posted by | Määratlemata | 1 kommentaar

Vikisünnipäev

Kui ingliskeelne Vikipeedia on eksisteerinud juba 10 aastat, siis augustis sai eestikeelne Vikipeedia 9-aastaseks.

Oma olemasolu kümne aastaga on ingliskeelne Vikipeedia saanud üheks olulisemaks võrgu kaudu kättesaadavaks allikaks üldse ning eestikeelne Vikipeedia on üheksa aastaga kasvanud Eesti suurimaks entsüklopeediaks. Mõlema tähtpäeva ühiseks tähistamiseks pakub Vikipeedia kogukond kõigile huvilistele Tartus vaimu- ja ihutoitu.

Neljapäeval, 3. novembril kell 18.00 tähistab eestikeelne Vikipeedia Tartu Linnaraamatukogu (Kompanii 3/5) IV korruse saalis oma üheksandat sünnipäeva ja ühtlasi rahvusvahelise vaba entsüklopeedia Vikipeedia kümnendat aastapäeva.

Vikipeedia sünnipäeva puhul esineb Eesti noorim teadusdoktor, tänavu 24-aastasena krüptograafia alal doktoritöö kaitsnud Margus Niitsoo loenguga teemal “Teadmised muutuvas maailmas”.

Samuti on kavas Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna arvutitehnika programmijuhi Karl Kruusamäe loeng teemal “Üks lugu Vikipeedia kasutamisest õppetöös: Arvutiriistvara II”.

Pärast ettekandeid on igal soovijal võimalus nautida teed ja kringlit ning küsida Eesti vikipedistidelt Vikipeedia toimimise kohta kõike, mis seni teadmata jäänud. Samas on ka kõik oodatud arutlema teemal, et kuidas kiirendada omakeelse entsüklopeedia arengut nii mahu kui ka kvaliteedis.

Viimased 8 aastat toimunud ulatuslik kasv eestikeelses Vikipeedias on kaasa toonud keskeltläbi 11 000 uut artiklit igal aastal ja nõnda jõuab meie oma veebientsüklopeedia juba vähem kui 12 kuu pärast 100 000 artiklini.  See ei ole aga kindlasti lagi ei kasvukiiruse ega artiklite arvu osas.

27. okt 2011 Posted by | Määratlemata | Kommentaarid välja lülitatud

Vikipeedia töörühmadest

Eestikeelse Vikipeedia ülimalt tagasihoidlik kaastööliste hulk toob ühtlasi kaasa selle, et erinevad valdkonnad on esindatud väga ebaühtlaselt. On väga põhjalikult ja kõrgekvaliteediliselt kaetud teemasid aga on ka valdkondi, mille sisu on minimaalne või puudub sootuks. See on midagi, mille parandamine edeneks ainult kaastööliste lisandumisega.

Kvaliteedi ühtlustamiseks teemade lõikes oleks tarvis ka senisest süsteemsemat ja ulatuslikumat koostööd ning selle tagamiseks on eestikeelses Vikipeedias alustatud töörühmade moodustamist. See võimaldaks mõne valdkonna juurde kokku tuua parimaid spetsialiste ja nende ühise töö tulemusel läbi vaadata iga valdkonna olulisem sisu.

Esimeseks katsetuseks selles vallas on (Eesti) ajaloo töörühm, mille lai tööpõld hõlmab suurt hulka Eesti ajaloost kirjutatud ja seni veel kirjutamata artikleid. Loodetavasti õnnestub peatselt algust teha ka paljude teiste töögruppide moodustamisega. Asjad saavad paremuse poole liikuda ainult kui nendega tegeletakse – paigalseis arengut ei taga.

15. okt 2011 Posted by | Määratlemata | 3 kommentaari

Follow

Get every new post delivered to your Inbox.

Join 28 other followers