Wikimedia Eesti

Kuidas eestlased Lätit vallutamas käisid…

Vikipedistid Viki külas

Vikipedistid Viki külas

Lätikeelne Vikipeedia on per capita üks suuremaid maailmas. Heites pilku aga meie enda eestikeelsele versioonile, siis saab selgeks, et selles arvestuses juba meile võrdväärset ei leidu. Mitte, et sellest veel vähe oleks, siis lisaks eestikeelsele Vikipeediale (116 000+ artiklit) on meil ka võrukeelne Vikipeedia ning ühtlasi panustatakse siit maailmanurgast aktiivselt nii inglise kui ka venekeelse versiooni kasvatamisesse ning täiendatakse agaralt Vikipeedia pildipanka Commonsit. Seega on lätlased küll äraütlemata tublid olnud, aga kuna neil on veel endistviisi hulk objekte kirjeldamata ja üles pildistamata, siis pidasime tarvilikuks neile selles osas abikätt ulatada ning need punktid ise ära võtta.

Võru Suurkannataja Ekaterina kirik

Võru Suurkannataja Ekaterina kirik

Seletamaks vikiekspeditsioonide olemust, siis nende taga on soov fotodega katta tühjad laigud Vikipeedias. Praeguses olukorras siis Eesti lõuna- ja Läti põhjaosas. Kokku on retki plaanitud kolm ja 2013. aastal sai neist läbitud 2. marsruut. Kui aga lugu nüüd päris ausalt ära jutustada, siis tuleb alustada algusest. Või vähemasti 2012. aastast, mil esimesele sellisele pildiretkele sõitsime. Kuid idee idanes ise juba 2011. aasta teises pooles, mil sai loodud nimekiri „Eesti 100“ märkimaks kõige olulisemaid Eesti kohta käivaid artikleid. Plaanist need korda teha ja tagada nende olemasolu teistes keeleversioonides jõudsime välja arusaamiseni, et vastavad nimekirjad oleksid vajalikud iga riigi kohta ning selle najal annaks edukalt rahvusvahelist koostööd arendada. Kui juba kuskilt alustada, siis miks mitte naabritest ja nõnda panime kokku loendi „Läti 100“ ning asusime üle vaatama, mis meil oma lõunanaabritest kirjas.
Continue reading

18. okt 2013 Posted by | Määratlemata | Kommentaarid välja lülitatud

Vikipedistina Brüsselis

14.-16. juunil osalesin Eesti MTY-de tutvumisreisil Euroopa Komisjoni. Kuna ettepanek ja rahastus selleks tuli Euroopa Komisjonilt, Wikimedia Eestil tuli katta vaid mõned väiksemad lisakulud, võtsin pakkumise vastu, ehkki meil varem pole Euroopa Liidu institutsioonidega suuremat koostööd olnud – ainus erand on Euroopa Liidu tõlke peadirektoraadi Eesti esindusega koos korraldatavad iga-aastased tõlketalgud.

Tuleb tunnistada, et reis andis rohkem kui algselt oodatud. Yhelt poolt oli meil Brüsselis rida kohtumisi Euroopa Komisjoni ametiisikutega, sealhulgas mitme Brüsselis töötava eestlasega. Kõik ettekanded olid kas huvitavad, harivad või mõlemat, isegi kui mõni teema otseselt vikipedistidesse ei puutu. Teisalt läks Eestist Belgiasse kirev reisiseltskond, kellest mõndagi ma kodus tõenäoliselt kohanud poleks – veel yks põhjus, miks sellised retked vahel kasulikud on. Lõpuks leidsime yhiseid teemasid praktiliselt kõigiga ning mõni koostööalgatus on hakanud juba idanema.

Euroopa Komisjoni hoones ei ole tark olla punane, kui kõik teised on rohelised.

Euroopa Komisjoni hoones ei ole tark olla punane, kui kõik teised on rohelised.

Eurokohtumiste teemadest jäi mulle kui vikipedistile silma kaks põnevamat: andmekaitse ja kommunikatsioon. Nii tutvustas üks esinejaist Euroopa Liidu andmekaitse direktiivi viisil, mis pakkus põneva sissevaate nende inimeste peadesse, kes niisugusi tekste välja mõtlevad. Minu jaoks sai kinnitust vana kahtlus: pahatahtlikkust pole enamasti mõtet oletada, kui asju saab selgitada muul viisil. Kyll aga ei tea meie, kuidas mõtlevad nemad, ega pole neil tingimata alati head ettekujutust, mida ja miks mõtleme meie. Nii et teatud mõttes on kõik probleemid kommunikatsiooniprobleemid.

Spetsiifiliselt huvitas mind unustusõigus, kuna sellest Viviane Redingi algatusest on Eestis ettekujutus ysna ähmane. Nagu ettekandjagi kinnitas, kujutlevad inimesed tavaliselt, et igayks võibki nõuda enda andmete kustutamist kogu internetist, nii lihtne see lugu aga ei ole – kui andmete avalikustamine on avalikkuse huvides, on need tähtsamad kui eraisiku soovid ja tahtmised. Samas annab EL direktiivis vaid yldised suunised ning jätab mõistete määratlusedki vahel tahtlikult ähmaseks, eri riikides juhtub aga direktiivi rakendamise käigus mitmesuguseid põnevaid ja omapäraseid asju. Konkreetselt paistab andmekaitse direktiivi ideoloogide silmis Vikipeedia jäävat täiesti ilmselgelt väljapoole ohtu, kuna see esindab avalikku huvi samuti kui ajakirjanduski. Ent kuidas iga yksiku liikmesriigi seadusandjad ja kohtud asja tõlgendavad, teab yksnes tuul. Igal juhul tuleb meil loota sellele argumendile ja tervele mõistusele (mida, nagu ajalugu on tõestanud, inimkonnal pahatihti napib).

Ka suvel tiigile uisutama minna pole eriti arukas.

Ka suvel tiigile uisutama minna pole eriti arukas.

Kommunikatsiooni poole pealt jäi natuke ootamatu, kuid seniste kogemustega kokkusobiv mulje, et EL-i kommunikatsioon pole pooltki nii efektiivne kui sellelt liidu võimaluste järgi võiks oodata. Tõhusust takistavad nii struktuuri harulisus, mistõttu pea ei tea, mida saba teeb, kui ka oskamatus võimalusi ära kasutada. Vikipeedia on siinkohal ilmne näide: kui EL-i põhiartiklid kõrvale jätta, on teemade kajastus isegi inglise keeles tihti pealiskaudne või aegunud, samas kui EL-i tegevus mõjutab miljonite inimeste elu ning igal juhul peaks neid sellest informeerima. Praegu kukub see kõik EL-i institutsioonide ja Vikipeedia vahele maha, kuna enamiku vabatahtlike jaoks on EL-i teemad igavad ja keerulised, EL aga ei näe Vikipeediat kui infokanalit hoolimata sellest, et suur osa inimestest pöördub infootsinguil esmalt Vikipeedia poole ning EL-i tuhandelt segase struktuuriga veebilehelt ei leia vajalikku tihti ka kogenud infotöötaja. Vaja oleks laia rahvusvahelist koostööd, et kogu oluline info eri keeltes lugejateni jõuaks. Kuidas see käima lykata, on muidugi keeruline kysimus.

Kõige muljetavaldavam ehitis oli Brüsseli katedraal. Ausõna, seda tasub kylastada.

Kõige muljetavaldavam ehitis oli Brüsseli katedraal. Ausõna, seda tasub kylastada.

Nagu yteldud, arutasime võimalikku koostööd ka Eesti kaasreisijatega. Kuna Wikimedia Eesti arendab jõudsalt oma haridusprogrammi, kirjutan neil teemadel sygisel Õpetajate Lehte. Analyysikeskus Praxis võib leida võimaluse kasutada mõnd oma praktikantidest, et lisada Vikipeedia asjakohastesse artiklitesse lingid Praxise analyysidele ning võib-olla neid ajapikku ka analyyside põhjal täiendada. Koos Eesti NATO Yhinguga saame tegelda NATO-teemalise teavitustööga, Tartu Ylikoolis juba aastakymneid tegutsev Rahvusvaheliste Suhete Ring saaks aga toetada Vikipeediat välispoliitika valdkonna parandamisel. Eesti Noorteyhenduste Liidu teadmistest ja kogemustest oleks meile suur abi noorte värbamisel nii Vikipeedia kaastöölisteks kui ka Wikimedia Eesti tegevusse – meil on töökätest alati puudus. Eesti Maksumaksjate Liidu seminaridel võiks pidada ettekandeid sellest, kuidas esitada ettevõtete kohta Vikipeedias infot nii, et see teeniks lugejate huve ning väldiks huvide konflikte. Võib-olla ei saa igast mõttest kohe asja, ent kui poolgi sellest tehtud saab, on seda juba päris palju.

4. aug 2013 Posted by | Määratlemata | Kommentaarid välja lülitatud

Maailma suurim fotovõistlus laieneb kuuendale mandrile

Kui tänini on iga aasta septembris toimuv ülemaailmne fotovõistlus Wiki Loves Monuments ulatunud vaid viiele mandrile, siis sel aastal loodetakse jõuda ka viimasele: Antarktikasse.

Esmapilgul võib tunduda, et kultuurimälestiste pildistamise võistlusel poleks Antarktikas justkui kuigi palju teha. Mis seal siis nii väga on: lumi, jää, pingviinid, jääk… ei, jääkarusid ei ole. Aga suuri linnu, muistseid tsivilisatsioone, ooperiteatreid ja telejaamu kah mitte.

Tegelikult on Antarktikas inimesed aktiivselt tegutsenud juba üle sajandi. Uue mandri üheks võimalikuks avastajaks peetakse Saaremaa meest Fabian von Bellingshausenit, ehkki see on mõnevõrra vaieldav – maismaa nägijatena on ajaloos üsna lähestikku kirjas kolm meresõitjat – lisaks Bellingshausenile ka Briti kapten Edward Bransfield ja Ameerika hülgekütt Nathaniel Palmer, kõik 1820.-21. aastal. Esimesena maabus 1821. aastal Ameerika hülgekütt John Davis. Esimene suurem rahvusvaheline ekspeditsioon talvitus mandril 1898-99, selle koosseisus oli ka hilisemast ajast tuntud Roald Amundsen. Sellega algas eri riikide ekspeditsioonide võidujooks, mis mõnegi autori arvates tulenes vähem teaduslikust huvist kui koloniaalriikide võistlusest viimase avastamata mandri pärast.

Ehkki praeguseks pole Antarktika jagamises rahvusvaheliselt kokku lepitud, peab mitu riiki mõnd mandri osa endale kuuluvaks. Konkreetseid alasid on nimetanud Suurbritannia, Uus-Meremaa, Prantsusmaa, Norra, Austraalia, Tšiili ja Argentiina, oma huve on deklareerinud ka Brasiilia, Peruu, Venemaa, Lõuna-Aafrika ja USA. Muide, nüüdseks on Antarktikas ka n-ö põliselanikud. Juba 1913. aastal sündis Lõuna-Georgia saarel norralanna Solveig Gunbjørg Jacobsen. Esimene rahvusvaheliselt mandri piiriks peetavast 60. paralleelist lõuna pool sündinud inimene oli Argentiina päritolu Emilio Marcos Palma 1978. aastal.

Taolise ägeda sebimise tulemusena on Antarktikas kujunenud ka silmapaistev kultuuripärand: ekspeditsioonide maabumismärgid, vanade polaarbaaside hooned, hauatähised, mälestusmärgid… Antartika lepinguga kaitstavate kultuurimälestiste nimekirjas on näiteks lõunapoolusele püstitutatud lipumast, kelgule rajatud monument Mirnõi observatooriumi mehaaniku mälestuseks, Vostoki jaama asutamist meenutav raskeveotraktor, 1912. aastal talvitumiseks kaevatud jääkoobas ning loomulikult ka 1958. aastal püstitatud Lenini büst. Tänase, 28. juuli 2013 seisuga on loetletud 81 mälestist.

Fotovõistluse ettevalmistuste käigus on nimekiri inglise kõrval tõlgitud ka prantsuse, hispaania ja norra keelde. Eesti keeles seda nimekirja veel pole, kuid kui keegi tahab abistada, on ta igati teretulnud. Ja loomulikult on oodatud ka fotod. Kui lähiajal Antarktikasse satute, ärge häbenege, jagage oma reisimuljeid kogu maailmaga!

Kes aga nii kaugele ei reisi, võib pildistada kultuurimälestisi Eestis, laadida pildid Wikimedia Commonsi andmebaasi ja võita toredaid auhindu ka oma kodumaa kultuuri jäädvustamise eest. Võistlus algab taas 1. septembril ja kestab 30. septembrini, parimatest töödest korraldab Wikimedia Eesti ka fotonäituse, mis aasta vältel mööda Eestit rändab. Olge hääd ja lööge kaasa!

28. juuli 2013 Posted by | Määratlemata | Kommentaarid välja lülitatud

Brüsselis käik ja mõtteid Wikimedia tulevikust

copyright wars, 101

EU Policy working group

Veebruaris saatis Saksa Wikimedia haruorganisatsioon (chapter) välja teate, et nad korraldavad aprilli algul Brüsselis kogunemise, kus arutakse, kuidas Wikimedia saaks teha paremat lobby. Kuna nad olid lahkelt valmis ka mu sõidukulud katma, siis käisingi kohal oma panust andmas. Tulemuseks oli nädalavahetus täis arutlusi ja seal sündinud EL-i poliitikate muutmise töögrupp. Osalisi oli pisut üle kümne, 6 eri chapter’ist, kes leppisid kokku järgmise 6 kuu tööplaanis. Põhieesmärkideks oma lobisti leidmine, et parandada arusaamist Brüsselis toimuvast, panoraamivabaduse saavutamine EU tasemel ja valitsuste poolt tellitud teoste vabakasutuse alla saamine. Pikemaajaline (3 aastat) eesmärk on orbteostega tegelemine ja olemasoleva direktiivi muutmine. Kohal oli ka Alice Wiegand, kes otsib WMF-ile uut juhti, ning Saksa chapter’i poliitika ja ühiskonna osakonna juhataja, kes lubasid, et raha ei ole probleem. Nõnda jäi jutt pärast esmast kohtumist.

Nüüd aga lähemalt – mida ja miks EL-i tasemel chapter’id üldse tegema peaksid, milleks on nad võimelised ja millest see kõik alguse sai. Kogunemine sündis arusaamisest, et senine neutraalne ja poliitikakauge maailm on pärast ACTA-vastaseid proteste ja Wikipedia “musta päeva” muutunud. Wikimedia Foundation ei saa enam pealtvaatajaks jääda, kui muudetakse neile olulisi seadusi, ta peab reageerima. Kõige esmasem ja olulisem on tekitada vajalik inforuum, kust saab teada, mida ja kelle poolt Brüsselis muuta tahetakse, ning jagada seda teavet chapter’itega. Selleks on vaja inimesi ühendada, et ühiselt koormat kergendada, ning ka kohaliku esindaja leidmine. Etteruttavalt: päris lobisti pole siiani veel leitud, ajutiselt täidab tema kohuseid Dimitar Parvanov Dimitrov, kes on pikaaegne vikipedist ja elab parasjagu ka Brüsselis. Sageli piisab alles ideede kogumise faasis sekkumisest ja oma positsiooni selgitamisest, et tulevikus probleeme vältida, selleks peab aga teadma, mida kuskil tehakse, ja olema piisavalt tuntud, et ka vajalikele mitteformaalsetele üritustele kutseid saada. Üsna õukondlik protsess, aga roomlaste sarnaselt peame ka meie käituma, kui tahame efektiivsed olla oma ideede kaitsmisel.

Üks kõige unikaalsemaid valdkondi info jagamise osas on saadud teabest ülevaadete kirjutamine Vikipeedia artikliteks. Sageli loovad just need ka ajakirjanike esmase mulje, mistõttu Wikimedia jaoks oluliste teemade kajastamine põhjalikult ja hästi kirjutatud artiklites on üks kohti, kus “pehmet jõudu” saab edukalt kasutada, loomulikult kõiki tavaliselt artikli neutraalsusele esitatavaid nõudeid täites. Teine, samuti eetiliselt tundlik teema on isiklike suhete ärakasutamine ja süsteemi “seest õõnestamine”. Eestis ei ole kohustust lobiste registreerida ja Euroopa vastav seadusandlus on alles loomisel, mis jätab palju mänguruumi ka vastaspoolele: ärilistele sisutootjatele ja -kontrollijatele. Wikimedia kasuks räägib aga fakt, et Vikipeediat on kasutanud kõik ja see loob teatud moraalse ärakasutamise võimaluse, mida aga ei saa ega tohigi liiga tihti ega liiga väikeste asjade pärast kasutada. Brüsselis arutatigi aprillis kõigil neil teemadel ja viisidest, kuidas algul mainitud kolme valdkonda kõige paremini hõlmata. Lõpptulemusena peaks sündima lähema aasta jooksul võrgustik, mis hoiab toimuval silma peal ja vajadusel püüab sekkuda, kuni veerev lumepall veel liiga suureks kasvanud pole.

Brüsseli-väliselt on aga kõige olulisem tegevus organisatsiooni enda probleemidest rääkimine, artiklite kirjutamine ja murekohtade selgitamine, et leviks teadlikkus sellest, mis veel parema Vikipeedia tegemist takistab. Hetkel on see kõik alles tegemisjärgus, nii et kui sind teema lähemalt huvitab, anna teada aadressil siim@tuisk.ee ja ma ühendan vajalike inimestega.

1. juuli 2013 Posted by | Määratlemata | Kommentaarid välja lülitatud

Võrokeelidse vikipeediä edimäne artiklivõistlus

Timahavva peeti edimäst kõrda võrokeelidse Vikipeediä artiklivõistlust. Võistlusõst võtiq ossa 9 kirotajat 14 artikliga. Teemaq, minkast kirotõdi, olliq väega mitmõsugudsõq: kultuuriluust ja -tegeläisist sugulasrahvidõ ja botaanikani.

Näütüses kirotõdi artikli Jaigi Juhanist, Oksaneni Sofist, Rosma koolist, katripääväst, Tarto Kivisillast, nõglapaiust ja väikust Tsiberi soomõ-ugri rahvast mansõst. Võistlusõlõ tull’ ka mitu väega hüvvä setokeelist ja seto kultuuri pututavat artiklit (nt Jakapäiv, Mõlapäiv). Kõiki artikliid saa nätäq ja lukõq võrokeelitsest Vikipeediäst, täpsämbähe lehe päält:

http://fiu-vro.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Artikliv%C3%B5istlus%C3%B5st_osav%C3%B5tjaq_artikliq_%282013%29

Parõmbidõ kirotajidõ ja kirotuisi välläkuulutaminõ ni avvohindo kätteandminõ oll’ Tarto Ülikooli Lõunõ-Eesti keskusõh (Lossi 3-134, Tarto) 13. piimäkuu pääväl kell 18.

Pääavvohinna ja lisas viil mitu eräavvohinda sai pruukja Sügüsene (Ene Suuvere), kiä oll’ kirotanuq viis väega hüvvä ja põh’alikku setokeelist artiklit, minkast kõgõ parõmbas hinnati artikli seto pühä Jakapäävä kotsilõ. Väega hüvvä ärq märkmist löüdseq ka pruukjaq Tsirgutii (Marju Varblane) ja Amyk (Annika Oselin), kiä olliq kirotanuq artikliq viiolimängjist Hiiobi Ottost ja Palu Jaanist. Niisama kiteti väega pruukjit Krõõt (Maike-Liis Rebane) ja Mruut (Mirjam Ruutma) artiklidõ Katripäiv ja Oksaneni Sofi iist. Vähämbide avvohindoga peeti meelen ka tõisi artiklidõ kirotajit.

Avvohinnaq olliq vällä pandnuq Kubija Hotell-Luudusspaa, andsambliq Zetod, Klapp ja Kiiora, Võro Instituut ni Tarto Ülikooli Lõunõ-Eesti keele- ja kultuuriuurmiisi keskus.

Võistlusõ kõrrald’ MTÜ Wikimedia Eesti. Süriin olliq Laanõ Valdis, Iva Triin ja Allasõ Tiia.

Ligemb teedüs võistlusõ kotsilõ: http://fiu-vro.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Artikliv%C3%B5istlus_%282013%29_vro

Võrokeeline Vikipeediä om luud aastagal 2005 ja parhilla om sääl päält 5100 artikli. Võro Vikipeediähe või vabalt artikliid kirotaq ja naid toimõndaq egäüts, kiä mõist võro keelen (vai ka seto, mulgi vai tarto keelen) kirotaq.

Uma ammõtlik Vikipeediä om parhilla 285 maailma keelel. Väikeisin keelin Vikipeediil om terven ilman tähtsä roll päält umakeelidse tiidmise jagamisõ ka naidõ kiili edendämisen, oppamisõn, tutvustamisõn ni laembalt maailma keele- ja kultuurikirivüse hoitmisõn. Väega pall’odõl keelil (ka võro keelel) om Vikipeediä ainugõnõ umakeeline entsüklopeediä. Pall’odõ maailma kiili jaos om taa kõgõ suurõmb vaba ja avalik umakeelidse kiräsõna läteq.

Kõrraldustoimkunna nimel

Jüvä Sullõv

25. juuni 2013 Posted by | Määratlemata | Kommentaarid välja lülitatud

Kuidas võiks Wikipediat veelgi paremaks teha?

Sekundeerimaks sarnasele postitusele 2011. aastast järgnevalt läbilõige wikipedia paremaks muutmise ettepanekutest, mis tehti TTÜ kursuse Sotsiaalne tarkvara ja võrgukogukonnad tudengite poolt sel aastal.

Oletagem, et ühel päeval heliseb telefon ja toru otsas on Wikipedia looja Jimbo Wales küsimusega: “Kuidas võiks Wikipediat veelgi paremaks teha?” Mida talle vastata?

Sisu usaldusväärsus

Vikipeedia artiklid on paljude inimeste esimene kanal, kust infot loetakse ühe või teise teema kohta. Siiski ei pruugi artiklites kirjutatu alati sada protsenti tõene olla. Eriti on Vikipeedia artiklite usaldusväärsus madal Eesti akadeemilistes kihtides. Minu meelest, võiks olla artiklite juures nähtav ka autori haridusaste, kuna artikli autori haridus võib muuta artiklit usaldusväärsemaks. Lisaks võiks artiklite loomisel kaasata ülikoole, näitek võiksid õppejõud oma ainete raames teha tudengitele ülesandeks kirjutada õppeaine raames temaatilise artikli. Eeltingimuseks oleks, et õppejõud kontrollivad enne artikli avalikustamist selle sisu.

http://marguskukk.wordpress.com/2013/03/17/kuues-nadal-kuidas-voiks-wikipediat-veelgi-paremaks-teha/

Continue reading

25. mai 2013 Posted by | Määratlemata | | Kommentaarid välja lülitatud

Kuidas leiavad looduspildid tee Vikipeediasse?

Ahitsõ järv Rõuge vallas (Martin Mark)

Ahitsõ järv Rõuge vallas (Martin Mark)

Heade tekstide liitmisel väärt pildimaterjaliga ei ole tulemuseks mitte klassikaline matemaatiline tehe, vaid kahe komponendi ühtesulandumisel ületab tulemus üksikosade summat. Sellist sümbiootilist sidet võib ideaalis näha ka Vikipeedia tekstide ning piltide vahel. Toomaks kõrgeid eesmärke reaalsusele lähemale, toimus möödunud detsembris juba kolmandat korda heade looduspiltide kogumise aktsioon HELP. Võrguentsüklopeediasse lisandus 21 osavõtja abil 307 uut fotot.
Continue reading

22. veebr 2013 Posted by | Määratlemata | , , | Kommentaarid välja lülitatud

Karmide meeste ja veel karmimate naiste mäng

“Oioioioioi!” arvas üks Tartu Üliõpilaste Mälumänguklubi mängur eile, kui kuulis, et seekordse mängu korraldavad taas vikipedistid. Tõsi ta on, juba eelmine kord selgusid meie küsimused karmid olevat, sedapuhku aga võtsime asja tõsisemalt.

Esimene voor ehmatas meid endid ka ära, sest esimesele kolmele küsimusele ei osanud keegi vastata. Nulliringe tuli hiljem veel kaks, aga üldiselt läks siiski leebemaks, kergeimas voorus tabati 59% õigetest vastustest. Võitis võistkond nimega Mõistkond, kes sai täpselt 50% õigetest vastustest, ülejäänud “ei teadnud pooli asjugi”.

Eks see on meile endile kah õpetuseks, et kui sa ise midagi tead, ei tähenda see, et ka kõik teised teavad. Teisalt: heas mälumängus peab olema nii raskeid kui ka kergeid küsimusi. Ideaalis võiks igas mänguvoorus olla üks kergem küsimus, nii-öelda rosin, ja üks raskem, nii-öelda pähkel – just nagu selles tudengite rosina-pähklisegus, mida poeski müüakse. Tegelikult võib ka küsimus, millele sa valesti vastasid, tekitada hea tunde. See juhtub siis, kui vastust kuuldes lööd käega otsa ette: aijaa, selle ma oleksin ju pidanud ära mõistatama, vihje oli ju olemas ja puha!

Küllap selliseid oli kah, ega muidu poleks meile pärast ütlema tuldud, et oli raske, aga huvitav mäng. Eks järgmine kord püüame veelgi paremini.

Meie enda prohmakatest ilmselt suurim juhtus, kui küsisime looma, kellele on Tartus kaks monumenti. Meie pidasime silmas siili, kes elutseb nii Siili tänaval kui ka haridusministeeriumi fuajees. Võistlejad aga juhtisid meie tähelepanu kurvale tõigale, et vähemalt kaks kuju on linnas ka karust ja koerast. (Kus need on, mõelge ise välja, meie ka alguses ei teadnud.) Nojaa, tähelepanelik ja hoolikas peab olema nii vastaja kui ka küsija.

Vabariigi 95. aastapäeva puhul koostasime Eesti-teemalise mängu, kus kõigil küsimustel oli tihedam või nõrgem seos Eestiga. Pakume teile ragistamiseks mängu kõige lihtsamaks osutunud küsimuse ja kõik need, millele keegi vastata ei osanud. Eks otsustage siis ise, kas on kerge või raske.

Kergeim:
* Kes oli see fotograaf, kes jäädvustas möödunud sajandi algul muuhulgas ka eestlaste varase katse kiikinguga tegeleda?

Raskeimad:

* Mis aed see on ja kus see asub?

kysimus1
* Mis hoone on pildil ja kus see asub? Vihjeks niipalju, et asjassepuutuva suguvõsa esindaja on ka Tartusse rajanud ühe tähtsa ja ilusa maja. 2 punkti saab siis, kui ära on tuntud pildil olev rajatis ja nimetatud see maja Tartus.

kysimus2
* Pildil on üks kaunis järv. Mis on selle järve nimi ja kus see asub? Vihjeks niipalju, et lähedalasuvas samanimelises külas oli omal ajal Eesti suurim klaasivabrik, mis oli toona ainus koht Eestis, kus klaasipuhujaid välja õpetati.

kysimus3
* Milline Tartu ülikooli üliõpilane oli samal ajal ka ülikooli rektor?
* Aastal 1897 ilmus tollases Dorpatis trükist doktoritöö, mis keskendus mälule ja püüdis vastata, kuidas on võimalik, et üks ilma koolihariduseta eesti rahvalaulik suudab meeles pidada värsside hulka, mis oma arvult ületab kaugelt Homerose “Iliase” ja “Odüsseia”. Selle autor oli esimene eestlane, kes kirjutas teadusliku töö psühholoogias. Kes?

Vastused (nagu ka ülejäänud küsimused ja mängutulemused) ilmuvad peagi TÜMK-i kodulehele: http://tymk.pri.ee/
Tulge mängima!

21. veebr 2013 Posted by | Määratlemata | Kommentaarid välja lülitatud

Uus vikiprojekt: Wikivoyage

Eelmisel nädalal käivitus Wikimedia projektide perekonna uusim liige: vaba ja tasuta reisijuht Wikivoyage.

Wikivoyage loodi 2006. aastal iseseisva, vikitehnoloogial põhineva tasuta projektina. 2012. aastal avaldas selle kaastööliste kogukond koos analoogse projekti Wikitravel tegijaskonnaga soovi tuua portaali töö üle Wikimedia projekte, sh Wikipediat haldava USA mittetulundusühingu Wikimedia Foundation alla.

2013. aasta 15. jaanuaril avatigi Wikivoyage ühena Wikimedia Foundationi projektidest. Praeguseks arendatakse Wikivoyage’i üheksas keeles: hispaania, hollandi, inglise, itaalia, portugali, prantsuse, rootsi, saksa ja vene. Mõned väiksemad pesitsevad Wikimedia Incubatoris. Kõige kaugemale on jõudnud ingliskeelne versioon, kus eelmise aasta lõpuks oli loodud üle 26 500 artikli.

Wikivoyage on noorim Wikimedia 13 projektist. Eelmised uued projektid olid 2012. aastal alguse saanud Wikidata ning 2006. aastal rajatud Wikiversity (eesti keeles Vikiülikool). Nende hulka kuuluvad veel Wikipedia (Vikipeedia), Wikiquote (Vikitsitaadid), Wikibooks (Vikiõpikud), Wikisource (Vikitekstid), Wikimedia Commons, Wikispecies, Wikinews, Wikimedia Incubator ja Meta-Wiki.

Ehkki Eesti on esindatud kõigis Wikivoyage’i keeleversioonides (mõnes põhjalikumalt, mõnes kaunis kesiselt), ei ole seni eestikeelset Wikivoyage’i. Kes tahab uue projekti ülesehitamisega kätt proovida, võib alustada aadressilt: http://incubator.wikimedia.org/w/index.php?title=Wy/et/Esileht . Wikimedia Eesti on valmis seejuures igakülgset nõu ja abi pakkuma. Ehkki Wikivoyage ei ole meie jaoks kõige tähtsam projekt, oleks kena, kui ka see eesti keeles käima saadaks.

Wikivoyage’i aadress on http://www.wikivoyage.org/
Projekti tausta kirjeldab pikemalt artikkel Vikipeedias: http://et.wikipedia.org/wiki/Wikivoyage

23. jaan 2013 Posted by | Määratlemata | Kommentaarid välja lülitatud

Kuidas Eesti osales maailma suurimal fotovõistlusel

Juba tükk aega on mööda läinud suvest, kui Eesti erinevates paikades võis just kultuurimälestiste ümbruses fotoaparaatidega inimesi näha. Samuti on mööda läinud september, millal kõik need kaunid pildid Wikimedia Commonsisse laaditi ja fotovõistluse “Kultuurimälestised Vikipeediasse” osavõtunumbrit kasvatati. 17. novembril autasustati Tartu Botaanikaaias parimate fotode autoreid. Aga just praegu, jõulude ja aastavahetuse eel on minu arvates paslik kõigele sellele tagasi vaadata, meenutada suviseid hetki ja jagada osalejate kogemusi.

Eesti kultuurimälestiste võistlus oli tegelikult osa ülemaailmsest ettevõtmisest Wiki Loves Monuments. Algas see kõik kaks aastat tagasi Hollandis. Eelmisel aastal võttis osa juba 18 Euroopa riiki, teiste seas ka Eesti. Ning sel aastal haaras muinsuste pildistamise palavik inimesi juba 33 maailma riigis. Võistluse saagiks kogunes üüratu arv taieseid – rohkem kui 365 000. Neist 2600 tehtud meie omal armsal Eestimaal.

Oma 1. koha vääriliseks hinnatud fotost räägib Rauno Kalda

Eesti parimaid, auhinnaväärilisi pilte saab suurelt näha võistluse kodulehel. Preemiate kätteandmise tseremoonial Tartu Botaanikaaias pidas avakõne Tartu linnapea Urmas Kruuse. Tartu mälestistest rääkis huvitavalt TÜ etnoloogiaprofessor Art Leete. Muusikalise vahepalaga esines Karoliine-Lisette Kõiv. Kõiki autasustamise pilte saab vaadata Commonsist.

Mitme auhinnatud pildi kohta oli autoril rääkida huvitav lugu. Näiteks Tartu linna eriauhinna pälvinud foto Püha Aleksandri kirikust sai autori Evelin Lahesoo sõnul loodud nii:

“Pilt sündis päris viimasel minutil kodu aknast. Varasematel nädalatel sai korduvalt tehtud sügisesi jalutuskäike ning nii mõnedki kultuurimälestised jäädvustatud. Tartu Püha Aleksandri kiriku juurde tee siiski kordagi otseselt ei viinud ning eraldi sellist teekonda ka ette ei saanud võetud. Ega sellel poleks ilmselt ka väga mõtet olnud, sest kirik asub suurte ja kõrgete puude keskel, mistõttu vist ainult raagus puude ajal saab kirikut lähedalt pildistada. Ma elan kiriku lähedal, ning sedavõrd kõrgel, et kirikut ümbritsevad puud ei ulatu kirikut varjama. Pealegi kipub loojuv päike kiriku taustal olevat taevast tihti punaseks värvima. Nii juhtus olema ka tol viimasel päeval, mil mälestiste pilte sai esitada. Olin just viimased pildid, mis linna peal tehtud said, üles laadinud, kui tolle õhtune päikese loojang akna taga avanes.”

Eestis tehtud pilte esitasid konkursile ka välismaalased, kes mõnel juhul olid spetsiaalselt selleks Eestisse tulnud. Mitte küll välismaalane, aga Kohtla-Järvelt pärit ja praegu rohkem Moskvas elav Konstantin Urlihh kirjeldas võistlusekogemust nii:

“Kui ma suvel otsisin Vikipeediast midagi, märkasin et entsüklopeedia korraldab fotovõistluse “Kultuurimälestised Vikipeediasse”. Mul oli sel suvel nii palju vaba aega ja ma proovisin leida mõned mälestised kaardi pealt üles.

Minu jaoks oli suur üllatus, kui palju on kodumaal mälestisi, millest ma kuulsin esimest korda. Võtsin jalgratta ja sõitsin Kohtla-Järve ümber ringi. Ühendasin kokku oma kaks lemmikut hobi – jalgrattaga sõitmine ja pildistamine. Need olid kolm toredat päeva, leidsin rohkem ilusad paiku, kui olin lootnud, ja avastasin uuesti minu kodulinna ümbruse.

Aga oli kurb naha, et ilus Sompa kaevanduse hoone on sellises halvas seisukorras, varsti ei jää sellest kultuurimälestisest mitte midagi järele.”

Oli ka selliseid osalejaid, kelle jaoks selleaastane võistlus polnud mitte esimene ning ka muidu Vikipeedia jaoks pildistamine juba harjumuspärane tegevus. Mart Küng oma foto kohta, mis kujutab Tartus Hurda 2 majal olevat reljeefi:

“Erilist lugu ei ole. Otsisin kultuuriväärtuste kaardi järgi välja, kus on veel pildistamata kohad Tartus. Kui aega oli, siis käisin ja klõpsisin, pärast valisin kodus paremad pildid välja ja laadisin üles. Tol päeval polnud retk vist eriti edukas, sest hakkas üsna pea sadama. Selle konkreetse foto tegin, kuna see oli huvitav detail majal ja mõtlesin, et ehk võib olla teistelegi huvitav. End of story.”

Samuti ei pidanud Ivo Kruusamägi oma foto sündimise lugu kuidagi eriliseks.

“Käisin Saaremaal pärast suvist MTÜ üldkoosolekut, et viki jaoks pilte teha. Muud midagi.”

Äärmusliku mõõtme võttis selline tegevus Ivar Leiduse jaoks, kelle pilte oli 14 auhinnatud foto seas täpselt pooled, kokku esitas ta võistlusele 527 teost. Ise ütles ta nii:

“Pisiku sain sisse eelmise aasta pildikogumise kampaania ajal. Sel aastal kaifisin kultuurimälestiste pildistamist juba täiel rinnal. Kõiki pilte ühendab rongi- ja jalgrattasõit. Tavaliselt ühe-, harva kahepäevased matkad. Marsruute hakkasin vaikselt ette valmistama juba talve teisel poolel. Kokku sai sellel aastal jalgrattal läbitud veidi üle 2500 km (kordades rohkem, kui kunagi varem olen aastas sõitnud) erinevaid Eestimaa teid ning pildistatud veidi üle 400 erineva kultuurimälestise. Seda polegi nii palju, sest eelmisel aastal tegin kultuurimälestistest kuu ajaga umbes 800 pilti, kuid sel aastal panin rohkem rõhku kvaliteedile.”

Kvaliteeti tema loomingus tõesti on. Samuti pühendumist. Kolmanda koha võitnud Alatskivi lossi foto kohta ütles Ivar:

“Seal sai käidud sel aastal kaks korda, kuna esimesel korral ei jäänud tulemusega rahule. Tartumaa põhjaosa kruusateedel autojuhid jalgrattureid ei hellita. Täie rauaga kimatakse sust mööda, lendavad kivid ja paks tolmupilv võtab võimaluse midagi näha ja korralikult hingata. Veoautod on seejuures eriti karmid. Üksteisest möödudes võtavad hoo maha, aga üksik jalgrattur on nende jaoks ümmargune null.”

Sellised lood siis selle aasta osalejatelt. Kuid üks suurepärane fakt on veel mainimata. Eesti žürii hindas teise koha vääriliseks Eduard Zentsiku foto Narva Hermanni linnusest, mis detsembri alguses platseerus aga ülemaailmses voorus üheksandale kohale. Palju õnne Eestile, kõigile osalejatele ja pikka iga kultuurimälestistele!

20. dets 2012 Posted by | Määratlemata | Kommentaarid välja lülitatud

Follow

Get every new post delivered to your Inbox.

Join 28 other followers