Kuhu koguda häid Eesti looduse pilte?

Eelmise aasta lõpus toimus teine heade Eesti looduse piltide kogumise aktsioon ehk HELP 2, mis püüdis täita tühimikku Vikipeedia tekstilise ja pildilise osa ühildamisel. Entsüklopeedia tekstiread vajavad enda kõrvale värvi ja nõnda tuleb ka Vikipeediat rikastada väärt fotomaterjaliga: selleta ei ole terviklik ülevaade mõeldav.

Kõik me kasutame Vikipeediat, kuid paraku ei mõtle me tihti sellele, kuidas see toimib. Just nagu vabaduste kõrval unustatakse sageli, et nendega käivad kaasas kohustused, jäetakse reeglina tähelepanuta seegi, et kui entsüklopeediasse võivad panustada kõik, siis kehtib see ka nende ridade lugeja kohta.

Vikipeedia toimib, sest kümned tuhanded vabatahtlikud üle maailma panustavad sellesse eesmärgiga luua veebientsüklopeedia, mis võimaldaks igale inimesele vaba ligipääsu kogu inimkonna teadmistele. Eestikeelse Vikipeedia taga seisvaid vabatahtlikke võib aga kokku lugeda vaid mõne käe sõrmedel – neid on kaugelt liiga vähe, et artiklite kirjutamise ning toimetamise kõrvalt veel fotograafiaga tegeleda.


Suurendamaks Vikipeedias paikneva looduse-teemalise sisu kvaliteeti, korraldati 1.–31. detsembril fotokogumisaktsioon HELP 2, kus 31 osavõtjat lisasid kokku 530 fotot, mis leiavad tee paljudesse artiklitesse ja mida näevad seeläbi sajad tuhanded inimesed. Mõned neist piltidest on ära toodud ka siinsamas kõrval, mitmed jõuavad järgneva aasta jooksul Vikipeedia eri keeleversioonide avalehtedele.

Kunst on kunstis kunsti näha

Sigrit Pirnpuu ja René Varrik võitsid sel aastal toimunud kultuurimälestiste pildistamise konkursil Wiki Loves Monuments Eestis esimese koha ja Euroopas teise. Küsisime neilt, kuidas sündis võidufoto peidetud aardest, 19. sajandi seinamaalist Purila mõisas. Nagu selgub, ei maksa uskuda, et igaüks meist suuri asju teha ei saa – saab ikka, vaja on ainult julgust ja säravaid silmi.

Kui nüüd see lugu kokku võtta, siis ühe lausega võiks öelda, et kunst ei ole mitte kunsti teha, vaid kunst on kunstis kunsti näha.

Tegelikult hakkas lugu pihta juba kolm-neli aastat tagasi, kui mõtlesime elukaaslasega, et tahaks ka ise päris pilte teha. Seebikaga on klõpsutatud küll ja tänapäeva mobiilidki annavad ju tegelikult odavamapoolse “seebika” pildikvaliteedi välja. Seega mõtlesime, et mingit jama ei hakka ostma. Nii saigi umbes kolm aastat vähemalt kuus korra käidud eri tehnikapoodides uudistamas-näppimas korralikku harrastaja peegelkaamerat. Unistus oli soetada Nikon D90, sest see tundus väga korralik aparaat. Samuti soovitasid meile seda ka eri kaupluste müüjad, kes tegelikult olid meile ja meie ka neile juba väga tuttavad, kuna olime nii palju käinud poes uudistamas. Tagantjärele mõeldes oli väga hea, et me seda kaamerat ei ostnud, sest välja tuli Nikon D7000 ja siis polnud enam midagi mõelda. Kogusime raha, elasime mõne kuu kitsamalt ja soetatud see saigi.

Fotograafiaga me põhimõtteliselt polegi varem tegelenud. Kuigi huvi on olnud, ei ole jätkunud aega ega võimalusi. Seega ei ole me varem ka mingil konkursil osalenud. Kõik, mis on õpitud, on põhitöö kõrvalt, internetist vabalt kättesaadavate materjalide alusel ja lihtsalt katse-eksituse meetodil proovitud. Paraku ei ole jõudnud isegi mitte ühelegi fotokoolitusele, kuigi tahaks.

Võidufoto valmimine oli täiesti juhuslik. Suurepärane on asjaolu, et meile mõlemale elukaaslasega meeldib tegeleda pildistamisega. Seega ei ole meil probleeme a` la “ma lähen oma hobiga tegelema”. Teeme seda tavaliselt koos.

Nii oli ka selle pildi pildistamise päeval, kui oli taas nädalavahetus ja vaba päev. Otsustasime minna kuhugi pilti tegema. Seekord oli sihiks võetud tegelikult Lääne-Virumaa. Tee peal einestades vaatasime aga, et sealpool on taevas pilvine ja ilmselt head pilti ei saaks niikuinii. Otsustasime siis sõita hoopis päikese poole, päike paistis seekord lõunast. Hakkasimegi täiesti sihitult Viljandi maanteed mööda sõitma. Mingil hetkel meenus, et kuskil maantee äärest mitte kaugel asub Purila mõis. Ma ei tea, kust kohast see pähe kargas, ent kuna olime sellele nii lähedal, otsustasime läbi minna ja vaadata.

Kohale jõudes ei olnud seal muidugi mitte midagi erilist. Tavaline mahajäetud mõisahoone, millest oli pigem kahju. Hoone aknad ja uksed olid laudadega kinni naelutatud ja sinna sisse ei olnud võimalik pääseda. Siiski leidus hoonel üks aken, kus oli selline pragu sees, et kui natuke ronida, sai sealt sisse kiigata. Kahepeale ronides ja üksteist aidates sai tegelikult vaid kaamera ekraanilt vaadata, mis majas tegelikult sees oli. Kui olime esimese pildi umbes ära teinud ja siis vaatasime ekraanilt, mis hoones on, oli ikka üllatus väga suur. Seejärel sai tehtud pilte erinevate isode ja säridega ikka väga palju.

See pilt lummas kohe. Ka päike paistis uskumatult õige valguse ja kõrgusega. Samuti annab erilise efekti just see, et teised aknad olid laudadega kinni löödud. Selles mõttes võlus see seinamaal, jah, kohe esimesel kohtumisel. Nüüd tagantjärgi mõeldes, kui oleks võimalus hoonesse sisse pääseda, statiiv, valgused ja kõik vajalik kaasa võtta, prooviks veel. Võib-olla ongi selle pildi juures vähemalt meie jaoks kõige võluvam just juhuslikkus.

Sellel konkursil saigi tegelikult osaletud sellepärast, et konkurss oli ja meil oli ka pilt, mis sinna sobis – pole ju raske seda üles laadida. Näete nüüd ise, mis sellest tuli. Pilt sai pandud üles lihtsalt eesmärgiga näidata seda ka teistele. Algselt see ei olnud mõeldud üldse võistlema. Muidugi oli üllatus ülisuur, kui saime teada, et pilt võitis. Osaleme kindlasti ja täiesti sihilikult ka järgnevatel konkurssidel.

Wiki Loves Monuments kogus Euroopas 165 000 fotot 18 riigist. Võistlus algas 2010. aastal Hollandis, kasvas 2011. aastal üleeuroopaliseks ning toimub 2012. aastal kogu maailmas.

Eestis läkitas 71 osalejat konkursile 3112 pilti 1717 kultuurimälestisest. Võidufotodest tehtud näitus rändab mööda Eestit, praegu on see üleval Tartu Linnaraamatukogus. Tulge vaatama!

18. jaanuar tuleb pime

Kui eelmise aasta oktoobris streikis kaks päeva itaaliakeelne Vikipeedia, siis nüüd arutati protestiaktsiooni läbiviimist ingliskeelses versioonis. 72 tunni jooksul osales arutelus ning hääletuses lausa 1800 vikipedisti, mis on Vikipeedia jaoks erakordne tulemus ning näitab, et see see teema läheb korda väga paljudele.

Põhjuseks on SOPA ehk Stop Online Piracy Act, mille vastuvõtmist arutatakse USA Kongressis ja mis annaks senisest palju suurema võimu autoriõiguste omanikele ja valitsustele võitlemaks piraatlusega, kuid tehes seda info- ja sõnavabadust oluliselt piirates. Ühtlasi avaldatakse meelt ka PROTECT IP Act ehk PIPA vastu.

Nõnda leiti ingliskeelses Vikipeedias toimunud arutelu tulemusena, et kui need seaduseelnõud vastu võetakse, siis see oleks “devastating to the free and open web”. Teemale tähelepanu tõmbamiseks toimub 18. jaanuaril streik, mis kestab 24 tundi ja algab 05:00 UTC ning mille käigus jääb ingliskeelne Vikipeedia kättesaamatuks  (mis ei mõjuta aga SOPA, PIPA ja nendega lähedaselt seotud artikleid).

Sellise terava reaktsiooni põhjus ei ole aga ainult hirmus USA seaduseloojate ebaõnnestunud töötulemuste ees, vaid sarnaseid teemaid arutatakse väga paljudes maailma parlamentides. Nurga tagant piilub ACTA (Anti-Counterfeiting Trade Agreement), mille justkui õilis eesmärk peaks aitama kaitsta intellektuaalomandit, kuid mille sisu võimaldab rikkuda Euroopa Liidus ja ka Eestis kehtivad kodanike põhiõigusi. Ütle ACTA-le ei!

Vikipeedia eesmärk on, et kõigil maailma inimestel oleks vaba ligipääs teadmistele. Internetitsensuur siia ei sobi.

Palju õnne sünnipäevaks!

Täna 11 aastat tagasi sai alguse Wikipedia.

Praeguseks on Wikipedia saanud ainulaadseks nähtuseks kogu maailma kultuuriloos. See on miljonite inimeste igapäevane töövahend ning tuhandete hobi. Wikipediale on üritatud luua alternatiive, kuid ükski neist pole siiani samavõrd õnnestunud. Ilmselt vajavad paljud seda just niisugusena, nagu see on.

Siiski ei ole Wikipedia muutumatu. Sajad inimesed üle maailma tegelevad selle strateegilise arendamisega, tuhanded osalevad muudatuste rakendamises ühel või teisel moel. Wikipedia liikumise praeguste sihtide seas on laialdasem levik arengumaades, seni kõrvalejäänud kasutajarühmade kaasamine toimetamisse, laienemine uutes maailmakeeltes ja regioonides ning kasutajamugavuse parandamine. Usin töö käib Indias, Brasiilias ja Araabiamaades, aina rohkem on kaastööliste seas naisi ning tänavu kavatsetakse välja tulla uue kasutajaliidesega, mis muudaks toimetamise uustulnukatele kergemaks. Wikimedia Foundation ajab kogu maailmas harusid nagu kartul kasve ja kõikjal sõlmitakse sidemeid mäluorganisatsioonidega – muuseumide, raamatukogude, arhiividega -, et kajastada üha põhjalikumalt kogu inimkonna kultuuripärandit.

Ka eestikeelne Wikipedia ei seisa paigal. Igas kuus tekib juurde tuhatkond uut artiklit, praeguste prognooside kohaselt langeb suvel 100 000 artikli piir. Meil on tänavu kavas mitu artikli- ja fotovõistlust looduse, kultuurimälestiste ja mitmel muul teemal. Areneb rahvusvaheline koostöö, Eesti vikipedistidel on ühisprojektid Venemaa ja Armeeniaga. Lootust on korraldada kõrgetasemeline visioonikonverents Wikipedia ja Eesti teemal, kus meie kultuuri, hariduse, äri ja poliitika arvamusliidrid võivad teiste riikide kogemuse toel näha, kuidas võib kogu Eesti nende valdkondades Wikipediast kasu saada. Tähtis on seegi, et just tänavu saab eestikeelsel Wikipedial täis 10 tegutsemisaastat: mitte ilus tühi number, vaid hea hulk paljude inimeste tublit tööd, kindel alus järgmisteks aastateks ja miks mitte ka kümnenditeks.

Tõsi, taevas pole kunagi päriselt pilvitu. USA-s diskuteeritakse internetipiraatluse vastase seaduse ehk SOPA (Stop Online Piracy Act) eelnõu üle, mis autorikaitse varjus ähvardab piirata sõnavabadust määral, mis seab ohtu ka Wikipedia tegutsemise. Indias püütakse jõustada seadusi, mis lubaksid laimu vastu võitlemise, usuliste tunnete säästmise ja rahvusliku ühtsuse kaitsmise nime all keelata igasugust internetis levivat kriitikat – ka Wikimedia India hiljutise konverentsi ukse taga protestisid ühe poliitilise noorteliikumise esindajad Wikipedias avaldatud kaartide vastu, mis ei kujuta India ja Hiina vaidlusaluseid alasid nende soovi kohaselt. Itaalias aitas internetitsensuuri eelnõu parlamendis läbi kukutada muuhulgas ka itaaliakeelse Wikipedia kahepäevane streik. Euroopa Liidus ähvardab Wikipedia tegevust ACTA, mis SOPA-le sarnaselt peidab end intellektuaalomandi kaitse taha. Wikipedia ei ole nähtus iseeneses, see on osa ühiskonnast selle ümber.

Eestiski tunnevad vikipedistid, et peavad võtma vastutuse ning seisma hea ühiskonna kui terviku huvide eest. Seepärast otsustaski Wikimedia Eesti mitte leppida maksuameti otsusega jätta meie MTÜ välja heategevusorganisatsioonide nimekirjast ning kaebas maksuameti kohtusse. Loodetavasti paraneb selle vaidluse tulemusena kogu Eesti kolmanda sektori õiguskeskkond; soovijad võivad kohtuasja taustast pikemalt lugeda nii siinse blogi varasemast sissekandest kui ka Postimehes ilmunud arvamusloost. Ka autoriõiguse ja andmekaitse probleemid ei lähe meist mööda. Sestap lubame olulistel teemadel edaspidigi ajakirjanduses sõna võtta.

Wikipedia kasvab ja areneb, nii nagu kasvavad ja arenevad ka selle lugejad. Ühelgi entsüklopeedial pole lugejateta mõtet. Wikipedia jaoks on tähtis vastata nende vajadustele. Muidugi, erinevalt teistest entsüklopeediatest on Wikipedias igal lugejal võimalik aidata kaasa, et see areneks just neile tarvilikus suunas, just nende vajaduste kohaselt. Teretulnud on igaüks, kes õla alla paneb.

Seepärast soovime Wikipedia 11. sünnipäeva puhul õnne eelkõige meie lugejatele. Igas Wikipedia lugejas peitub vikipedist. Laske ta sealt välja!

Toome Eesti kirjanduse lugejate juurde

Eelmise aasta lõpul tegime Wikimedia Eesti juhatuses aastakokkuvõtteid. Eelarve täitmist vaadates tekkis tunne, et on paras aeg ja võimalus teha teoks yks mitmel pool juba varem jutuks tulnud mõte: aidata eesti kirjandus internetti, kus lugejad seda ammugi ootavad.

Olgem ausad, tänapäevaseid lugemisharjumusi vaadates võib ytelda, et mida internetis ei ole, see on moodsa aja mõttekäibest väljas. Muidugi võib käia kirjandust raamatukogust laenutamas või siis haarata omaenda riiulist, kui tarvilik raamat seal olema juhtub. Ent isegi sel juhul on tegevusi, mida paberist raamatuga teha ei saa. Paberraamatutel on otsingufunktsioon ysna nõrgalt arenenud, vajalikku kirjakohta tuleb tykk aega otsida. Ning kui tahad mõnd tsitaati kopeerida, võid hiirt klõpsida, palju hing ihaldab – selle abil tekstilõiku arvutifaili ei kleebi.

Suurem mure on see, et raamatuid pole alati nii lihtne saadagi. Mis siis, kui tahaksid mõnd klassiku lauset oma kirjatykki poetada, aga raamatut pole käepärast ning sa pole kindel, kust täpselt selle võtsid? Kohustusliku koolikirjanduse kättesaamisega on lastel tihti linnaski raskusi, rääkimata kylaraamatukogudest ja vähem levinud teostest. Kindlasti piirab Eesti kirjanduse napp levik internetis selle loetavust – isegi inimene, kes eelistaks pikemalt lugeda paberraamatut, vajab teinekord mugavat ja kiiret ligipääsu tekstile.

Õnneks saavad vikipedistid selles asjas aidata. Ostsime MTY-le arvuti, skänneri ja tarkvara ning yks meie seast hakkab lähemal ajal tööga pihta: alguses skännib teksti arvutisse, seejärel parandab vead ja riputab Vikitekstidesse. Suuremates keeltes on säherdust tööd ysna palju tehtud, eesti kirjandusel on aeg neile järele jõuda.

Eks sarnast tööd ole Eestis yksjagu tehtud ka. Teiste seas on raamatuid digiteerinud Kirjandusmuuseum oma kultuuriloolises veebis Kreutzwaldi sajand ja projektis Eesti värss, EEVA projektis Tartu Ylikooli raamatukogu, digiarhiivis Digar Rahvusraamatukogu. Ikka eelkõige vanemat kirjandust, mis vähehaaval autoriõiguse trellide tagant on vabanema hakanud (Rahvusraamatukogu on kyll keskendunud ajakirjandusele). Tõsi, rahva seas tuntud autoreist on vabu veel ysna vähe – alles mullu pääses rahva kätte Tammsaare, tänavu 1. jaanuarist Julius Oengo, Marie Underit tuleb aga oodata 2050. aastani. Ent tööd on siiski kyll, jätkub kõigile, kui seda arukalt planeerida.

Seepärast olemegi vanemate kolleegidega järgemööda nõu pidanud, et nende kogemusest õppida ja mitte yht tööd kaks korda teha. Sõbralikult on meie projekti suhtunud nii Kirjandusmuuseum kui ka TY raamatukogu rahvas. Riigiasutustel on kord juba see häda, et nende kavatsused võivad olla õilsad, kuid poliitiline praktika ja kõhn rahakott kärbivad tiibu. Siin võib vabatahtlikest palju abi olla. Huvi on meil ju yks: viia kirjandus uuesti lugejateni, läbimõeldud plaani korral ehk isegi paremini kui iial varem.

Alustame koolikirjandusest, mida inimesed rohkem tahta oskavad. Eks ajapikku saab minna vähem tuntud, kuid huvitavate teoste ja autorite juurde. Palju põnevat leidub ka omaaegses aime- ja tarbekirjanduses, alates vanadest kooliõpikutest ja atlastest ning lõpetades sajandivanuste statistikaraamatutega.

Lisaks kõigele muule aitab eesti kirjanduse laiem levik veebis tõsta tõenäosust, et selle leiab yhel ilusal päeval usin tõlkija, kes lood ja laulud teistesse keeltesse ymber paneb. Miks mitte siis kirjastuski? Ja kui julgeid ärimehi endistviisi napib, võib ju kysida raha Kultuurkapitalilt või mõnelt muult fondilt, tellida spetsiaalse tõlke ja avaldada selle vaba litsentsi all prantsus-, inglis-, saksa- või venekeelsel Vikitekstide lehel. Kui kultuur tahab vabalt levida, kyll ta selleks siis ka tee leiab.

Heategevuse tõeline tähendus

Selle aasta suvel esitas MTÜ Wikimedia Eesti taotluse enda kandmiseks tulumaksusoodustustega mittetulundusühingute, sihtastuste ja usuliste ühenduste nimekirja. Sinna saamiseks peab vastama mitmetele tingimustele. Ühing peab tegutsema avalikes huvides, olema heategevuslik, mitte tegelema ülemäärase ettevõtlusega, pakkuma teenuseid peamiselt tasuta jne. Me arvasime, et me oleme igati sobilikud. Tegutseme avalikes huvides, ettevõtlusest kasumi saamisega ei tegele, kogu töö on vabatahtlik (juhatuseliikmete tasuks saadavad tühised eurod on sisuliselt telefonikompensatsioon),  kõik pakutavad teenused on kõigile tasuta, püüame soodustada Vikipeedia vabatahtlike kaastööliste tööd, mis loob tohutut väärtust, järelikult teeme vabatahtlikult mõõtmatutes kogustes head. Tulumaksusoodustus aitaks teha seda tööd paremini ja mugavamalt. MTÜ põhikirjas on mitu punkti, mille sõnastus pandi sinna spetsiaalselt nimekirja saamise eesmärgiga.

Aga võta näpust, Maksu- ja Tolliamet meiega ühel meelel ei ole ja jättis taotluse rahuldamata. Me nimelt ei toetavat neid sihtrühmi, kes on ühiskonnas teistega võrreldes halvemal järjel ja ei saa endaga hakkama. Maakeeli öelduna – me ei jaga vaestele ja kodututele raha. See paistab seaduse järgi olevat heategevuse definitsioon.

Loomulikult esitasime me vaide, sest sellise absurdsusega me nõus ei ole. Vaides oli rõhutatud, et just vähene haridus ja puudulik ligipääs olulisele infole on enamasti see, mis inimeste elujärge halvendab. Vikipeedia, mis on kõige kättesaadavam ja järjest kvaliteetsem infoallikas, aitab selle probleemiga võidelda.

Maksuamet jäi aga oma otsusele kindlaks. Tooksin välja kaks tsitaati:

“MTA leiab, et vaide esitaja põhikirjast ei tulene selgelt, kes on sihtrühm, keda vaide esitaja heategevuslikult toetab.”
“… on Wikipedia näol tegemist teenuse ja rakendusega, mis on kõigile ühtemoodi kättesaadav ning sellise tasuta teenuse pakkumise juures puudub heategevuslik aspekt. “

Vikipeedia ja MTÜ Wikimedia Eesti sihtrühmaks on kõik eesti keelt oskavad inimesed, kes tahavad täita oma infolünki ja areneda, seal hulgas ühiskonna vähem võimekad liikmed. Miks peaks seda võimalust piirama ja pakkuma seda ainult vaestele?

Selleks, et Vikipeediat saaks tasuta tarbida, peab seal midagi olema. Vikipeedia ei ole tehtud õhust, selle taga on suur töö. Mida on riik teinud Vikipeedia heaks? MTÜ Wikimedia Eesti tegeleb uute vabatahtlike kaastööliste leidmisega ja Vikipeedia sisu võimalikult kvaliteetseks muutmisega. Samuti tutvustame inimestele Vikipeedia kasutamist ja sealt info leidmist. Igaüks ei saa sellega ise piisavalt hästi hakkama.

Sina, kes sa seda postitust praegu loed, võta lahti see nimekiri ja püüa hinnata, kas meie MTÜ sobiks sinna teiste kõrvale. Või isegi, kas need teised sobivad sinna. Millistel nendest kohalikest spordiklubidest ja muusikaühingutest on võrdväärne potentsiaal Eesti ühiskonnale tervikuna kasulik olla? Kuidas väljendub nende heategevus?

Näiteks valisin ühe juhusliku nimekirjas oleva ühenduse: Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove. Nime järgi tundub olevat sarnaste eesmärkidega ühendus kui meie oma. Väljavõtted ühenduse põhikirjast:

“Sihtasutusel ei ole soodustatud isikuid.”
“Sihtasutuse tegevuse põhieesmärkideks on haridus-, arendusprogrammide ja -projektide rakendamine Eestis ja rahvusvaheliselt ning Euroopa Liidu struktuurifondide rakendamine.”

Kus on siin erinevus? Võib-olla selles, et nimetatud sihtasutus on riigi asutatud ning neil on kasutada palgaline tööjõud.

Mis sai kodanikuühiskonna arendamisest? Mõttekoht.

Vikipeedia: HELP2 ja ELAV

Eelmisel aastal Vikipeedias toimunud pildikogumine Vikipeedia:HELP (Head Eesti Looduse Pildid) ei jää järjeta. Juba alates 1. detsembrist on võimalik HELP2 raames pilte Vikipeediasse lisada. Eriti oodatud on kõikvõimalikud väärt ülesvõtted Eesti kaitsealadest, väikesaartest, veekogudest ning soodest aga teretulnud on ka jäädvustused siinmail elavatest liikidest.

Parimad fotod pääsevad nii Eesti Looduse veergudele kui jõuavad ka Vikipeedia esilehele. Osavamatele ja usinamatele autoritele on auhinnad välja pannud Eesti Loodus ja Photopoint. See on Sinu võimalus jäädvustada oma fotod entsüklopeediasse. Kasuta seda!

Samuti algab Eesti Looduse ja Vikipeedia artiklivõistlus Vikipeedia:ELAV, mis toimub 1.–31. detsembril. Võistlus peetakse Vikipeedias, sest veebientsüklopeedias pole mingit mahupiirangut ning kirjutada saab just nii põhjalikult, kui materjali leidub ja tahtmist jagub. Teisalt aitab see tunduvalt rikastada meie omakeelset teadmiste varamut ning loob senisest paremad võimalused loodusinfo levikuks.

Võistlusel on 12 valdkonda: arhed, bakterid, imetajad, kalad, katteseemnetaimed, linnud, paljasseemnetaimed, putukad, protistid, roomajad, sammaltaimed ja seened. Iga valdkonna parima artikli autorile on välja pandud ajakirja Eesti Loodus aastatellimus. Pane proovile oma artiklikoostamise oskused!

Selgusid parimad teadusfotod

19. novembril 2011 autasustati Tartus AHHAA keskuses konkursi Teadusfoto võitjaid. Võidufotod kujutasid teaduse eri tahke Antarktika-ekspeditsioonist nanotorude ja südamelõikuseni.

Parimate piltidega saavad huvilised tutvuda nii Vikipeedias kui ka näitusel, mis rändab järgneva aasta jooksul mööda Eestit. Oma esimeses peatuspaigas, AHHAA keskuses Tartus, jääb ta avatuks 2011. aasta lõpuni.

Konkursi esimese auhinna pälvis Timo Palo polaarekspeditsioonide fotoseeria, mis avab teaduse elulisemat poolt ja pakub hulgaliselt emotsioone, vahendades ja dokumenteerides põnevat maailma, mis jääb enamikule kättesaamatuks.

Teise koha sai Heiti Paves fotoga, mis sõna otseses mõttes avas vaatajaile pisikese ja mitteteadlastele tihti tundmatu taime müürlooga kogu selle ilus. Kolmanda koha foto Tauno Erikult demonstreeris täiuslikult keskkonda sulanduvat liblikat, mis illustreerib hästi teaduse ülesannet leida meie ümbruses peiduvaid imesid.

Lisaks anti välja rida eriauhindu. Regio maateaduste eriauhinnad pälvisid Tõnu Pani fotoga stromatoliitidest Kübassaare rannal Saaremaal, Andres Marandi jäädvustus vaikselt taanduvast Columbia Icefieldsi jääliustikust ning Katrin Lasbergi pilt nn leekjast struktuurist setetes.

Parimaks Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilase tehtud fotoks arvati Anna Loskutova jäädvustus Petri tassidest. Tartu Ülikooli tudengitest tõsteti aga esile Martin Timuski loodud fotot, mis kujutab interferentsi üliõhukeste klaasliistakute ning ränikristalli vahelises õhupilus.

Ajakirja Horisont eripreemiad füüsikaalaste fotojäädvustuste eest teenisid Rünno Lõhmus pildiga nn targa klaasi nanostruktuurist ning Ilmar Kink fotodega süsiniknanotorudest. Loodusmatkade korraldaja 360 kraadi andis auhinna parima elusolendit kujutava foto eest Heiti Pavesele, kes pildistas hilissuvist nõgeseliblikat. Ajakirja Tarkade Klubi / Imeline Teadus eripreemia sai Mihkel Kree pilt rodamiini lahustumisest veeklaasis ning ajakirja Eesti Looduse eriauhinna loodusteadusliku foto eest Annika Karusion, kes näitas sarapuu tüve ristlõiget.

TeadusTeabe eripreemia pälvis aga Janek Lassi foto hõõglambist kui Euroopa Liidus kaduvast liigist, mida saatis üleskutse pildile püüda meid ümbritsevat, sest miski pole igavene. Kui ei pildista täna, siis homme võib olla juba hilja – tuleb kasutada meile antud võimalusi, et ka järeltulevad põlved võiksid sellest osa saada.

Samuti tõstis žürii esile Heiti Pavese fluorestseeruvate värvidega foto müürlooga õiest, Tiina Tamme foto raku sisemusest, Reio Rada foto päevalillepõllust ning Tiiu Silla jäädvustuse rekonstrueeritud inimsüdame siirdamisest.

Eesti parimad teadusfotograafid selgitasid koostöös välja MTÜ Wikimedia Eesti ja MTÜ TeadusTeave.

Konkursi võidufotosid võib näha Vikipeedias aadressil http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Teadusfoto_2011/Parimad, pilte autasustamisest aadressil http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Teadusfoto_2011.

Fotovõistluse “Kultuurimälestised Vikipeediasse” võitjad

Fotovõistlusele “Kultuurimälestised Vikipeediasse” esitatud 3112 foto hulgast märkis žürii ära 11 fotot. Ning 10 fotot saadeti edasi üleeuroopalisele võistlusele. Parimate autasustamine toimus 12. novembril. Auhinnad panid välja Värska SPA, 35mm.ee, Tallinna linn, ajakiri Kodu&Aed, Rahva Raamat ning Muinsuskaitseamet. Lisaks neile toetasid võistlust Netpoint ja Wikimedia Polska.

Kõiki võidutöid saab vaadata esimeses rändfotonäituse paigas Tallinna keskraamatukogus, Estonia pst 8, IV korruse trepigaleriis.

Ning kümne Euroopa võistusel osaleva foto autori jaoks jätkub põnevust 9.-10. detsembrini, mil kuulutatakse välja üleeuroopalise Wiki Loves Monuments 2011 võistluse võitjad.

Kuni 5. detsembrini saavad kõik Flickris osa võtta parimate juugend stiilis mälestiste piltide hääletusest. Hääletamiseks märgi pilt oma lemmikuks (favorite). Parimatest fotodest koostatakse Europeana lehel virtuaalnäitus ning antakse välja ka eriauhind.

1. koht: Friedrich Gustav Von Helffreichi 1759-1845 valitsemisaegne Purila mõisa seinamaal, mis kujutas toonase mõisaomaniku linnamaja Tallinnas. Raplamaa. 2011. Autor: Kasutaja:Tiigrr, CC-BY-SA

2. koht ja parim Tallinna mälestise foto: Vabaduse väljaku kaitserajatised. Tallinn. 2008. Autor: Andrus Uuetalu, CC-BY-SA

3. koht: Keri tuletorn. Harjumaa. 2008. Autor: Andrus Uuetalu, CC-BY-SA

Aitame Tartu Vikipeediasse!

Neljapäeval, 17. novembril algusega kell 18.00 toimuvad Tartu Linnaraamatukogu arvutiklassis selle sügise esimesed vikitalgud. Seekordse talgusarja teemaks on valitud Tartu.

Kuna Tartu on ürituste toimumiskoht, teab iga osaleja sellest midagi – igaühe teadmistest on kasu, igaüks on teretulnud. Oskuste puudumise pärast muretsema ei pea: kohalviibivad vikipedistid aitavad nõu ja jõuga tehnilise poole pealt, otsivad välja sobilikud pildid ning õpetavad kirjutama entsüklopeediat.

Igal üksikul üritusel on ka kitsam teema, näiteks Tartu kunstnikud, arhitektuur või koolid. Sel neljapäeval kirjutame Tartu linnaosadest: kus nad asuvad, millised välja näevad, kes on seal elanud, millised on tähtsamad hooned ja tänavad – ja otsime neile ilusad pildid juurde.

Tule ja tutvusta kõigile Tartut, oma kodu- või koolilinna!