Wikimedia Eesti

Autasustati fotovõistluse “Kultuurimälestised Vikipeediasse” parimaid

Laupäeval, 16. novembril kogunes päris arvestatav hulk ootusärevuses inimesi Tallinnasse Eesti Arhitektuurimuuseumi, et teada saada fotovõistluse “Kultuurimälestised Vikipeediasse” tulemused. Kolmandat aastat toimunud võistlus oli sel aastal osa Kultuuripärandi aasta programmist. Septembrikuu jooksul kogunes üle 1500 foto 66 autorilt. Kogu maailmas saadeti samal ajal võistlusele “Wiki Loves Monuments” kokku üle 370 000 foto, neist 22 isegi Antarktikast.

Meie ürituse avakõne pidas Muinsuskaitseameti peadirektor Kalev Uustalu ning žürii esindajana rääkis hindamisprotsessist arhitektuurimuuseumi fotokogu hoidja Jarmo Kauge. Žüriis olid lisaks Jarmo Kaugele Liina Jänes kultuuriministeeriumist, Jaan Vali muinsuskaitseametist, fotograaf Arne Maasik ja vikipedist Robert Reisman.

Seejärel tänati toetajaid ning siis saigi asuda auhindade üleandmise juurde. Esimesena said kvantiteediauhinnad ehk Vikipeedia T-särgid kätte need, kes laadisid võistlusele rohkem kui 50 pilti. Siis tunnustati maakondade parimaid fotosid ja Tartu linna ning Tartu ülikooli eriauhinna saanuid, samuti parimat koduna kasutatava mälestise fotot (preemiaks ajakirja Maakodu tellimus). Ning lõpuks jõuti kümne parima fotoni, mis saadetakse edasi rahvusvahelisele konkursile “Wiki Loves Monuments”. Esikolmikule olid mõeldud ka veidi asisemad auhinnad, kolmandale kohale täiskomplekt RMK välja antud raamatuid maakondade pärandkultuurist ja Maalehe tellimus, teisele kohale puhkusepakett Sangaste Rukki Majas ning esimesele kohale 100 euro eest kinkekaarte Tabasalu Spordikompleksilt. Lisaks said auhinnatud raamatuid Muinsuskaitseametilt.

Üritusel osalejaid said näha ka 12 parimast pildist koostatud näitust, mis kuni 24. novembrini seisab arhitektuurimuuseumi seinal ja hakkab siis mööda Eestit rändama.

Veidi suuremat valikut piltidest, mille žürii välja valis, saab näha siin.

Aga nüüd, lubage esitleda auhinnalisi pilte (kõik fotod on avaldatud litsentsi cc-by-sa-3.0 all):

1. koht, Tartumaa eriauhind. Janno Loide “Vara Brigitta kirik”

2. koht. Ivar Leidus “Pakri vana tuletorni varemed”

3. koht. Tiit Hallas “Noblessner”

Noblessner_1

Ülejäänud 7 äramärgitud ja rahvusvahelisse vooru pääsenud fotot juhuslikus järjekorras:

Harjumaa eriauhind. Madis Maasing “Paldiski linnakalmistu”

Paldiski_linnakalmistu_3

Harjumaa eriauhind. Ivar Leidus “Kataveski hiiekadakas”

Kataveski_hiiekadakas

Tartumaa eriauhind. Janno Loide “Nina kirik ja tuletorn”

Nina_kirik_ja_tuletorn_vaade_lõunast

Hiiumaa eriauhind. Lauri Valdmann, Andres Laanejõe, Hiiumaa Mudeliklubi “Reigi kirik”

Reigi

Tartu linna eriauhind. Janno Loide “Telleri kabel”

Telleri_kabel

Rauno Kalda “Tartu Uspenski õigeusukiriku sisevaade”

Tartu_Uspenski_õigeusukiriku_sisevaade

Ida-Virumaa eriauhind. Ervin Pabbo “Narva õigeusu kirik”

Narva_õigeusu_kirik.

Tartu Ülikooli eriauhind: Rauno Kalda “Tartu toomkiriku varemed”

Ruins_of_Tartu_cathedral

Parim koduna kasutatava mälestise foto: Vaido Otsar “Kaagvere mõisa kuivati”

Kaagvere mõisa kuivati - nr 7228

Ülejäänud maakondade eriauhinnad:

Võistluse koduleht: http://wikilovesmonuments.ee

Kõik võistlusele laekunud fotod: https://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Images_from_Wiki_Loves_Monuments_2013_in_Estonia

19. nov 2013 Posted by | Määratlemata | Kommentaarid välja lülitatud

Konverents, mis polnudki konverents

Eile, 8. novembri õhtul korraldasime Tartus, Dorpati konverentsikeskuses väikese kokkusaamise kõigile uutele inimestele, kelle viimasel ajal leidnud oleme. Kaks neist on nüüdseks osaajaga palgalised, ülejäänud vabatahtlikud, kellest enamik tegeleb juba konkreetsete programmide või projektidega. Poolnaljaks panime ettevõtmisele nimeks “konverents”, aga nii ametlik see nüüd ka ei olnud, pigem asjalik ja hubane istumine kohvi ja kookidega.

Image

Ürituse mõte oligi pidada aru, kuidas nendega edasi liikuda, tekitada inimeste vahel natuke sünergiat ning leppida igaühega kokku uued ajad, mil projekti tegevuskava ja eelarve paika panna. Ei saa kurta, läks korda küll. Ainult ühele inimesele ei sobinud aeg ja teise kaotasime sügisesele gripihooajale. Loodetavasti aitavad meega tee ja küüslauk ta peatselt taas jalule.

Image

Varasemad ideed arenesid edasi ja sünnitasid uusi. Näiteks leidsime Tartupeediale uusi võimalikke koostööpartnereid, tegime esialgseid plaane Eesti Vabariigi 100. sünniaastapäevaks (jah, sinna on viis aastat, aga see on paras aeg, kui tahad midagi suuremat ette võtta) ning panime kokku projekti raudteearhitektuuri ja -tehnika jäädvustamiseks (kes sellega tegelda tahab, võtke palun ühendust).

Image

Ausalt üteldes on kõige suurem rõõm, et meil on õnnestunud nii palju nii ägedaid inimesi leida. Ideid, asju ja raha leiab ikka, inimesed on hoopis vajalikum vara. Lootkem, et neid tuleb üha juurde.

9. nov 2013 Posted by | Määratlemata | Kommentaarid välja lülitatud

Vanemuine laenab Vikipeediale kannelt

25. oktoobril kirjutasid Vanemuise teater ja Wikimedia Eesti alla koostöölepingule. Vajadus lepingu järele tekkis sellest, et Vanemuine oli lahkesti nõus annetama oma arhiivist Vikipeediale pilte näitlejate, lavastajate, lavastuste jms kohta. Aga et piltide valimine ja ülespanek sujuvalt läheks, oli tarvis tööd ja vastutus omavahel ära jagada.

Liisa Pulk lavastuses ‘Oblomov’. Foto: Andrus Kannel.

Normaalne inimene ei aima ja ei peagi teadma, kuivõrd palju juriidilisi on karisid ühe niisuguse pildiannetuse ümber. Ent kui seda tegelikult korraldama hakata, selgub ridamisi ohuolukordi, segasevõitu nüansse ja võimalikke valestimõistmisi.

Üldjuhul kuuluvad foto autoriõigused Eesti seaduste kohaselt ühetimõistetavalt fotograafile. Kui ta on vähemalt 70 aastat surnud, lõpevad varalised autoriõigused ning keegi ei saa pildi levitamisele kätt ette panna. (Selguse huvides: isiklikud õigused ei lõpe, autor jääb ikka autoriks ning tema nime maha kraapida ja enda oma asemele kleepida ei tohi.)

Organisatsioonidega asju ajades on sellel reeglil oluline erand: kui foto on teinud töötaja oma otseste tööülesannete täitmise käigus, kuuluvad õigused tööandjale. Tavaliselt mõistetakse seda nii, et pildistamine peab olema kirjas töölepingus või peab olema andnud konkreetse käsu, nii nagu tööülesannete jagamine ikka käib. (Selle pügalaga põhjendatakse vahel ka veendumust, et kutseliselt fotograafilt ostetud foto õigused kuuluvad tellijale, aga see on tegelikult juba teine jutt.)

Maria Soomets lavastuses ‘Minu järel, seltsimees’. Foto: Andrus Kannel.

Kui Vanemuine annab Vikipeedias ülespanekuks foto, ei ole seda töötleval vabatahtlikul võimalust kõiki üksikasju kontrollida. Me peame saama juba arhiivist fotoga kaasa kõik metaandmed: kes, millal ja millistel asjaoludel foto tegi, võimaluse korral tehnilised andmed (fotoaparaadi mark jms on moodsail digifotodel automaatselt kaasas, vanemate fotode puhul ei tea seda keegi), mis täpselt on pildil ja kellele kuuluvad autoriõigused. Ei saa eeldada, et Vikipeedia vabatahtlik kaastööline otsib ise üles kunagise fotograafi (kes võib olla ka surnud) ning nõuab näha tema Nõukogude- või Eesti-aegset töölepingut. Tuleb rakendada tervet mõistust: meie usume, et teater teab, mida ta teeb, ning Vanemuine usub, et meie teame, mida meie teeme.

Nii panimegi lepingusse kirja, et nemad vastutavad autoriõiguse jt metaandmete õigsuse eest ning meie selle eest, et need Wikimedia Commonsi andmebaasi laaditud fotode lehekülgedele korrektselt lisataks. Kui keegi arvab, et Vikipeedias avaldatud foto õigused kuuluvad mitte andmebaasis nimetatud fotograafile, vaid hoopis talle, saab kontrollida, kas viga on tehtud andmeid üles laadides (ja vastutab Wikimedia Eesti või konkreetne vabatahtlik) või eksis Vanemuine (ja viga tuleb parandada juba nende arhiiviandmetes). Ning maailmas valitsevad kord, õnn ja rahu.

Hannes Kaljujärv lavastuses ‘Minu järel, seltsimees’. Foto: Andrus Kannel.

Praeguseks on üles laaditud ja artiklitesse lisatud juba 11 fotot. Nendel on praegu Vanemuises aktiivselt tegutsevad näitlejad: Kais Adlas, Raivo Adlas, Marika Barabanštšikova, Hannes Kaljujärv, Riho Kütsar, Andres Mähar, Liisa Pulk, Eva Püssa, Maria Soomets, Priit Strandberg ja Aivar Tommingas. Kui varasel hommikutunnil ühtki etendust ei ole või ei luba kiire aeg ja kuri ilm teatrisse minna, vaadake vähemalt näitlejate piltegi. Aga muidu käige ikka teatris ka.

1. nov 2013 Posted by | Määratlemata | Kommentaarid välja lülitatud

Kuidas eestlased Lätit vallutamas käisid…

Vikipedistid Viki külas

Vikipedistid Viki külas

Lätikeelne Vikipeedia on per capita üks suuremaid maailmas. Heites pilku aga meie enda eestikeelsele versioonile, siis saab selgeks, et selles arvestuses juba meile võrdväärset ei leidu. Mitte, et sellest veel vähe oleks, siis lisaks eestikeelsele Vikipeediale (116 000+ artiklit) on meil ka võrukeelne Vikipeedia ning ühtlasi panustatakse siit maailmanurgast aktiivselt nii inglise kui ka venekeelse versiooni kasvatamisesse ning täiendatakse agaralt Vikipeedia pildipanka Commonsit. Seega on lätlased küll äraütlemata tublid olnud, aga kuna neil on veel endistviisi hulk objekte kirjeldamata ja üles pildistamata, siis pidasime tarvilikuks neile selles osas abikätt ulatada ning need punktid ise ära võtta.

Võru Suurkannataja Ekaterina kirik

Võru Suurkannataja Ekaterina kirik

Seletamaks vikiekspeditsioonide olemust, siis nende taga on soov fotodega katta tühjad laigud Vikipeedias. Praeguses olukorras siis Eesti lõuna- ja Läti põhjaosas. Kokku on retki plaanitud kolm ja 2013. aastal sai neist läbitud 2. marsruut. Kui aga lugu nüüd päris ausalt ära jutustada, siis tuleb alustada algusest. Või vähemasti 2012. aastast, mil esimesele sellisele pildiretkele sõitsime. Kuid idee idanes ise juba 2011. aasta teises pooles, mil sai loodud nimekiri „Eesti 100“ märkimaks kõige olulisemaid Eesti kohta käivaid artikleid. Plaanist need korda teha ja tagada nende olemasolu teistes keeleversioonides jõudsime välja arusaamiseni, et vastavad nimekirjad oleksid vajalikud iga riigi kohta ning selle najal annaks edukalt rahvusvahelist koostööd arendada. Kui juba kuskilt alustada, siis miks mitte naabritest ja nõnda panime kokku loendi „Läti 100“ ning asusime üle vaatama, mis meil oma lõunanaabritest kirjas.
Jätka lugemist

18. okt 2013 Posted by | Määratlemata | Kommentaarid välja lülitatud

Vikipedistina Brüsselis

14.-16. juunil osalesin Eesti MTY-de tutvumisreisil Euroopa Komisjoni. Kuna ettepanek ja rahastus selleks tuli Euroopa Komisjonilt, Wikimedia Eestil tuli katta vaid mõned väiksemad lisakulud, võtsin pakkumise vastu, ehkki meil varem pole Euroopa Liidu institutsioonidega suuremat koostööd olnud – ainus erand on Euroopa Liidu tõlke peadirektoraadi Eesti esindusega koos korraldatavad iga-aastased tõlketalgud.

Tuleb tunnistada, et reis andis rohkem kui algselt oodatud. Yhelt poolt oli meil Brüsselis rida kohtumisi Euroopa Komisjoni ametiisikutega, sealhulgas mitme Brüsselis töötava eestlasega. Kõik ettekanded olid kas huvitavad, harivad või mõlemat, isegi kui mõni teema otseselt vikipedistidesse ei puutu. Teisalt läks Eestist Belgiasse kirev reisiseltskond, kellest mõndagi ma kodus tõenäoliselt kohanud poleks – veel yks põhjus, miks sellised retked vahel kasulikud on. Lõpuks leidsime yhiseid teemasid praktiliselt kõigiga ning mõni koostööalgatus on hakanud juba idanema.

Euroopa Komisjoni hoones ei ole tark olla punane, kui kõik teised on rohelised.

Euroopa Komisjoni hoones ei ole tark olla punane, kui kõik teised on rohelised.

Eurokohtumiste teemadest jäi mulle kui vikipedistile silma kaks põnevamat: andmekaitse ja kommunikatsioon. Nii tutvustas üks esinejaist Euroopa Liidu andmekaitse direktiivi viisil, mis pakkus põneva sissevaate nende inimeste peadesse, kes niisugusi tekste välja mõtlevad. Minu jaoks sai kinnitust vana kahtlus: pahatahtlikkust pole enamasti mõtet oletada, kui asju saab selgitada muul viisil. Kyll aga ei tea meie, kuidas mõtlevad nemad, ega pole neil tingimata alati head ettekujutust, mida ja miks mõtleme meie. Nii et teatud mõttes on kõik probleemid kommunikatsiooniprobleemid.

Spetsiifiliselt huvitas mind unustusõigus, kuna sellest Viviane Redingi algatusest on Eestis ettekujutus ysna ähmane. Nagu ettekandjagi kinnitas, kujutlevad inimesed tavaliselt, et igayks võibki nõuda enda andmete kustutamist kogu internetist, nii lihtne see lugu aga ei ole – kui andmete avalikustamine on avalikkuse huvides, on need tähtsamad kui eraisiku soovid ja tahtmised. Samas annab EL direktiivis vaid yldised suunised ning jätab mõistete määratlusedki vahel tahtlikult ähmaseks, eri riikides juhtub aga direktiivi rakendamise käigus mitmesuguseid põnevaid ja omapäraseid asju. Konkreetselt paistab andmekaitse direktiivi ideoloogide silmis Vikipeedia jäävat täiesti ilmselgelt väljapoole ohtu, kuna see esindab avalikku huvi samuti kui ajakirjanduski. Ent kuidas iga yksiku liikmesriigi seadusandjad ja kohtud asja tõlgendavad, teab yksnes tuul. Igal juhul tuleb meil loota sellele argumendile ja tervele mõistusele (mida, nagu ajalugu on tõestanud, inimkonnal pahatihti napib).

Ka suvel tiigile uisutama minna pole eriti arukas.

Ka suvel tiigile uisutama minna pole eriti arukas.

Kommunikatsiooni poole pealt jäi natuke ootamatu, kuid seniste kogemustega kokkusobiv mulje, et EL-i kommunikatsioon pole pooltki nii efektiivne kui sellelt liidu võimaluste järgi võiks oodata. Tõhusust takistavad nii struktuuri harulisus, mistõttu pea ei tea, mida saba teeb, kui ka oskamatus võimalusi ära kasutada. Vikipeedia on siinkohal ilmne näide: kui EL-i põhiartiklid kõrvale jätta, on teemade kajastus isegi inglise keeles tihti pealiskaudne või aegunud, samas kui EL-i tegevus mõjutab miljonite inimeste elu ning igal juhul peaks neid sellest informeerima. Praegu kukub see kõik EL-i institutsioonide ja Vikipeedia vahele maha, kuna enamiku vabatahtlike jaoks on EL-i teemad igavad ja keerulised, EL aga ei näe Vikipeediat kui infokanalit hoolimata sellest, et suur osa inimestest pöördub infootsinguil esmalt Vikipeedia poole ning EL-i tuhandelt segase struktuuriga veebilehelt ei leia vajalikku tihti ka kogenud infotöötaja. Vaja oleks laia rahvusvahelist koostööd, et kogu oluline info eri keeltes lugejateni jõuaks. Kuidas see käima lykata, on muidugi keeruline kysimus.

Kõige muljetavaldavam ehitis oli Brüsseli katedraal. Ausõna, seda tasub kylastada.

Kõige muljetavaldavam ehitis oli Brüsseli katedraal. Ausõna, seda tasub kylastada.

Nagu yteldud, arutasime võimalikku koostööd ka Eesti kaasreisijatega. Kuna Wikimedia Eesti arendab jõudsalt oma haridusprogrammi, kirjutan neil teemadel sygisel Õpetajate Lehte. Analyysikeskus Praxis võib leida võimaluse kasutada mõnd oma praktikantidest, et lisada Vikipeedia asjakohastesse artiklitesse lingid Praxise analyysidele ning võib-olla neid ajapikku ka analyyside põhjal täiendada. Koos Eesti NATO Yhinguga saame tegelda NATO-teemalise teavitustööga, Tartu Ylikoolis juba aastakymneid tegutsev Rahvusvaheliste Suhete Ring saaks aga toetada Vikipeediat välispoliitika valdkonna parandamisel. Eesti Noorteyhenduste Liidu teadmistest ja kogemustest oleks meile suur abi noorte värbamisel nii Vikipeedia kaastöölisteks kui ka Wikimedia Eesti tegevusse – meil on töökätest alati puudus. Eesti Maksumaksjate Liidu seminaridel võiks pidada ettekandeid sellest, kuidas esitada ettevõtete kohta Vikipeedias infot nii, et see teeniks lugejate huve ning väldiks huvide konflikte. Võib-olla ei saa igast mõttest kohe asja, ent kui poolgi sellest tehtud saab, on seda juba päris palju.

4. aug 2013 Posted by | Määratlemata | Kommentaarid välja lülitatud

Maailma suurim fotovõistlus laieneb kuuendale mandrile

Kui tänini on iga aasta septembris toimuv ülemaailmne fotovõistlus Wiki Loves Monuments ulatunud vaid viiele mandrile, siis sel aastal loodetakse jõuda ka viimasele: Antarktikasse.

Esmapilgul võib tunduda, et kultuurimälestiste pildistamise võistlusel poleks Antarktikas justkui kuigi palju teha. Mis seal siis nii väga on: lumi, jää, pingviinid, jääk… ei, jääkarusid ei ole. Aga suuri linnu, muistseid tsivilisatsioone, ooperiteatreid ja telejaamu kah mitte.

Tegelikult on Antarktikas inimesed aktiivselt tegutsenud juba üle sajandi. Uue mandri üheks võimalikuks avastajaks peetakse Saaremaa meest Fabian von Bellingshausenit, ehkki see on mõnevõrra vaieldav – maismaa nägijatena on ajaloos üsna lähestikku kirjas kolm meresõitjat – lisaks Bellingshausenile ka Briti kapten Edward Bransfield ja Ameerika hülgekütt Nathaniel Palmer, kõik 1820.-21. aastal. Esimesena maabus 1821. aastal Ameerika hülgekütt John Davis. Esimene suurem rahvusvaheline ekspeditsioon talvitus mandril 1898-99, selle koosseisus oli ka hilisemast ajast tuntud Roald Amundsen. Sellega algas eri riikide ekspeditsioonide võidujooks, mis mõnegi autori arvates tulenes vähem teaduslikust huvist kui koloniaalriikide võistlusest viimase avastamata mandri pärast.

Ehkki praeguseks pole Antarktika jagamises rahvusvaheliselt kokku lepitud, peab mitu riiki mõnd mandri osa endale kuuluvaks. Konkreetseid alasid on nimetanud Suurbritannia, Uus-Meremaa, Prantsusmaa, Norra, Austraalia, Tšiili ja Argentiina, oma huve on deklareerinud ka Brasiilia, Peruu, Venemaa, Lõuna-Aafrika ja USA. Muide, nüüdseks on Antarktikas ka n-ö põliselanikud. Juba 1913. aastal sündis Lõuna-Georgia saarel norralanna Solveig Gunbjørg Jacobsen. Esimene rahvusvaheliselt mandri piiriks peetavast 60. paralleelist lõuna pool sündinud inimene oli Argentiina päritolu Emilio Marcos Palma 1978. aastal.

Taolise ägeda sebimise tulemusena on Antarktikas kujunenud ka silmapaistev kultuuripärand: ekspeditsioonide maabumismärgid, vanade polaarbaaside hooned, hauatähised, mälestusmärgid… Antartika lepinguga kaitstavate kultuurimälestiste nimekirjas on näiteks lõunapoolusele püstitutatud lipumast, kelgule rajatud monument Mirnõi observatooriumi mehaaniku mälestuseks, Vostoki jaama asutamist meenutav raskeveotraktor, 1912. aastal talvitumiseks kaevatud jääkoobas ning loomulikult ka 1958. aastal püstitatud Lenini büst. Tänase, 28. juuli 2013 seisuga on loetletud 81 mälestist.

Fotovõistluse ettevalmistuste käigus on nimekiri inglise kõrval tõlgitud ka prantsuse, hispaania ja norra keelde. Eesti keeles seda nimekirja veel pole, kuid kui keegi tahab abistada, on ta igati teretulnud. Ja loomulikult on oodatud ka fotod. Kui lähiajal Antarktikasse satute, ärge häbenege, jagage oma reisimuljeid kogu maailmaga!

Kes aga nii kaugele ei reisi, võib pildistada kultuurimälestisi Eestis, laadida pildid Wikimedia Commonsi andmebaasi ja võita toredaid auhindu ka oma kodumaa kultuuri jäädvustamise eest. Võistlus algab taas 1. septembril ja kestab 30. septembrini, parimatest töödest korraldab Wikimedia Eesti ka fotonäituse, mis aasta vältel mööda Eestit rändab. Olge hääd ja lööge kaasa!

28. juuli 2013 Posted by | Määratlemata | Kommentaarid välja lülitatud

Brüsselis käik ja mõtteid Wikimedia tulevikust

copyright wars, 101

EU Policy working group

Veebruaris saatis Saksa Wikimedia haruorganisatsioon (chapter) välja teate, et nad korraldavad aprilli algul Brüsselis kogunemise, kus arutakse, kuidas Wikimedia saaks teha paremat lobby. Kuna nad olid lahkelt valmis ka mu sõidukulud katma, siis käisingi kohal oma panust andmas. Tulemuseks oli nädalavahetus täis arutlusi ja seal sündinud EL-i poliitikate muutmise töögrupp. Osalisi oli pisut üle kümne, 6 eri chapter’ist, kes leppisid kokku järgmise 6 kuu tööplaanis. Põhieesmärkideks oma lobisti leidmine, et parandada arusaamist Brüsselis toimuvast, panoraamivabaduse saavutamine EU tasemel ja valitsuste poolt tellitud teoste vabakasutuse alla saamine. Pikemaajaline (3 aastat) eesmärk on orbteostega tegelemine ja olemasoleva direktiivi muutmine. Kohal oli ka Alice Wiegand, kes otsib WMF-ile uut juhti, ning Saksa chapter’i poliitika ja ühiskonna osakonna juhataja, kes lubasid, et raha ei ole probleem. Nõnda jäi jutt pärast esmast kohtumist.

Nüüd aga lähemalt – mida ja miks EL-i tasemel chapter’id üldse tegema peaksid, milleks on nad võimelised ja millest see kõik alguse sai. Kogunemine sündis arusaamisest, et senine neutraalne ja poliitikakauge maailm on pärast ACTA-vastaseid proteste ja Wikipedia “musta päeva” muutunud. Wikimedia Foundation ei saa enam pealtvaatajaks jääda, kui muudetakse neile olulisi seadusi, ta peab reageerima. Kõige esmasem ja olulisem on tekitada vajalik inforuum, kust saab teada, mida ja kelle poolt Brüsselis muuta tahetakse, ning jagada seda teavet chapter’itega. Selleks on vaja inimesi ühendada, et ühiselt koormat kergendada, ning ka kohaliku esindaja leidmine. Etteruttavalt: päris lobisti pole siiani veel leitud, ajutiselt täidab tema kohuseid Dimitar Parvanov Dimitrov, kes on pikaaegne vikipedist ja elab parasjagu ka Brüsselis. Sageli piisab alles ideede kogumise faasis sekkumisest ja oma positsiooni selgitamisest, et tulevikus probleeme vältida, selleks peab aga teadma, mida kuskil tehakse, ja olema piisavalt tuntud, et ka vajalikele mitteformaalsetele üritustele kutseid saada. Üsna õukondlik protsess, aga roomlaste sarnaselt peame ka meie käituma, kui tahame efektiivsed olla oma ideede kaitsmisel.

Üks kõige unikaalsemaid valdkondi info jagamise osas on saadud teabest ülevaadete kirjutamine Vikipeedia artikliteks. Sageli loovad just need ka ajakirjanike esmase mulje, mistõttu Wikimedia jaoks oluliste teemade kajastamine põhjalikult ja hästi kirjutatud artiklites on üks kohti, kus “pehmet jõudu” saab edukalt kasutada, loomulikult kõiki tavaliselt artikli neutraalsusele esitatavaid nõudeid täites. Teine, samuti eetiliselt tundlik teema on isiklike suhete ärakasutamine ja süsteemi “seest õõnestamine”. Eestis ei ole kohustust lobiste registreerida ja Euroopa vastav seadusandlus on alles loomisel, mis jätab palju mänguruumi ka vastaspoolele: ärilistele sisutootjatele ja -kontrollijatele. Wikimedia kasuks räägib aga fakt, et Vikipeediat on kasutanud kõik ja see loob teatud moraalse ärakasutamise võimaluse, mida aga ei saa ega tohigi liiga tihti ega liiga väikeste asjade pärast kasutada. Brüsselis arutatigi aprillis kõigil neil teemadel ja viisidest, kuidas algul mainitud kolme valdkonda kõige paremini hõlmata. Lõpptulemusena peaks sündima lähema aasta jooksul võrgustik, mis hoiab toimuval silma peal ja vajadusel püüab sekkuda, kuni veerev lumepall veel liiga suureks kasvanud pole.

Brüsseli-väliselt on aga kõige olulisem tegevus organisatsiooni enda probleemidest rääkimine, artiklite kirjutamine ja murekohtade selgitamine, et leviks teadlikkus sellest, mis veel parema Vikipeedia tegemist takistab. Hetkel on see kõik alles tegemisjärgus, nii et kui sind teema lähemalt huvitab, anna teada aadressil siim@tuisk.ee ja ma ühendan vajalike inimestega.

1. juuli 2013 Posted by | Määratlemata | Kommentaarid välja lülitatud

Võrokeelidse vikipeediä edimäne artiklivõistlus

Timahavva peeti edimäst kõrda võrokeelidse Vikipeediä artiklivõistlust. Võistlusõst võtiq ossa 9 kirotajat 14 artikliga. Teemaq, minkast kirotõdi, olliq väega mitmõsugudsõq: kultuuriluust ja -tegeläisist sugulasrahvidõ ja botaanikani.

Näütüses kirotõdi artikli Jaigi Juhanist, Oksaneni Sofist, Rosma koolist, katripääväst, Tarto Kivisillast, nõglapaiust ja väikust Tsiberi soomõ-ugri rahvast mansõst. Võistlusõlõ tull’ ka mitu väega hüvvä setokeelist ja seto kultuuri pututavat artiklit (nt Jakapäiv, Mõlapäiv). Kõiki artikliid saa nätäq ja lukõq võrokeelitsest Vikipeediäst, täpsämbähe lehe päält:

http://fiu-vro.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Artikliv%C3%B5istlus%C3%B5st_osav%C3%B5tjaq_artikliq_%282013%29

Parõmbidõ kirotajidõ ja kirotuisi välläkuulutaminõ ni avvohindo kätteandminõ oll’ Tarto Ülikooli Lõunõ-Eesti keskusõh (Lossi 3-134, Tarto) 13. piimäkuu pääväl kell 18.

Pääavvohinna ja lisas viil mitu eräavvohinda sai pruukja Sügüsene (Ene Suuvere), kiä oll’ kirotanuq viis väega hüvvä ja põh’alikku setokeelist artiklit, minkast kõgõ parõmbas hinnati artikli seto pühä Jakapäävä kotsilõ. Väega hüvvä ärq märkmist löüdseq ka pruukjaq Tsirgutii (Marju Varblane) ja Amyk (Annika Oselin), kiä olliq kirotanuq artikliq viiolimängjist Hiiobi Ottost ja Palu Jaanist. Niisama kiteti väega pruukjit Krõõt (Maike-Liis Rebane) ja Mruut (Mirjam Ruutma) artiklidõ Katripäiv ja Oksaneni Sofi iist. Vähämbide avvohindoga peeti meelen ka tõisi artiklidõ kirotajit.

Avvohinnaq olliq vällä pandnuq Kubija Hotell-Luudusspaa, andsambliq Zetod, Klapp ja Kiiora, Võro Instituut ni Tarto Ülikooli Lõunõ-Eesti keele- ja kultuuriuurmiisi keskus.

Võistlusõ kõrrald’ MTÜ Wikimedia Eesti. Süriin olliq Laanõ Valdis, Iva Triin ja Allasõ Tiia.

Ligemb teedüs võistlusõ kotsilõ: http://fiu-vro.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Artikliv%C3%B5istlus_%282013%29_vro

Võrokeeline Vikipeediä om luud aastagal 2005 ja parhilla om sääl päält 5100 artikli. Võro Vikipeediähe või vabalt artikliid kirotaq ja naid toimõndaq egäüts, kiä mõist võro keelen (vai ka seto, mulgi vai tarto keelen) kirotaq.

Uma ammõtlik Vikipeediä om parhilla 285 maailma keelel. Väikeisin keelin Vikipeediil om terven ilman tähtsä roll päält umakeelidse tiidmise jagamisõ ka naidõ kiili edendämisen, oppamisõn, tutvustamisõn ni laembalt maailma keele- ja kultuurikirivüse hoitmisõn. Väega pall’odõl keelil (ka võro keelel) om Vikipeediä ainugõnõ umakeeline entsüklopeediä. Pall’odõ maailma kiili jaos om taa kõgõ suurõmb vaba ja avalik umakeelidse kiräsõna läteq.

Kõrraldustoimkunna nimel

Jüvä Sullõv

25. juuni 2013 Posted by | Määratlemata | Kommentaarid välja lülitatud

Kuidas võiks Wikipediat veelgi paremaks teha?

Sekundeerimaks sarnasele postitusele 2011. aastast järgnevalt läbilõige wikipedia paremaks muutmise ettepanekutest, mis tehti TTÜ kursuse Sotsiaalne tarkvara ja võrgukogukonnad tudengite poolt sel aastal.

Oletagem, et ühel päeval heliseb telefon ja toru otsas on Wikipedia looja Jimbo Wales küsimusega: “Kuidas võiks Wikipediat veelgi paremaks teha?” Mida talle vastata?

Sisu usaldusväärsus

Vikipeedia artiklid on paljude inimeste esimene kanal, kust infot loetakse ühe või teise teema kohta. Siiski ei pruugi artiklites kirjutatu alati sada protsenti tõene olla. Eriti on Vikipeedia artiklite usaldusväärsus madal Eesti akadeemilistes kihtides. Minu meelest, võiks olla artiklite juures nähtav ka autori haridusaste, kuna artikli autori haridus võib muuta artiklit usaldusväärsemaks. Lisaks võiks artiklite loomisel kaasata ülikoole, näitek võiksid õppejõud oma ainete raames teha tudengitele ülesandeks kirjutada õppeaine raames temaatilise artikli. Eeltingimuseks oleks, et õppejõud kontrollivad enne artikli avalikustamist selle sisu.

http://marguskukk.wordpress.com/2013/03/17/kuues-nadal-kuidas-voiks-wikipediat-veelgi-paremaks-teha/

Jätka lugemist

25. mai 2013 Posted by | Määratlemata | | Kommentaarid välja lülitatud

Kuidas leiavad looduspildid tee Vikipeediasse?

Ahitsõ järv Rõuge vallas (Martin Mark)

Ahitsõ järv Rõuge vallas (Martin Mark)

Heade tekstide liitmisel väärt pildimaterjaliga ei ole tulemuseks mitte klassikaline matemaatiline tehe, vaid kahe komponendi ühtesulandumisel ületab tulemus üksikosade summat. Sellist sümbiootilist sidet võib ideaalis näha ka Vikipeedia tekstide ning piltide vahel. Toomaks kõrgeid eesmärke reaalsusele lähemale, toimus möödunud detsembris juba kolmandat korda heade looduspiltide kogumise aktsioon HELP. Võrguentsüklopeediasse lisandus 21 osavõtja abil 307 uut fotot.
Jätka lugemist

22. veebr 2013 Posted by | Määratlemata | , , | Kommentaarid välja lülitatud

Follow

Get every new post delivered to your Inbox.

Join 28 other followers