Wikimedia Eesti

Wikimedia keelekomitee andis lootust liivikeelse Vikipeedia loomisele

Wikimedia sihtasutuse keelekomitee, mille ylesanne on lubada või keelata Vikipeedia uute keeleversioonide loomist, on võtnud arutusele liivikeelse Vikipeedia asutamise taotluse. Positiivne otsus tähendaks liivikeelse Vikipeedia jaoks domeeni liv.wikipedia.org tekitamist. Juhul kui nad langetavad positiivse otsuse, kantaks sinna yle praegu inkubaatoris ehk aadressil http://incubator.wikimedia.org/wiki/Wp/liv/Kuodl%C4%93%E1%B8%91 asuv materjal.

Keelekomitee augustikuu kokkuvõtte teade igatahes annab lootust, et otsus võiks olla positiivne: “The Wikipedia in Livonian is likely to get approved, pending verification of the content.” (vt lähemalt: http://meta.wikimedia.org/wiki/Language_committee#Requests_and_approvals )

“Verification of the content” viitab siin sellele, et nad otsivad kellegi autoriteetse keele tundja ja lasevad temal sisu üle vaadata. Selle eesmärk on yldiselt aru saada, kas loodud sisu on vastavas keeles ja ega see väga kole ei ole.

Liivi keele oskajad (või lihtsalt need, kes selles keeles suudavad moodustada mõne lause olemasolevate lausete ja abivahendite toel) võiks igatahes seni suunduda inkubaatorisse mõnda liivikeelset lauset moodustama. Paremad oskajad saavad olemasolevaid tekste paremasse liivi keelde toimetada. Kui liivikeelne Vikipeedia loodud on, siis mõistagi sinna. Kõik Vikipeediad sõltuvad paari minuti kaupa annetatavast vabatahtlike tasuta tööjõust, mis vähehaaval asja parandavad.

Sel kuul ilmus trükist liivi-eesti-läti sõnaraamat, mille on koostanud Tartu Ülikooli emeriitprofessor Tiit-Rein Viitso ja liivlasest liivi keele uurija Valts Ernštreits, kes on samuti oma doktoritöö Tartu Ülikoolis kaitsnud. Sõnaraamatu andsid Eesti ja Läti riigi toel välja Tartu Ülikool ja Läti keele agentuur.

Varasemad liivi keele sõnaraamatud koostasid akadeemik Ferdinand Johann Wiedemann, kelle liivi-saksa sõnaraamat ilmus Peterburis aastal 1861, ja professor Lauri Kettunen koostöös liivlase Kōrli Staltega, kelle liivi-saksa sõnaraamat ilmus 1938. aastal Helsingis.

Liivi keel on läänemeresoome keel, mille kõnelejad on traditsiooniliselt elanud Liivimaal ja Kuramaal. Teise maailmasõja järel on liivi keele kõnelejaid asunud Riiga ja Ventspilsi, samuti pagenud Rootsi, Kanadasse ja Brasiiliasse. Praegune liivi kirjakeel, mida ka liivikeelse Vikipeedia inkubaatoris tarvitatakse, põhineb Kuramaa randlaste keelel, mis oli 20. sajandil aktiivses igapäevases pruugis. Tänapäeval õpetatakse liivi keelt Läti, Eesti ja Soome ülikoolides. Liivi keelt kasutatakse aktiivselt koorilaulude laulmiseks, kuid aktivistide eestvõttel on liivi keelt viimase 20 aasta jooksul õppinud ka Lätis elavad liivlased, kellele see pole emakeel. Septembris ilmus suur liivi-läti-eesti sõnaraamat.

Autor: Ott Heinapuu

12. okt 2012 Posted by | Määratlemata | Kommentaarid välja lülitatud

Vikipeedia kogukond tegi endale sünnipäevakingi

TARTUS sobitasid mõned vikipedistid end Mare Mikofi taiesele Emajõe kaldapealsel. (Foto: Janno Loide)

25. augustil tähistas eestikeelne Vikipeedia 10. sünnipäeva ja just sel päeval kell 12.32 loodi artikkel järjekorranumbriga 100 000.

Sünnipäev Tartus

Paar tundi enne sünnipäevaürituste algust sai kauaoodatud ümmargune artiklite arv täis. Sellega astus eestikeelne Vikipeedia järgmisse klassi, milles on Vikipeediad 25 keeles, sh araabia, leedu ja taani keeles. Veel suuremaid, üle 300 000 artikliga Vikipeediaid on vaid 13, nende hulgas ka rootsi-, norra- (bokmål) ja soomekeelne, aga ka palju suurema kõnelejate arvuga keeltes, nagu hispaania, portugali, jaapani, hiina ja vene keel. Kõige suuremaid, üle miljoni artikliga netientsüklopeediaid on neli: hollandi, inglise, prantsuse ja saksa keeles. Et Tartus elab rohkem aktiivseid vikipediste kui Tallinnas, peeti sünnipäevapidu ülikoolilinnas. Ent peamine põhjus, miks see sinna paremini sobis, on Mare Mikofi mälestusmärk, mis loodud saja tuhandenda tartlase sünniks. Praegu enam Tartus nii palju elanikke pole, ent 100 000 artikliga võrguentsüklopeedia on tõepoolest suur ja tartlastel on selle loomises märkimisväärne osa.

Esimene näitus jaamahoones

Tartu vastrenoveeritud jaamahoone ootesaalis avati Vikipeedia sünnipäeval fotonäitus – see on uues jaamahoones esimene ja leiab loodetavasti järgimist. Juba tund-paar pärast avamist oli publik näituse leidnud, kuigi parasjagu jaamast ühtki rongi ei väljunud. Näituse avakõnes tunnustas kirjanik Berk Vaher vikipediste, kelle ühise töö tulemusena on eestikeelne Vikipeedia muutunud juba tarvitamiskõlblikuks teabekanaliks. Septembri lõpuni avatud näitusel on välja pandud mulluse üleeuroopalise fotovõistluse “Wiki Loves Monuments” (Eestis “Kultuurimälestised Vikipeediasse”) parimad fotod Eestist ja Venemaalt. Eesti võidutöö, mille valis välja ka Euroopa žürii, polnudki ilus ja hästi restaureeritud hoone, vaid kinnilöödud akna lauapilude vahelt pildistatud ruum Purila mõisas, mille kooruvad värvikihid on kummalise valguse käes hästi välja tulnud, see valgus toob esile mahajäetud olekus ruumi väärtuslikkuse. Ent Eesti fotode esikümnes oli ka restaureeritud Kiltsi mõis, Keri tuletorn, tuuleveski, Vabaduse väljak Tallinnas remondi ajal jm. Tänavune võistlus algab septembris.

Igaüks võib kaasa lüüa

Esimene Eesti vikipedist, kes on nende aastate vältel kõigist teistest peajagu rohkem Vikipeedia artikleid loonud, toimetanud ja uusi autoreid juhendanud, on 2003. a. kevadel kirjutanud: “Olen üsna üksi, kui mitte arvestada paljusid välismaalasi, kes eestikeelset Vikipeediat aitavad teha.” See on filosoof ja tõlkija Andres Luure. Tunduvalt suurenenud vikipedistide kogukonnas on nii õpilasi ja üliõpilasi kui ka tööeas inimesi ja pensionäre. Vaja on vaid kirjaoskust ja sageli ka mingi ala teadmisi, ent rakendust leidub neilegi, kes tõlgiksid häid artikleid teistest keeltest. Või kirjutaksid artikleid Eestist teistes keeltes. Näiteks on eestikeelses Vikipeedias nüüd olemas artikkel “Eesti Maja Stockholmis”, ent puudu on artiklid mitmest selles majas asuvast organisatsioonist. Ei ole artikleid Eesti Lasteaiast, Eesti Kultuuri Koondisest ega Rootsi Eestlaste Liidust. Neid saaksid kõige paremini kirjutada inimesed, kes neid organisatsioone hästi tunnevad. Ning ka artiklit Eesti Majast võib täiendada, samuti kui paljude Rootsis elavate eestlaste isikuartikleid. Artiklit Eesti Majast pole aga ikka veel rootsikeelses Vikipeedias, seal pole ka paljusid muid Eesti ja eestlastega seonduvaid artikleid. Ka neid saaksid hästi kirjutada need, kes heas rootsi keeles eesti asja ajavad.

Madli Vitismann

Artikkel ilmus Stockholmis väljaantavas Eesti Päevalehes 12. septembril 2012

13. sept 2012 Posted by | Määratlemata | 2 kommentaari

Eestikeelses Vikipeedias valmis 100 000. artikkel

Täna kell 12.32 loodi eestikeelses Vikipeedias artikkel järjekorranumbriga 100 000. Artikli pealkiri on Johan Cruijff Schaal – see on Hollandi jalgpallilegendi Johan Cruijffi järgi nime saanud karikas. Artikli autor on Vikipeedia kaastööline kasutajanimega KungFuDuck, kes on Vikipeedias tegutsenud alates 12. jaanuarist 2011.

Et tähistada 100 000. artiklit ja ühtlasi eestikeelse Vikipeedia 10. sünnipäeva, avab MTÜ Wikimedia Eesti täna kell 15 Tartu raudteejaamas fotonäituse Eesti ja Vene kultuurimälestistest, kus on esindatud parimad fotod mulluselt üleeuroopaliselt fotovõistluselt Wiki Loves Monuments. Ühtlasi pakume linnarahvale paar lühikest sünnipäevakõnet, muusikat ja pruukosti. Sõna saavad Vikipeedia lugeja Berk Vaher ning Wikimedia Eesti juhatuse liige Raul Veede, musitseerib akordionist Anti Ingel.

Pärast piduliku ürituse lõppu kogunevad vikipedistid asjakohaseks ühispildiks Mare Mikofi taiese, 100 000. tartlase monumendi juurde Emajõe kaldal.

100 000. artikkel: http://et.wikipedia.org/wiki/Johan_Cruijff_Schaal

25. aug 2012 Posted by | Määratlemata | Kommentaarid välja lülitatud

Suviseid hetki Muhu saarelt

2009. aastal alguse saanud traditsiooni jätkates kogunesid vikipedistid käesoleval suvel taas helendavate arvutiekraanide tagant ühte Eestimaa kaunisse paika suvepäevi pidama. Kunagi Saare maakonnas Viki külas alanu jõudis ringiga samasse maakonda ja nõnda võis 4.–5. augustini märgata parajalt suurt osa eestikeelse Vikipeedia kaastöölistest Muhu saarel.

Algseks kogunemispaigaks oli Liiva küla, kuhu saabusid laupäeva pärastlõunal entsüklopeediakoostajad nii Tallinna kui ka Kuressaare suunalt. Lisaks Muhu Katariina kirikule dokumenteerisime kõike leitut ning kui asulale oli ring peale tehtud ja viimased osalised seltskonnaga liitunud, paiknesime ümber Pädastesse. Teel olles põikasime ühtlasi läbi varajasse rauaaega jäävate Mäla kivikalmete juurest. Jõudes nõnda parasjagu näljastena Pädaste mõisa, lõunatasime sealses restoranis, jälgides samas silmanurgast mööda siledaid rohulappe ringivuravaid elektroonilisi lambaid.

Akadeemilised arutelud eesti keele nüansside, ajalooliste isikute tegevuse, rahvusvaheliste suhete jpm üle jätkusid saare kirdeosas, kus veetsime õhtu keraamik Marget Tafeli pool. Päeva lõpetuseks liikusime Üügu pangale, et näha merre loojuvat päikest ning tunda rõõmu kauni suveõhtu üle. Nädalavahetuse ilm oli ikkagi suvepäevi igati soosiv.

Seotuna meie monumentaalse kultuurimälestiste jäädvustamise kavaga ööbisime Koguva külas ühes kultuurimälestiseks arvatud aidahoones. Ühtlasi jäädvustasime mälukaardi pimedatesse soppidesse fotosid külas leiduvatest hoonetest, ujusime Väinamere suvesoojades voogudes ja tutvusime uisk-tüüpi purjelaeva ehituspõhimõtetega. Juuresolevalt fotolt võib leida meie seltskonna Juhan Smuuli monumendi kõrval, mille sealsete rannaäärsete kadakate vahelt leida suutsime.

Jättes Koguva selja taha, vaatasime üle Muhu maalinna. Pärastlõunal osalesime MTÜ üldkoosolekul Hellamaa Külakeskuses, tutvusime Hellamaa õigeusu kirikuga ja otsisime üles külas asuvad kultuurimälestised. Õhtu hakul jõudsime ära näha veel mitmeid paiku Saaremaal, nagu ilmaimeks arvatud Orissaare staadioni tamm, Maasilinna võimsad paemüürid ja Pöide kindluskirik. Isegi veel koduteel põikasime läbi mitmetest tähelepanuväärsetest paikadest.

Suvepäevad võisid sellega antud korraks küll lõppeda, aga peagi asume Vikipeedia tarvis jäädvustama juba Põhja-Lätit ning järge ootab meie Narva-Ivangorod koostööprojekt. Ega tegusaid vikipediste purgis kinni hoia ning peagi täituva 100 000 artikli juurde tuleb ka ju fotomaterjali tekitada.

8. aug 2012 Posted by | Määratlemata | | Kommentaarid välja lülitatud

Reisiaruanne: Wikimania ja mõnda, mis seal sees

Veel mõni nädal enne tänavust Wikimaniat ei olnud mul aimugi, et ma sinna sõidan. Peamine põhjus Ameerika-reisiks oli Wikimedia haruorganisatsioonide katusorganisatsiooni Wikimedia Chapters Association loomine ja esimene istung. Paraku selgus alles mais, et see tänavusel Wikimanial aset leiab, seega ei osanud me tänavuses eelarves reisirahasid arvestada. Ivo kandideeris kyll mõni aeg varem Wikimedia Foundationi stipendiumile, kuid ebaõnnestunult. Nii et mulle tuli meeldiva yllatusena, kui itaallased pakkusid, et teevad sõidu välja, peaasi, et Eesti Washingtonis esindatud oleks. Aitäh neile!

Tänavune Wikimania oli senitoimunutest suurim. Statistikute sõnul kogunes George Washingtoni ülikooli 1400 inimest 87 riigist, neist 700 osalesid Google’i pidulikul vastuvõtul Kongressi raamatukogus (mina ka) ja yle 1200 konverentsi avamisel (jälle mina ka). Kuulati 270 kõnelejat. Söödi 3791 lõunat ja joodi 5424 tassi kohvi. Kogu yritust majandas kohalik haruorganisatsioon Wikimedia DC, mis loodi alles 2011. aastal. Noorusele vaatamata sai WMDC väga kenasti hakkama: kuuldavasti oli konverentsi põhiprobleem kõrged hotellihinnad, aga seda ei saanud nemad kuidagi mõjutada.

Peasekretär, eelarve ja suur-suur Eesti

Esimesed kaks päeva koosnesidki minu jaoks peamiselt Wikimedia Chapters Associationi ehk WCA asjaajamisest. Esimesele ametlikule istungil eelnes terve rida vähem ametlikke, kus vaieldi läbi terve hulk teemasid. Kas peasekretär peaks olema pigem tubli vikipedist või rahvusvahelise organisatsiooni juhtimise kogemusega professionaal? Kas asjaajamine peaks toimuma inglise keeles või on tähtis tõlkida see ka teistesse keeltesse – ja kui, siis millistesse? Kus tuleks WCA registreerida ja kas selle kontor peaks olema samas riigis? Kui palju inimesi peaks seal töötama? Mida täpselt need inimesed tegema hakkavad: vahendama haruorganisatsioonide kogemusi, ärgitama uute harude loomist, seisma harude huvide eest läbirääkimistes WMFiga, aitama igas riigis järgida samu finantsreegleid…?

Suur osa kysimusi leidis nii või teisiti lahenduse. WCA tööd juhib esimees, kelleks valiti Ashley van Haeften Suurbritanniast, aseesimeheks sai Ziko van Dijk Hollandist. (Aseesimehe valimistel juhtus säherdune lugu, et tykk aega ei tõstnud keegi kätt. No ma siis tõstsin, keegi peab ju ses ametis olema. Aga kui kandidaadiks esitati Ziko, kel on tõesti palju kogemusi ja kes on peale selle mõistlik ja muhe tegelane, hääletasin ka mina tema poolt, mis muidugi tegi paljudele nalja.)

Peasekretäri valimisega tegeleb valimiskomitee, mis peab paari kuu jooksul kriteeriumid välja kuulutama. Eelarvega tegeleb eelarvekomitee, mis uurib kulude tausta, näiteks seni parimaks asukohaks peetud Brüsseli kontoriyyre ja rahvusvaheliste MTY-de juhtide palku. Neis kahes komitees olen ka mina. Kolmas komitee tegeleb WCA tööprotsesside väljatöötamisega, näiteks on seni mõnevõrra lahtine peasekretäri kui tegevjuhi ja esimehe kui yldjuhi vahekord. Sellega seoses tegin ka ettepaneku moodustada mõneliikmeline alaliselt töötav juhatus, mis vajaduse korral tasakaalustaks peasekretäri ysna ulatuslikke volitusi. Näis, mis otsusele selles asjas jõutakse.

WCA yritustega samal ajal toimus ka progemisyritus Hackathon. Põikasin sealt korraks läbi, ehkki olen progemisoskused minetanud, kui mul neid kunagi yldse oli. Kõige esimeses ukseäärses lauas vaatas yks kutt mu kaelasilti ja kysis: “Eesti? Kas sa oled Tallinnast või Tartust? Mul on Tartus tydruk, ta õpib ylikoolis metroloogiat.” – “Metroloogiat? Oot, kas ta on ka vikipedist?” – “Jaa, ta jõuab siia homme õhtul.” – “Ega ta juhtumisi Usbekistanist pole?” – “On kyll, kas sa tunned teda?” – “Muidugi ma tunnen Kamari!” Tõepoolest, Kamarniso pidas paar päeva hiljem ettekande usbekikeelse Vikipeedia arendamisest olukorras, kus see on Usbekistanis keelatud – ysna keeruline ylesanne. Temaga tegid intervjuu BBC ja veel mõned meediakanalid, nii et naljaga pooleks võib teda praegu Eesti kuulsaimaks vikipedistiks nimetada. Oleks kena temaga siin blogiski kunagi intervjuu teha.

Yldse kohtasin hämmastavalt vähe inimesi, kellele tuli selgitada, kus on Eesti. Vikipedistid on haritud rahvas. Isegi yhel õhtul kõrtsis, kuhu sisenedes tuli Eesti ID-kaarti näidata, teatas turvamees: “Häh, muidugi ma tean Eestit, ma teenisin koos teie poistega Balkanil!” Ei ole me nii väiksed midagi, hoopis maailm on väike.

Riik, naised ja Aafrika Wikipedias

Tänavusele Wikimaniale jättis ysna tugeva jälje selle asukoht. Algusest peale tehti koostööd mitme Ameerika Yhendriikide riigiasutusega, näiteks esines laupäeval vikipedistidele USA riigiarhivaar David Ferreiro. Riigiarhiivis korraldati ka vastuvõtt ja kylastused, arhiivimaterjalide avaldamist ja kasutamist Vikipeedias käsitleti mitmes ettekandes. Koos Riigidepartemanguga korraldati Wikimania sees veel teinegi konverents pealkirjaga Tech@State, sellel käsitleti riigiasutuste ja Wikipedia sidemeid ning mitmesuguseid riigiasutuste vikisid nagu välisteenistuse Diplopedia ja luureasutuste Intellipedia, mis kuuldavasti on tõhustanud USA luureametkondade koostööd. Ilmselt ei yllata kedagi, kui ytlen, et viimast tutvustati valitud seltskonnale suletud uste taga. Kõneldi ka kohalikest vikidest nagu NYC Wiki ja Localwiki projekt, samuti vikidest kui demokraatlikust koostöömudelist.

Teine läbiv teema oli Vikipeedia kaastööliste seltskonna rikastamine. Kui mõnes valdkonnas on vikipedistide seas naisi 9%, on seda tõepoolest jaburalt vähe. Suurel laval kõneles naiste kaasamisest Wikimania eel toimunud AdaCampi eestvedaja Mary Gardiner, peeti mitmesuguseid väiksemaid ettekandeid ja lõpuks teatas ka Jimmy Wales lavalt, et moest võiks Wikipedias märksa rohkem artikleid olla. Tulge ja tehke, eks?

Kõneldi laienemisest suurtesse tõusvatesse piirkondadesse nagu Araabiamaad, Brasiilia, India ja Aafrika. Tänavuse “Jimbo Awardi” pälviski vikipedist, kes kahekordistas artiklite arvu jorubakeelses Vikipeedias roboti abil. Jah, loomulikult ei ole selliste artiklite stiil ja kvaliteet eriliselt muljetavaldavad, aga tänu sellele tõusis joruba Vikipeedia otsimootorites esile ja nyyd on lootust, et Aafrika yhes suuremas keeles tõmbab Vikipeedia ka inimestest kaastöölisi ligi. Muide, preemia laureaati ei ole keegi näinud ning ta kodanikunimi on teadmata. Loodetavasti suudab Jimmy Wales ta siiski yles leida, et talle raha ja käepigistus yle anda.

Kultuur, mälu, QR-koodid


Hulk ettekandeid käsitles valdkonda, mida tähistatakse akronyymiga GLAM: Galleries, Libraries, Archives, Museums ehk kunstigaleriid, raamatukogud, arhiivid ja muuseumid, eesti keeles lyhidalt mäluasutused. Vikipeedia teeb nendega yle kogu maailma aina laiemalt koostööd, mitmel pool veavad projekte suurtes muuseumites resideerivad vikipedistid. Kasu on kahepoolne: Vikipeedia artiklid muutuvad paremaks ja põhjalikumaks ning nende lugejad suunatakse edasi mäluasutustesse, mille kylastatavus tõuseb märgatavalt nii veebis kui ka päriselus.

Tuntuim ettevõtmine selles vallas on kultuurimälestiste fotovõistlus Wiki Loves Monuments, mis eelmisel aastal kattis kogu Euroopa, tänavu on aga juba ylemaailmne. Mullune võistlus oli Eestiski tõeliselt edukas, võidufotosid võib näha nii internetis kui ka rändnäitusel. Loodame, et tänavune läheb veel paremini – kui keegi tahab korraldusmeeskonnaga liituda, on praegu just õige aeg endast teada anda.

GLAMi ja tehnika vahele jääb veel yks tänavune menuteema, nimelt QRpedia. Väikeste kandiliste säbruliste QR-koodidega on eestlased juba harjunud, neid leiab kõikvõimalikest reklaamidest ja ka paberajalehtedest. Seni meile veel võõravõitu QRpedia suunab turistid koodistatud objekti kohta käivasse Vikipeedia artiklisse, mis on samas keeles, milles huvilise telefoni sättedki.

Wikimanial kõneldi maailmas laineid löönud Monmouthpediast, mis sidus Vikipeedia Monmouthi linnakesega Walesis, ning tutvustati ka uut vinget projekti: Gibraltarpedia katab vikiartiklitega Gibraltari, Briti enklaavi Hispaania lõunatipus. Eestis käivad ettevalmistused sarnase, kuid veelgi suurema projekti jaoks Tartus, loodetavasti saame järgmisel Wikimanial juba esimesi tulemusi näidata.

Hammasrattad Wikipedia kõhu all

Vikipeedia tehnilist poolt käsitlesid paljud ettekanded. Selles vallas oli ka suuri ja oodatud uudiseid, millest tavalisi vikipediste puudutab ehk kõige enam graafilise kasutajaliidese käikulaskmine. Senine Vikipeedia kasutajaliides, mis nõuab märgenduskeele tundmist, oli loomulik ja lihtne vanade vikipedistide jaoks. Praeguseks on aga internet muutunud, tavapäraseks on saanud hoopis lihtsamad graafilised rakendused. Et Facebooki põlvkond Vikipeediast ei võõrduks, ongi ehitatud kergemini õpitav kasutajaliides, mis jõuab inglise Vikipeediasse juba selle aasta sees, eestikeelsesse siis mõnevõrra hiljem.

Kogu Vikipeedia ymberkujundamisega tegeleb aga projekt koodnimega Athena, mille tulemused jõuavad kasutajateni alles mõne aasta pärast. Selle aluseks on tõik, et arvutikasutajate osakaal Vikipeedias kahaneb, mobiiliversioon muutub aga yha tähtsamaks. Järelikult on mõistlik lähtudagi mobiilseadmetele sobilikust disainist. See tähendab eelkõige lihtsust, lisafunktsioonide peitmist, kohandumist ekraani suurusega ja keskendumist sisule. Pikemas perspektiivis toob see kaasa kõigi Wikimedia projektide yhise teavitussysteemi, kujundab ymber senised kohmakad kasutajate arutelulehed, tõhustab kasutajate omavahelist suhtlust reaalajas ning lihtsustab uudiskirjade ja Vikipeedia “häälekandja” Signpost avaldamist. Wikipediasse luuakse ka kolm kasutusrežiimi: lugemine, mis on kõige lihtsam ja lakoonilisem; toimetamine, mis võimaldab sujuvalt kasutada Wikidata ja dokumendihalduse vahendeid ning laadida yles meediafaile; haldus, milles saab jälgida viimaseid muudatusi, võidelda vandalismiga ja teha muid administratiivtöid.

Eelmises lõigus mainitud Wikidata on põhimõtteliselt andmehaldussysteem, mis aitab Wikimedia projektides andmeid automaatselt kasutada ja muuta. Kõige lihtsamate kasutusvaldkondade hulka kuulub mitmesugune statistika, mida pruugitakse paljudes artiklites ja milles toimuvad muutused pahatihti yhest kohast teise ei jõua. Tõsi, Vikipeedia andmekasutuses on hea hulk nyansse, mistõttu töö on keerulisem kui tundub, ent sellega tegeleb ka ysna palju nutikaid inimesi. Metaandmehaldus on kogu maailmas tänini suhteliselt niru, isegi Euroopa statistikasysteemide koostöös on sellega tõsiseid probleeme. Vikipeedias kasutatakse aga meeletult mitmekesiseid andmeid, mistõttu metaandmed – andmed andmete kohta, näiteks foto puhul autor, pildistamise koht ja aeg, autoriõigused, tehnilised parameetrid jne – on ylimalt olulised. Loodetavasti aitab Wikidata seda suppi selgemaks muuta.

Ida-Euroopa, Läänemeri ja Hongkong 2013

Kõigest Wikimanial räägitust ylevaadet anda ei jõua, huvilised võiksid ise konverentsi kodulehele minna ja ettekandeid sirvida. Suure osa toimunust moodustasidki tegelikult kuluaarivestlused. Toon enda kogemusest vaid kaks näidet.

Kesk- ja Ida-Euroopa vikipedistid otsustasid yhel hetkel korraldada improviseeritud kokkusaamise, mis venis kymneminutisest kohvipausist märksa pikemaks. Arutasime mitmesugust koostööd, eelkõige 13.-14. oktoobril Belgradis toimuvat KIE vikipedistide konverentsi. Endalegi yllatuseks sattusin konverentsi programmijuhiks. Loodame meelitada kohale võimalikult paljude KIE riikide esindajad, et saada toimuvast korralik ylevaade ning vahetada kogemusi. Mõned põhipunktid: väikekeelte tehnilised probleemid; kuidas leida kohalikke lisafinantse; ajaloo kirjeldamine riikides, kus igayhel on naabriga vana vaen; juriidilised segadikud; tõlkekysimused; yhised vikiekspeditsioonid aladele, kus meie kultuurid segunevad. Tegemist on kyllaga.

Jutuajamisest yhe reisikirjanikuga, kes töötab USA Riigidepartemangus, sai alguse yks jaburamaid ideid, mida Vikipeedia kontekstis kuulnud olen: mõte, et mõne järgmistest Wikimaniatest võiks korraldada Läänemerel, yhest sadamast teise sõitval laeval. Läänemere ymbruses on mitu tugevat Wikimedia haru, mis võiksid korraldusvaeva enda vahel jagada; poolakatel on ka kogemus 2010. aasta Wikimedia korraldamisest Gdanskis. Suur osa tehnilisi probleeme on tegelikult lihtsalt lahendatavad, kompaktsus laeva piires isegi lihtsustab yht-.teist. Kokkuvõttes on idee jabur, aga võib-olla just piisavas koguses jabur, et töötada. Olen praeguseks kõnelnud sakslaste, poolakate, venelaste, rootslaste ja soomlastega ning esimesed reaktsioonid on ysna yhesugused: jahmunud, kuid positiivsed. Kui see jänes kybarast välja õnnestuks tõmmata, oleks tulemus igatahes võimas. Arutame asja edasi.

Jäin näppu ka meeskonnale, kes korjas vikipedistidelt intervjuusid sygisese rahakogumiskampaania tarbeks. Tänavu kavatsetakse näidata videosid, kus Vikipeedia kaastöölised räägivad oma kogemustest, elust ja motiividest, miks nad Vikipeediasse tulid ja tänini jäänud on. Kaamera ees istuda oli päris huvitav, mul on rohkem kogemusi teiselt poolt lauda.

Järgmine Wikimania toimub 2013. aasta 7.-11. augustil Hongkongi Polytehnilises Ylikoolis. Sealne korraldusmeeskond oli ka Washingtonis hästi esindatud. Lõpuyritusel tutvustati Hongkongi võlusid ning jagati logoga õlakotte. Jättis hea mulje kyll.

Öömaja, toit, linn, lennujaamad

Lyhidalt ka tingimustest ja reisimuljetest. Ööbisin hostelis, kus minuga samas toas norskas veel kymme vikipedisti. Õigupoolest võtsid Wikimania delegaadid enda alla mitu korrust, meid olid tõepoolest kõik kohad täis. Yhel õhtul avastasin, et mu kodinad olid toast välja kolitud, kuna juba enne minu tulekut oli alanud ahelreaktsioon: minu tulles oli mu koiku hõivatud ja ma võtsin probleemitsemata lihtsalt teise koha, sest portugallase tulles oli tema ase hõivatud ja ta tegi samamoodi, sest serblase tulles magas tema voodikeses keegi, sest… lyhidalt oli voodite jagamisel tehtud pisike viga yhe toanumbriga ning kuna hostel oli puupysti täis, tekkis jama. Õnneks on vikipedistid sõbralik ja muhe seltskond, kes võtab ebamugavusi naljaga, isegi oma kohvri otsas pystijalu magades.

Ameerika hommikusöögid on kohutavad. Esimesel hommikul on moosisai ja magus jogurt isegi põnevad, teise elab yle, aga kolmandal tahaks juba tõesti midagi soolast. Samuti peab olema syndinud ameeriklane, et uskuda, justkui oleks lõunasöögikarpi pandud hamburger ja pakk kartulikrõpse lõuna. Leidus siiski ka helgemaid hetki, eriti hosteli lähedal asuvas India söögikohas. Londoni lennujaama English breakfast oli siiski tõeliselt teretulnud.

Minu kui jalakäija silma pyydis Washingtonis eelkõige arhitektuur. Linn on äärmiselt eklektiline: ehkki hoonete keskmine kõrgus on kymmekond korrust, võib klaasi ja betooni vahel svalises kohas leida paarikorruselise vana maja või kirikukese. Suurlinna kohta on Washingtonis ka palju parke ja vähe inimesi, näiteks Moskvaga ei anna võrreldagi. Minusugusele muuseumirotile pakkusid palju rõõmu mäluasutused, eelkõige loodusloomuuseum Smithsoni Instituudis. Kui Tartu Ylikooli geoloogiamuuseum ykskord remondist tuleb, kas seal saab siis ka kõiki maailma kivimeid oma käega katsuda?

Eestlase jaoks asub Washington muidugi sygaval lõunas. Öö saabub vara ja ruttu, paks ja kuum nagu supp, täis puu otsas lärmavaid tsikaade ja karjakaupa nahistavaid nähtamatuid linde. Eestis linnud yldjuhul öösel magavad, seal aga ei tee pimedusest väljagi.

Ameerikasse lendasin Lufthansaga yle Frankfurdi. Tagasi pidin ka samamoodi tulema, ent paraku oskasin lennujaama minekuks kuluvat aega alahinnata ja, nii kurb kui seda tunnistada ka pole, jäin lennukist maha. Läks hulk sekeldamist ja sebimist, enne kui kaks päeva hiljem yle Londoni Eestisse jõudsin. Kokku olin yleval kolm ööpäeva ja pole unerežiimi siiani päriselt korda saanud. See-eest on kogemus muidugi hindamatu.

Mõned lingid:

http://meta.wikimedia.org/wiki/Wikimedia_Chapters_Association
http://meta.wikimedia.org/wiki/Wikimedia_Chapters_Association/First_meeting/Minutes
http://wikimania2012.wikimedia.org/wiki/Schedule
http://en.wikipedia.org/wiki/File:Wikimania_-_2012_-_Athena_Project.pdf
http://meta.wikimedia.org/wiki/Wikidata
http://meta.wikimedia.org/wiki/Wikimedia_CEE_Meeting_2012
http://meta.wikimedia.org/wiki/Wikimedia_CEE_Meeting_2012/Program

4. aug 2012 Posted by | Määratlemata | Kommentaarid välja lülitatud

Kuidas jõuavad pildid Vikipeediasse?

Foto Keri tuletornist, mis jõudis Vikipeediasse fotovõistlusel Wiki Loves Monuments 2011. Autor: Andrus Uuetalu.

Entsüklopeedia ei ole terviklik ilma pildimaterjalita. Just nagu artiklid ei kirjuta ennast ise, ei lisandu iseenesest ka fotosid. Kuidas on aga seni pildid Vikipeediasse jõudnud ja kuidas neid veel enam veebientsüklopeedia veergudele pääseks?

Vikipeedia on võtnud eesmärgiks, et lisaks tekstidele oleksid vabalt kasutatavad ka pildid. Kui fakte ei saa autoriõigustega kaitsta ja erinevate tekstide põhjal on võimalik hõlpsalt luua uusi vikiartikleid, siis fotodega nii lihtne ei ole. Siin peavad olema kas autoriõigused aegunud olema või on tarvilik luba, mis annaks pildid vaba kasutust võimaldava litsentsi (näiteks CC BY-SA 3.0) alla.

Selle foto Paide Linnameeskonna ja Tartu Tammeka mängust lisas Martin Šmutov.

Autoriõigused kehtivad kuni 70 aastat autori surmast ja seda on üsna palju – nõnda on näiteks tõsiselt raskendatud kunstiteoste fotografeerimine, sest kunstnik peab samuti vähemalt 70 aastat surnud olema, et tema teost kujutavat fotot võiks üldse vaba litsentsi alla lubada. Viimasel poolsajandil surnud inimestest piltide hankimine on samuti tõeliseks katsumuseks, kuna uusi fotosid teha ei saa ning vanad on kaetud autoriõiguslike piirangutega. Näiteks Eesti fotograafide piltidest on vabasse kasutusse jõudnud suuresti ainult 19. sajandil tegutsenud autorite loomingut.

Varasematel kümnenditel tehtud piltide vabasse kasutusse saamine võib olla küll Vikipeediale parajaks probleemiks, aga põhiliseks lahenduseks on ikkagi uute fotode tegemine. Eestikeelses Vikipeedias on mõned kaastöölised, kes on lisanud kokku tuhandeid fotosid, kuid vajadus piltide  järgi on siiski kaugelt suurem. Nõnda on vaja leida võimalusi täiendavatelt autoritelt kaastöö saamiseks, küsida fotoannetusi ja ellu kutsuda erinevaid koostööprojekte.

Kasutaja Iifar on üks eestikeelse Vikipeedia parimaid ja produktiivsemaid fotograafe. Fotol Hellenurme (pais)järv Elva jõel.

Eestis on seni korraldatud kultuurimälestiste fotovõistlust, teadusfoto konkurssi ja looduspiltide kogumisi HELP ning järjest rohkem erinevaid võistlusi ja koostööprojekte (näide) on tulekul. Mitmed valdkonnad on aga seni veel katmata ja katvuse parandamiseks peab Vikipeedia juurde tee leidma suuremal arvul fotohuvilisi.

Oleme jõudnud nõnda kaugele, et meil oleks vaja päris enda fototoimetajaid, kes aitaks tuua juurde uut kvaliteetset illustratiivset materjali ja hallata olemasolevat.

Politsei- ja Piirivalveameti piirivalveosakond on eraldanud mitmeid fotosid Vikipeedia tarbeks. Siinsel ülesvõttel on näha Eesti-Vene-Soome rahvusvahelist merepäästeõppust, mis toimus 2009. aasta augustis.

Näiteks David Shankbone, keda on nimetatud üheks tänapäeva mõjukamaks fotoajakirjanikuks, tegeleb just sellega, et pildistada kuulsusi ja anda enda tehtud fotod vaba litsentsi alla. Nõnda on tema looming jõudnud juba 5000+ Vikipeedia artiklisse ja sealtkaudu tuhandete meediaväljannete lehekülgedele.

Kuna mõningate sündmuste, inimeste ja kohtade jäädvustamine on paraku üpris keeruline ning vikipediste on meil kahjuks väga vähe, siis on eriti oodatud kõiksugused fotoannetused. Näiteks Riigikogu kantselei on vabasse kasutusse lubanud riigikogulaste fotosid, Politsei- ja Piirivalveameti piirivalveosakond jäädvustusi enda tegemistest ja Presidendi kantselei presidendi vastuvõtust. Tänu Jaak Urmetile on Vikipeedias mitmeid fotosid kirjanikest, Reio Avaste on panustanud fotodega Eesti arhitektidest ja Lauri Kulpsoo on võimaldanud meile pilte Eesti kultuuritegelastest.

Pildistamist jagub aga veel pikemaks: Eestis on kümneid tuhandeid kohti, objekte ja inimesi, kes vääriksid fotosensorile jäädvustamist. Olgu need siis külad, kultuurimälestised, looduslikud objektid, eriilmelised sündmused või hoopis kirjanikud, kunstnikud, teadlased, sportlased, muusikud, ettevõtjad jpt.

Pildid jõuavad Vikipeediasse, kui keegi võtab vaevaks need teha ja vaba litsentsi alla lubada. Kui me soovime üles ehitada tõeliselt mahukat ja vabalt kasutatavat veebientsüklopeediat, siis ei piisa lootusest, et “küll keegi ikka need fotod teeb ja sinna lisab”, vaid ainukeseks lahenduseks on ise selle nimel tegusema asuda. Vikipeedia ootab sinu kaastööd. Anna oma panus Vikipeedia arengusse!

10. juuli 2012 Posted by | Määratlemata | 3 kommentaari

Mida teha tudengitega?

Tudengite koostatud Vikipeedia artiklid õppeaasta kaupa.

Igal õppeaastal kirjutavad Eesti ülikoolide tudengid kümneid tuhandeid referaate. Tavaliselt jäävad need aga „sahtlisse kirjutatuks“, sest peale tudengite endi ning nende õppejõudude neid keegi teine ei näe. Kas see ei tundu ressursside raiskamisena?

Nõndasamuti nagu meile on vajalik eestikeelne kõrgharidus, on hädavajalik omada ka korralikku entsüklopeediat, mis oleks koostatud meie oma emakeeles, suudaks rahuldada meie infovajaduse ja kokku koondada kogu meie teadmiste paremiku. Korralik haridussüsteem ei saa toimida ilma ligipääsuta vabale teabele. Mis juhtuks, kui samalt haridusmaastikult võrsuvaga toita aga meie ühist vabalt kasutatavat teadmiste varamut?

Minnes siit edasi Vikipeedia juurde, siis iga vikiartikkel on oma sisult samuti referaat. Entsüklopeedia ei esita mitte värskeid uurimistulemusi, vaid toetub olemasolevale materjalile ning selle asjalikule kokkuvõtmisele. Vikipeediat ei vaeva ruumipuudus ja nõnda on võimalik igal teemal kirjutada vägagi põhjalik artikkel ning ühtlasi välja tuua info päritolu – kindlalt struktureeritud entsüklopeediline tekst koos viidetega aga toobki selle ääretult lähedale referaadi vormile.

Ühendamaks potentsiaali ühiskondliku vajadusega, võib lasta tudengitel osades õppeainetes referaadi asemel hoopis Vikipeediasse artikleid kirjutada. Ei jää ka siin ära jõupingutused info leidmiseks, analüüsiks, kokku koondamiseks, ümbersõnastamiseks ja oskuslikuks vahendamiseks ning tihti võib korraliku vikiartikli koostamine osutuda hoopis suuremaks väljakutseks, kui töö tegemine „paberil“. Samuti on tööl reaalne väljund – tehtu muutub kättesaadvaks kõigile huvilistele ja aitab rikastada meie ühist infovälja.

Selles osas on juhtohjad haaranud Tartu Ülikool, kus algust tehti 2011/12 õppeaastal ja sealt alates on mõte hoogsalt levima hakanud. Möödunud õppeperioodil said TÜ tudengid sellise võimaluse juba vähemalt 11 õppeaines. Nõnda valmis artikleid nii informaatikast kui majandusgeograafiast, nii nanotehnoloogiast kui rahvusvahelistest suhetest. Samuti sai eesti keelde ümber pandud materjale, mida ei ole seni mitte kunagi meie keeles esitatud ning seda erakordselt suure põhjalikkusega. Lisandust on oodata ka järgneval aastal ning antud suunal on näha selget kasvutrendi.

Tahtes olla IT-riik, ei tohiks mööda vaadata veebi pakutavatest võimalustest. Vikipeedia kasutamine aitab meil jõuda nii esimese täieliku eestikeelse entsüklopeediani kui ka harituma rahvani. Kõigil on õigus osa saada meie ühistest teadmistest ja meie kohustuseks on selle nimel panustada. Hoolimata sellest, kui palju me seda ka ei tahaks, entsüklopeediad ennast paraku ise ei koosta.

26. juuni 2012 Posted by | Määratlemata | Kommentaarid välja lülitatud

Eesti esimene QRpedia muuseum

Spordimuuseumi direktor Daimar Lell (paremal) koos MTÜ Wikimedia Eesti esindajaga katsetamas esimest QR-koodi.

8. juunil kuulutati pidulikult alanuks Eesti Spordimuuseumi ja MTÜ Wikimedia Eesti koostöö, mille käigus lisab Spordimuuseum eksponaatidele QR-koodid, mis viitavad Vikipeedia artiklitele, Wikimedia Eesti aga aitab parandada Eesti spordi kajastust Vikipeedias.

Ühtlasi algab Spordimuuseumist ka Wikimedia Eesti suur Tartupeedia projekt, mille eesmärk on katta Vikipeedia artiklitega paljudes keeltes kogu Tartu linn. Nii loodud artiklite juurde saab QR-koodide abil omakorda suunata Tartut külastavad turistid, kes soovivad saada linna vaatamisväärsuste ja ajaloo kohta rohkem teavet kui mahub ühele infotahvlile. Esimesena kogu maailmas hakkas sarnast lahendust kasutama tänavu mais Monmouthi linnake Walesis, Tartu projekt oleks maailmas suurim omalaadne.

“Tehnilise lahendusena kasutatakse Briti vikipedistide loodud mobiilirakendust nimega QRpedia, mis võimaldab näidata igale huvilisele Vikipeedia artiklit just tema soovitud keeles,” selgitas Wikimedia Eesti juhatuse liige Raul Veede. “See on ainulaadne võimalus tutvustada algul Spordimuuseumi, hiljem aga tervet Tartut rahvusvaheliselt minimaalsete kuludega, kaasates kogu maailma vabatahtlikke.”

Esimestena varustatakse Spordimuuseumi ekspositsioonis Vikipeediasse viivate QR-koodidega Eesti olümpiavõitjad ja teised spordisangarid, hiljem lisanduvad ka viited spordiorganisatsioonidele, spordialadele ning Eesti spordi ajaloole. Koostööpartneritel on kavas korraldada ka sporditeemalisi artikli- ja fotovõistlusi, et pakkuda osalemisvõimalust kõigile huvilistele.

Eesti Spordimuuseumi arendusjuht Siim Randoja sõnul annab koostöö muuseumi püsiekspositsoonile uue ja kaasaegsema hingamise. “Koostööst võidavad kõik. Eesti Spordimuuseum saab suurepärase võimaluse kasutada nutitelefonide potentsiaali muuseumikeskkonnas ning seeläbi pakkuda külastajatele mitmekülgsema muuseumielamuse. Teiselt poolt võimaldab see korrigeerida ja täiendada Vikipeedias leiduvat spordiajaloolist materjali, mis toob kasu juba ka inimestele, kes igapäevaselt muuseumisse ei satu”. Randoja sõnul on Eesti Spordimuuseumil au olla QRpedia projekti pilootmuuseumiks Eestis ning muuseum on uudsetele ideedele jätkuvalt ka tulevikus avatud.

13. juuni 2012 Posted by | Määratlemata | Kommentaarid välja lülitatud

Toome Eesti maakonnad Vikipeediasse!

Koostöös Jõgevamaa Omavalitsuste Liiduga toimub novembris Jõgevamaa-teemaliste Vikipeedia artiklite konkurss.

Vikipeediasse on võimalik kokku korjata informatsiooni igast Eesti kohast, objektist ja inimestest. See on midagi sellist, mida ei kirjuta meie eest mitte keegi teine. Kõik jäädvustamist vääriv peab ka jäädvustatud saama ja nõnda loodamegi, et võistluse tulemusena tekib juurde palju sisukaid artikleid maakonna asulatest, ajaloo- ja kultuuripärandist, keskkonnast ja seal tegutsenud tublidest inimestest.

Wikimedia Eesti juhatuse liikme Raul Veede sõnul on see võistlus esimene omataoline, kus initsiaatoriks on omavalitsuste liit. “Loodame, et see on alles algus ning Jõgevamaa eeskuju innustab ka teisi Eesti omavalitsusi toetama oma kodukandi kajastamist Vikipeedias, kuni me suudame üheskoos katta põhjalike artiklitega terve Eesti.”

Konkursil võivad osaleda kõik huvilised, kes on registreerunud Vikipeedia kasutajateks. Elukoht, vanus, sugu ja usuline või erakondlik kuuluvus siin rolli ei mängi. Kõik on oodatud andma oma panust meie ühise veebientsüklopeedia arendamisesse. Informatsioon tahab olla vaba.

Ürituse korraldamisel teevad koostööd MTÜ Wikimedia Eesti, Jõgevamaa Omavalitsuste Liit ja Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum.

Artiklikonkurss toimub ajavahemikul 1.–30. november 2012 eestikeelses Vikipeedias. Konkursi täpsem juhend avalikustatakse sügisel.

17. mai 2012 Posted by | Määratlemata | Kommentaarid välja lülitatud

Eesti Looduse fotovõistlus 2012

2011. aastal pälvis Eesti Looduse fotovõistlusel peaauhinna Remo Savisaar.

Wikimedia Eesti ootab septembrikuus pilte kultuurimälestistest, aga ajakiri Eesti Loodus korraldab taaskord Eesti Looduse fotovõistlust. Käesoleval aastal on seejuures kavas väike muudatus – nimelt on looma-, taime- ja seenefotodele lisandunud kaitsealade kategooria, milles antakse välja Vikipeedia auhind.

Võistlusele laekunud Eesti kaitsealade fotod lähevad ühtlasi üles Vikipeedia pildipanka Commons’isse ning seeläbi saab võimalikuks sadade artiklite illustreerimine, mis hetkel veel ilma igasuguse pildimaterjalita seisavad. Lisaks on võistlejatel võimalus ka teiste kategooriate raames lisatavate fotode juures anda luba nende Vikipeediasse lisamiseks. Seega annab võistlus otsese panuse Vikipeedia arengusse ja Eesti kaitsealade tutvustamisele internetiavarustes.

Continue reading

11. mai 2012 Posted by | Määratlemata | | 1 kommentaar

Follow

Get every new post delivered to your Inbox.

Join 28 other followers