Wikimedia Eesti

Mida teha tudengitega?

Tudengite koostatud Vikipeedia artiklid õppeaasta kaupa.

Igal õppeaastal kirjutavad Eesti ülikoolide tudengid kümneid tuhandeid referaate. Tavaliselt jäävad need aga „sahtlisse kirjutatuks“, sest peale tudengite endi ning nende õppejõudude neid keegi teine ei näe. Kas see ei tundu ressursside raiskamisena?

Nõndasamuti nagu meile on vajalik eestikeelne kõrgharidus, on hädavajalik omada ka korralikku entsüklopeediat, mis oleks koostatud meie oma emakeeles, suudaks rahuldada meie infovajaduse ja kokku koondada kogu meie teadmiste paremiku. Korralik haridussüsteem ei saa toimida ilma ligipääsuta vabale teabele. Mis juhtuks, kui samalt haridusmaastikult võrsuvaga toita aga meie ühist vabalt kasutatavat teadmiste varamut?

Minnes siit edasi Vikipeedia juurde, siis iga vikiartikkel on oma sisult samuti referaat. Entsüklopeedia ei esita mitte värskeid uurimistulemusi, vaid toetub olemasolevale materjalile ning selle asjalikule kokkuvõtmisele. Vikipeediat ei vaeva ruumipuudus ja nõnda on võimalik igal teemal kirjutada vägagi põhjalik artikkel ning ühtlasi välja tuua info päritolu – kindlalt struktureeritud entsüklopeediline tekst koos viidetega aga toobki selle ääretult lähedale referaadi vormile.

Ühendamaks potentsiaali ühiskondliku vajadusega, võib lasta tudengitel osades õppeainetes referaadi asemel hoopis Vikipeediasse artikleid kirjutada. Ei jää ka siin ära jõupingutused info leidmiseks, analüüsiks, kokku koondamiseks, ümbersõnastamiseks ja oskuslikuks vahendamiseks ning tihti võib korraliku vikiartikli koostamine osutuda hoopis suuremaks väljakutseks, kui töö tegemine „paberil“. Samuti on tööl reaalne väljund – tehtu muutub kättesaadvaks kõigile huvilistele ja aitab rikastada meie ühist infovälja.

Selles osas on juhtohjad haaranud Tartu Ülikool, kus algust tehti 2011/12 õppeaastal ja sealt alates on mõte hoogsalt levima hakanud. Möödunud õppeperioodil said TÜ tudengid sellise võimaluse juba vähemalt 11 õppeaines. Nõnda valmis artikleid nii informaatikast kui majandusgeograafiast, nii nanotehnoloogiast kui rahvusvahelistest suhetest. Samuti sai eesti keelde ümber pandud materjale, mida ei ole seni mitte kunagi meie keeles esitatud ning seda erakordselt suure põhjalikkusega. Lisandust on oodata ka järgneval aastal ning antud suunal on näha selget kasvutrendi.

Tahtes olla IT-riik, ei tohiks mööda vaadata veebi pakutavatest võimalustest. Vikipeedia kasutamine aitab meil jõuda nii esimese täieliku eestikeelse entsüklopeediani kui ka harituma rahvani. Kõigil on õigus osa saada meie ühistest teadmistest ja meie kohustuseks on selle nimel panustada. Hoolimata sellest, kui palju me seda ka ei tahaks, entsüklopeediad ennast paraku ise ei koosta.

26. juuni 2012 Posted by | Määratlemata | Kommentaarid välja lülitatud

Eesti esimene QRpedia muuseum

Spordimuuseumi direktor Daimar Lell (paremal) koos MTÜ Wikimedia Eesti esindajaga katsetamas esimest QR-koodi.

8. juunil kuulutati pidulikult alanuks Eesti Spordimuuseumi ja MTÜ Wikimedia Eesti koostöö, mille käigus lisab Spordimuuseum eksponaatidele QR-koodid, mis viitavad Vikipeedia artiklitele, Wikimedia Eesti aga aitab parandada Eesti spordi kajastust Vikipeedias.

Ühtlasi algab Spordimuuseumist ka Wikimedia Eesti suur Tartupeedia projekt, mille eesmärk on katta Vikipeedia artiklitega paljudes keeltes kogu Tartu linn. Nii loodud artiklite juurde saab QR-koodide abil omakorda suunata Tartut külastavad turistid, kes soovivad saada linna vaatamisväärsuste ja ajaloo kohta rohkem teavet kui mahub ühele infotahvlile. Esimesena kogu maailmas hakkas sarnast lahendust kasutama tänavu mais Monmouthi linnake Walesis, Tartu projekt oleks maailmas suurim omalaadne.

“Tehnilise lahendusena kasutatakse Briti vikipedistide loodud mobiilirakendust nimega QRpedia, mis võimaldab näidata igale huvilisele Vikipeedia artiklit just tema soovitud keeles,” selgitas Wikimedia Eesti juhatuse liige Raul Veede. “See on ainulaadne võimalus tutvustada algul Spordimuuseumi, hiljem aga tervet Tartut rahvusvaheliselt minimaalsete kuludega, kaasates kogu maailma vabatahtlikke.”

Esimestena varustatakse Spordimuuseumi ekspositsioonis Vikipeediasse viivate QR-koodidega Eesti olümpiavõitjad ja teised spordisangarid, hiljem lisanduvad ka viited spordiorganisatsioonidele, spordialadele ning Eesti spordi ajaloole. Koostööpartneritel on kavas korraldada ka sporditeemalisi artikli- ja fotovõistlusi, et pakkuda osalemisvõimalust kõigile huvilistele.

Eesti Spordimuuseumi arendusjuht Siim Randoja sõnul annab koostöö muuseumi püsiekspositsoonile uue ja kaasaegsema hingamise. “Koostööst võidavad kõik. Eesti Spordimuuseum saab suurepärase võimaluse kasutada nutitelefonide potentsiaali muuseumikeskkonnas ning seeläbi pakkuda külastajatele mitmekülgsema muuseumielamuse. Teiselt poolt võimaldab see korrigeerida ja täiendada Vikipeedias leiduvat spordiajaloolist materjali, mis toob kasu juba ka inimestele, kes igapäevaselt muuseumisse ei satu”. Randoja sõnul on Eesti Spordimuuseumil au olla QRpedia projekti pilootmuuseumiks Eestis ning muuseum on uudsetele ideedele jätkuvalt ka tulevikus avatud.

13. juuni 2012 Posted by | Määratlemata | Kommentaarid välja lülitatud

Toome Eesti maakonnad Vikipeediasse!

Koostöös Jõgevamaa Omavalitsuste Liiduga toimub novembris Jõgevamaa-teemaliste Vikipeedia artiklite konkurss.

Vikipeediasse on võimalik kokku korjata informatsiooni igast Eesti kohast, objektist ja inimestest. See on midagi sellist, mida ei kirjuta meie eest mitte keegi teine. Kõik jäädvustamist vääriv peab ka jäädvustatud saama ja nõnda loodamegi, et võistluse tulemusena tekib juurde palju sisukaid artikleid maakonna asulatest, ajaloo- ja kultuuripärandist, keskkonnast ja seal tegutsenud tublidest inimestest.

Wikimedia Eesti juhatuse liikme Raul Veede sõnul on see võistlus esimene omataoline, kus initsiaatoriks on omavalitsuste liit. “Loodame, et see on alles algus ning Jõgevamaa eeskuju innustab ka teisi Eesti omavalitsusi toetama oma kodukandi kajastamist Vikipeedias, kuni me suudame üheskoos katta põhjalike artiklitega terve Eesti.”

Konkursil võivad osaleda kõik huvilised, kes on registreerunud Vikipeedia kasutajateks. Elukoht, vanus, sugu ja usuline või erakondlik kuuluvus siin rolli ei mängi. Kõik on oodatud andma oma panust meie ühise veebientsüklopeedia arendamisesse. Informatsioon tahab olla vaba.

Ürituse korraldamisel teevad koostööd MTÜ Wikimedia Eesti, Jõgevamaa Omavalitsuste Liit ja Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum.

Artiklikonkurss toimub ajavahemikul 1.–30. november 2012 eestikeelses Vikipeedias. Konkursi täpsem juhend avalikustatakse sügisel.

17. mai 2012 Posted by | Määratlemata | Kommentaarid välja lülitatud

Eesti Looduse fotovõistlus 2012

2011. aastal pälvis Eesti Looduse fotovõistlusel peaauhinna Remo Savisaar.

Wikimedia Eesti ootab septembrikuus pilte kultuurimälestistest, aga ajakiri Eesti Loodus korraldab taaskord Eesti Looduse fotovõistlust. Käesoleval aastal on seejuures kavas väike muudatus – nimelt on looma-, taime- ja seenefotodele lisandunud kaitsealade kategooria, milles antakse välja Vikipeedia auhind.

Võistlusele laekunud Eesti kaitsealade fotod lähevad ühtlasi üles Vikipeedia pildipanka Commons’isse ning seeläbi saab võimalikuks sadade artiklite illustreerimine, mis hetkel veel ilma igasuguse pildimaterjalita seisavad. Lisaks on võistlejatel võimalus ka teiste kategooriate raames lisatavate fotode juures anda luba nende Vikipeediasse lisamiseks. Seega annab võistlus otsese panuse Vikipeedia arengusse ja Eesti kaitsealade tutvustamisele internetiavarustes.

Continue reading

11. mai 2012 Posted by | Määratlemata | | 1 kommentaar

Aita kodukandi hiied Vikipeediasse!

Meil on suur rõõm teatada, et tänavu viiendat korda toimuva looduslike pühapaikade fotovõistluse korraldamises osaleb sedapuhku ka Wikimedia Eesti. Võistlustööd, mille autorid on valinud Creative Commonsi vabakasutuse litsentsi, annetab võistluse peakorraldaja Maavalla Koda foto eestikeelsele Vikipeediale. Nendega hakatakse illustreerima artikleid Eesti hiitest, mida ausalt üteldes on kahetsusväärselt vähe – seda viga püüamegi nüüd parandada.

Võistluse ametlik nimi on “Kuvavõistlus Maavalla hiied 10225″. Oodatakse fotosid hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest Eestist ja mujaltki. Võistluse eesmärk on väärtustada ja tutvustada ajalooliste looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaikasid külastama ja hoidma.

Image

Tamme-Lauri tamm on üks Eesti tuntumaid hiiepuid.

Rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) hinnangul on looduslikud pühapaigad inimkonna ning ka Eesti vanimad looduskaitsealad. Eestis on teada ligikaudu 600 suuremat hiiepaika, ligikaudu 2000 püha kivi, puud ja allikat ning 700 ristipuud. Pühapaikasid leidub kõikides maakondades ja kihelkondades ning paljudes külades. Valdav osa meie pühapaikadest on ohustatud, riikliku kaitse alla kuulub neist ligikaudu 15%.

Võistluse peaauhind on 500 eurot ning kuni 16-aastaste peaauhind 250 eurot. Lisaks jagatakse välja hulk eriauhindu: püha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, Vana-Võromaa, Virumaa, saared, muinsuskaitse, looduskaitse ning maailma pühapaigad. Wikimedia Eesti autasustab omalt poolt parimaid vaba litsentsi all avaldatud pilte.

Võistlus kestab kuni 31.10.2012, võitjad kuulutatakse välja 17.11. Tartus toimuval hiie väe tunnustamissündmusel.

Hiite kuvavõistluse korraldavad Maavalla koda, Hiite Maja SA, Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus ning MTÜ Wikimedia Eesti. Võistlust toetavad Kehrwieder, Maaleht, Loodusesõber, Eesti Loodus, Maakodu, Võro Instituut, Uma Leht, Tihuse hobuturismitalu, Krautmani tervisekool, looduslike pühapaikade riiklik arengukava, Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Keskkonnaamet ning Muinsuskaitseamet.

Võistluse eeskiri jm lisateave: http://www.maavald.ee/maausk.html?rubriik=96&id=4668&op=lugu

Võistluse lehekülg: http://www.maavald.ee/kuvad/

Eelmisel aastal võitis hiite kuvavõistluse Ain Raali ülesvõte Palivere hiiepuust:
http://www.maavald.ee/maausk.html?rubriik=20&id=4353&op=lugu

5. mai 2012 Posted by | Määratlemata | Kommentaarid välja lülitatud

(Mitte nii) lühike lugu ühe MTÜ tekkest

Veebientsüklopeediat Vikipeedia koostavad vabatahtlikud kaastöölised. Nõnda on see Imagealati olnud ja nii jääb see ka tulevikus. Samas seab see arengule piiranguid, sest vabatahtlike abil ja toetusel ei ole võimalik teostada päris kõike – vähemalt seni, kuni ühise eesmärgi taha koondumine ei ole kaasa toonud juriidilise isiku loomist. Organiseerumises on jõud ning nõnda on võimalik korda saata suuri asju. See kehtib ka Vikipeedia puhul.

Serverite haldamiseks, strateegiliseks tööks, juriidiliseks kaitseks jpm on Ameerika Ühendriikides sihtasutus Wikimedia Foundation (WMF), mis saab oma toimimiseks vajaliku raha annetustest, ning tänu selle on tagatud Vikipeedia ning selle sõsarprojektide (Wikimedia Commons, Vikitekstid, Vikisõnastik, Vikiülikool, Vikitsitaadid jt) olemasolu nii praegu kui ka tulevikus.

Kindlustamaks aga erinevate keeleversioonide süsteemsemat arendamist ja loomaks Vikipeedia juurde võimalusi, mida organiseerumata vabatahtlikud ei suudaks, on üle maailma asutatud WMFi haruorganisatsioone. Need on loonud ja neid juhivad samuti vabatahtlikud ja ühine on ka eesmärk – võimaldada kõikidele maailma inimestele vaba ligipääsu inimkonna teadmistele. Selleks püütakse inimesi harida, leida uusi vabatahtlikke, teha koostööd teiste organisatsioonidega, korraldada üritusi, luua uusi tehnoloogilisi lahendusi jne.

Näiteks saksa haru on enam kui tuhandeliikmeline suurorganisatsioon, mis tegeleb saksakeelse Vikipeedia toetamisega kõikmõeldavates valdkondades. Hollandlased algatasid ülemaailmse fotokogumise kultuurimälestistest, makedoonlased püüavad Vikipeediat riigi haridussüsteemi sisse lükata, tšehhid võtavad ette pildistamisretki hankimaks fotomaterjali iga Tšehhi külast rääkiva artikli juurde ja ameeriklased teevad aktiivset koostööd raamatukogudega. Austraalias saadi värskelt vabasse kasutusse ajaloolisi videolõike, Brasiilias tutvustatakse Vikipeedia võimalusi televisiooni vahendusel. Bulgaarias alustati koostööd kohaliku loomaiaga, Suurbritannias tegutsevad muuseumite juures Vikipeedia vabatahtlikud ning Indias korraldatakse kokkusaamisi, kus osalevad sajad inimesed. See on vaid lühike loend võimalustest, mida erinevates maailma nurkades proovivad needsamad WMFi haruorganisatsioonid.

Aga Eesti? Meie omakeelne Vikipeedia on läbi aastate näidanud väga stabiilset edasiminekut. Kuigi artiklite kvaliteet ning maht järjest kasvavad, siis arengutempo (mis püsis pikalt muutumatuna), ei vasta Eesti võimalustele. Projekti juures on selgelt liiga vähe inimesi ja seda isegi meie tagasihoidlikku rahvaarvu arvestades. Ka kümnetes kordades suurem kaastööliste arv oleks kogu riigi elanikkonna kõrval mikroskoopiline. Midagi tõsist ette võtmata ei ole aga mõeldav selle puudujäägi parandamine. Seega jõudsime juba 2009. aastal arusaamisele, et vanal viisil jätkamine ei teeni kuidagi eestlaste huve ja lisaks artiklite kirjutamisele-toimetamisele peame alustama seda protsessi toetavate tegevustega senisest oluliselt suuremas mahus. Ainult nõnda on võimalik arengut kiirendada.

MTÜ on usinalt tegelenud finantsvahendite impordiga.

Tartus 2009. aasta novembris toimunud vikipedistide kokkusaamisel (kus osalesid Ivo, Margus ja Teele) sai leitud, et sellest MTÜst võiks meile igati kasu olla. Mis veelgi tähtsam: liikmeid oleks vähemalt kolm, seega saaksime selle ühenduse asutada küll ja jutu asemel tuleb tegudeni jõuda. Vaja oli ainult välja mõelda, mismoodi seda mittetulunduslikku imelooma kokku panna. Taustaks võib veel lisada, et see kokkusaamine oligi alles viies vikipedistide kohtumine Eestis ning seni ei olnud neist ükski väga arvuka osalejaskonnaga olnud, välja arvatud ehk samal suvel toimunud esimesed vikipedistide suvepäevad Saaremaal Viki külas, kus kahel päeval oli koos 8 inimest.

Probleemid ei lasknud ennast aga kaua oodata. Lisaks sellele, et oli tarvis välja mõelda, kuidas MTÜ luua ning tööle panna, kerkisid paljude jaoks esile küsimused stiilis „Mis on kohalik chapter, mida me tahame tekitada?“ ja „Kas see on ohtlik?“. Paratamatult võtab ka veebi vahendusel MTÜ asutamine väga palju aega. Seejuures mainiksin, et näiteks Wikimedia Australia on välja toonud, et milleski olulises kokkuleppimiseks on neil lihtsam osta hunnik lennupileteid ning inimesed kontinendi eri nurkadest ühte paika kokku korjata. Eesti on küll palju väiksem, aga kui tahta milleski üle interneti kokku leppida, siis kehtib siin paraku sama loogika ning meie õppisime seda tundma asja omal nahal läbi katsetades.

Asutamiskoosolekuks olime valmis 2010. aasta suvel ning see toimus 25. juulil Tallinnas. Tolleks momendiks õnnestus ühise laua taha tuua rekordarv vikipediste, kellele lisandus huvilisi ka „väljastpoolt“ veebientsüklopeediat. Kuna pikalt oli käinud suhtlus Wikimedia Foundationiga, järgnes kiirelt WMFi tunnustus. Jäi üle ainult oodata, kuniks kõik juriidiliselt paika loksub. Suurema asutajaliikmete arvu tõttu kulus omajagu aega, et kõik allkirjad sobivas vormis edastatud saaks.

Vaevalisest asutamisest hoolimata jõudsime kohe sügisel läbi viia projekti „Vikipeedia koolides“, mille käigus külastasime 15 kooli üle Eesti. Sellele järgnes aga vaiksem periood, sest kahest aktiivsest juhatuse liikmest suundus üks ajateenistusse. Samas sai alguse MTÜ viki ning hakkas välja kujunema töökorraldus ja raamatupidamise pool. Talvekülmade möödudes algasid ettevalmistustööd juba mitmeteks uuteks projektideks ja toimusid esimesed üritused. Võib lausa öelda, et „edasine on ajalugu“, sest alates sellest momendist on järjest kasvanud nii ette võetud projektide arv kui ka aktiivne liikmeskond. Näha on esimesed tulemused ja kui teise tegevusaasta lõpus seni toimunut hindama hakkame, siis ei ole kindlasti põhjust häbeneda.

MTÜ kulutuste struktuur.

Eriti eeskujulikku kasvu on näidanud Vikipeedia mainimiste arv meedias ja arvestades hetkel käsil olevat, siis on oodata vaid väga terava kasvu jätkumist. Samas tuleb sellele paratamatult rohkelt tähelepanu pöörata juba kas või seetõttu, et paljud inimesed ei tea siiani, mis see Vikipeedia on. Pole sugugi harv, et usutakse artikleid ennast ise kirjutavat, või samastatakse Vikipeediat WikiLeaksiga. Eriilmelistest projektidest ja nende tulemustest soovitan aga lugeda juba Vikipeediast ning MTÜ vikist.

Värskelt lõppes meie esimene majandusaasta. Minimaalse ressursikasutuse juures on teostatud mitmeid suurprojekte ning arvukalt väiksemaid üritusi – veel rohkem on aga alustatud, alles alustamisel või vähemalt planeerimisel. Juhatus on toimekas ja liikmeskond kasvab. Meie MTÜ on Wikimedia liikumises tuntust kogunud kui kõige efektiivsem haruorganisatsioon, kes teeb suuri asju olenemata tõsistest puudujääkidest ressursside osas. Samas on kõige olulisem, et oleme seadnud tugeva aluse oma põhilise eesmärgi saavutamisele, milleks on maailma teadmiste kõigile vabalt kättesaadavaks muutmine eesti ja võru keeles. Selle nimel tõesti tasub pingutada.

Alati saab paremini. Veel rohkem, kiiremini, odavamalt, tulemuslikumalt jne. Wikimedia Eesti on kui tohutu kasvupotentsiaaliga idufirma, mis alles hakkab õiget hoogu sisse saama ja mis otsib järjest uusi valdkondi, kus midagi oluliselt paremaks muuta. Hea on tegeleda asjaga, mis on tõeliselt vajalik. Veel parem on aga jagatud rõõm. Tule ka Sina ja saa osa Wikimedia liikumisest. Muudame koos maailma paremaks!

7. apr 2012 Posted by | Määratlemata | Kommentaarid välja lülitatud

Võrokeeline Vikipeediä

Väiku Eesti kotsilõ saa uhkõhe ja ilosahe üteldäq: Eesti um suur maa – taa sisse mahus ummi põlitsit kiili ja hõimõ inämb ku üts. Niisama um lugu Eesti Vikipeedijidega – lisas eestikeelitsele um olõmah ka võrokeeline.

Tuu, et meil um kats umakeelist Vikipeediät, um väega loomulik asi, ku mõtõldaq, et algusõst pääle um Eestih olnuq kats umma kiräkiilt – talliina ja tarto kiil. Täämbädse päävä päämädses lõunõeesti kiräkeeles um tarto asõmal kujonuq võro kiil ja tuuperäst um ka miiq tõõnõ umakeeline Vikipeediä nimelt võrokeeline.

Tuu, et Eesti tõõnõ Vikipeediä uma nime ja sisu poolõst võrokeeline um, tähendä-äi siskiq, et tä väega kitsahe ja kinnitselt võrokeeline olõsiq. Artikliq ummaq tah külh kirotõduq võro kiräkeeleh, a lisas toolõ ummaq võro Vikipeediähe väega oodõduq ka seto, mulgi ja tarto keele mõistjidõ umah keeleh kirotõduq artikliq. Seto- ja mulgikeelitsit artikliid meil mõni jo um kah. Nii või üteldäq, et võrokeeline Vikipeediä um laembalt võttõh täämbädse päävä lõunõeesti keele entsüklopeediä, miä um mõtõld vabas pruukmisõs ja ütistüüs kõiki lõunõeesti kiili ja keelepruukõ mõistjilõ.

Egaq Eesti uma katõ Vikipeediäga muidoki väega esiqeräline maa joht olõ-õi. Kats vai kolm Vikipeediät um meile lähkümbist maist ka Lätih (läti, latgali ja liivi), Leeduh (leedu ja žemaidi), Soomõh (soomõ ja põh’asaami) ni Norrah (bokmål, nynorsk ja põh’asaami). Pall’odõh suurõmbih maih, näütüses Suurbritanniah, Hispaaniah, Itaaliah, um umih põliskeelih Vikipeedijit viil inämbki ku kats vai kolm. Nii või üteldäq, niguq jo algusõhki nimmatus sai, et kats umma Vikipeediät tegeväq Eestist suurõmba maa, ku tä muido vällä paistudaq võinuq, ja egäl johtumisõl um Eesti uma Vikipeediä kats-ainsusõga tävveste normaalnõ Õuruupa maa.

Võrrõldõh eestikeelidse Vikipeediäga um võrokeeline muidoki väiku – artiklidõ arvo perrä ligilähkühe katskümmend kõrda vähämb. Samal aol, ku mõtõldaq, et võro keele kõnõlõjidõ arv (arvadaq 50 000 ümbre) um eesti keele kõnõlõjidõ arvost umbõs üts katõkümnendik ja võro keeleh kirotajit um viil pall’o-pall’o veidemb, sis olõ-õi võrokeelidse Vikipeediä kasuminõ sukugi kehv olnuq. Rahulõ jäiäq taaga siski ei saaq, innekõgõ tuuperäst, et võrokeelidse Vikipeediä artikliq ummaq suurõlt jaolt õnnõ katõ-kolmõ kõgõ tegüsämbä pruukja kirotõduq. Kimmähe olnuq võro Vikipeediäle vaia mano viil ja viil tegüsit võrokeelitsit, a milles mitte ka seto-, mulgi- vai tartokeelitsit artiklikirotajit.

Niisama olnuq võro Vikipeediäl väega vaia noidõ inemiisi abikässi, kiä lõunõeesti keelih kirotaq ei mõistaq. Tekniliidsi asjo, nigu pildiq, artikli kujondus, katõgooriaq jm saa säädäq ka ilma kiilt mõistmalda ja säänest säädmist um võro Vikipeediäh väega pall’o. Ilma kiilt aktiivsõhe mõistmaldaq saa vabalt kirotaq ka lihtsämbit ja lühkümbit artikliid, näütüses liinu, külli vai inemiisi kotsilõ. Sääntsit lühküid, mõnõ lausõga artiklialostuisi ummaq võro Vikipeediähe mõnikõrd kirotanuq esiki välämaalasõq, kiä mõista-ai võro ei eesti kiilt. Võro Vikipeediä ja võro keele jaos um tähtsä ka egä lühkü, kasvai üte lausõga artikligõnõ. Tuu, ku võro keeleh um kirotõt võimaligult pall’odõ maailma asjo kotsilõ kasvai üts lausõq, um pall’o parõmb ku tuu, et naidõ kotsilõ olõ-õi võro keeleh löüdäq üttegi sõnna!

Nii et kokkovõttõs kutsu kõiki, kiä taad lugõma trehväseq: olkõq terveq ja julgõq tulõma võrokeelitsehe Vikipeediähe -  kaema ja lugõma, kirotama ni toimõndama!

24. märts 2012 Posted by | Määratlemata | Kommentaarid välja lülitatud

Tule Vikipeediat tõlkima!

1. märtsist 30. aprillini 2012 toimuvad Eestikeelses Vikipeedias avalikud tõlketalgud, milles on kutsutud osalema kõik soovijad. Peaauhinnaks on 1000-eurose reisivautšeri pannud välja Euroopa Komisjoni esindus Eestis.

Tõlketalgud korraldavad Euroopa Komisjoni esindus Eestis, Tallinna Ülikooli Kirjastus ja MTÜ Wikimedia Eesti. Selleaastased tõlketalgud on järjekorras juba teised. Talgute käigus tõlgitakse artikleid, mis on võõrkeelsetes vikipeediates juba olemas ning sobivad kasutamiseks kesk- või kõrgkoolide õppematerjalina või on lihtsalt üldhariva sisuga.Rosette'i kivi

Üks silma paistnud tõlkija saab 1000-eurose reisivautšeri sõiduks vabalt valitud sihtkohta. Lisaks kingitakse tublimatele talgulistele raamatupoe kinkekaarte ja teaduskirjandust. Wikimedia Eesti paneb välja 200 euro eest auhindu kaastöölistele, kes pole varem Vikipeedias artikleid kirjutanud.

Talgutel on mitu eesmärki. Me tahame, et Vikipeedias oleks rohkem koolide ja ülikoolide õppetööks kasulikku materjali. Et meie igapäevatöös on tõlkimine tähtsal kohal, püüame ka väärtustada tarbetekstide tõlkijate tööd – tavaliselt mõistavad inimesed hea tõlke olulisust ju vaid siis, kui satuvad silmitsi tõeliselt halva tõlkega. Ja muidugi loodame, et kui heade tõlkeoskustega inimesed õpivad Vikipeediat lähemalt tundma, paneb mõni neist ka edaspidi entsüklopeedia arengule õla alla.

Talgute žüriisse kuuluvad Rita Niineste (Euroopa Komisjoni Kirjaliku Tõlke Peadirektoraadi tõlkija), Andres Luure (Vikipeedia esindaja, tõlkija, Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi filosoofia osakonna dotsent), Heli Allik (tõlkija, Tallinna Ülikooli Kirjastuse peatoimetaja, Tallinna Ülikooli 2010. aasta tõlkepreemia laureaat), Triin Pappel (TLÜ tõlkemagistri programmi juhendaja), Ilmar Anvelt (TÜ tõlkemagistri programmi juhendaja) ning Valli Voor (30-aastase staažiga tõlkija ja toimetaja, endine Tilde Eesti OÜ peatoimetaja).

Kui Vikipeedia tehniline pool tundub keerukas, on hea võimalus selles selgust saada avalikul õppusel tõlketalgulistele. Õppus toimub  7. märtsil 2012 kell 17.00 toimub Tallinnas Euroopa Liidu Majas (Rävala puiestee 4, sissepääs Laikmaa tänavalt).

Talgutel saavad osaleda kõik Vikipeedia registreeritud kasutajad peale žürii liikmete. Talgutega võib liituda igal ajal kuni talgute lõpuni 30. aprillil, registreerudes aadressil: http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Tõlketalgutest_osavõtjad_ja_tõlgitavad_artiklid

Soovitused ja juhised tõlkijatele on kirjas tõlketalgute juhendis aadressil: http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Tõlketalgute_juhend

Lisainfo talgute kohta: Euroopa Komisjoni Eesti esindus, Rita Niineste, tel. 626 44 03, e-post dgt-tallinn@ec.europa.eu.

7. märts 2012 Posted by | Määratlemata | Kommentaarid välja lülitatud

Mitut vikipedisti on vaja lambipirni pessa keeramiseks?

Ühte, kes loob artikli “Elektripirn” alustuse. Teist, kes lisab artiklile toimetamismärke. Kolmandat, kes laiendab artiklit. Neljandat, kes kategoriseerib. Viiendat, kes lisab märkuse, et artiklis pole viidatud kasutatud allikatele. Kuuendat, kes lisab märkuse, et kogu artikkel on kopipeist Miksikesest. Seitsmendat, kes kahtleb elektripirni tähelepanuväärsuses. Kaheksandat, kes lisab artiklile kustutamismärke. Üheksandat, kes tõestab, et elektripirn on tähelepanuväärne ning eemaldab kustutamismärke. Kümnendat, kes kõrvaldab kogu kopipeisti (ega suurt midagi järele ei jää). Üheteistkümnendat, kes teab, et tegelikult on õige termin “hõõglamp”. Kaheteistkümnendat, kes artikli õige nime alla teisaldab. Kolmeteistkümnendat (anonüümne koolilaps), kes kirjutab, et hõõglamp on pede. Neljateistkümnendat, kes selle vandalismi tagasi keerab ja koolilapse blokeerib. Viieteistkümnendat, kes artiklit täiendab ja lisab lõpuks ka viited kasutatud allikatele. Kuueteistkümnendat, kes lisab keelelingid teistesse Vikipeediatesse. Seitsmeteistkümnendat, kes ütleb, et hõõglamp on defineeritud valesti.  Kaheksateistkümnendat, kes artikli ära toimetab. Üheksateistkümnendat, kes lisab pildi hõõglambist. Kahekümnendat, kes seab kahtluse alla pildi kasutusõigused, kuna selgus, et pildistatud pirni disain on autoriõigustega kaitstud. Kahekümne esimest, kes lisab uue pildi pirnist, mille disain pole kaitstud. Kahekümne teist, kes lisab märkuse, et maoori keeles on “Hõõglamp” eeskujulik artikkel. Kahekümne kolmandat, kes kirjutab peatüki “Hõõglamp budismis”. Kahekümne neljandat, kes lisab omatehtud pildi. Kahekümne viiendat, kes pildilt kopiraidi märgi maha kratsib. Kahekümne kuuendat, kes sõnas “režiim” s-tähe ž-ga asendab. Kahekümne seitsmendat, kes võtab välja ja kustutab viimati lisatud pildi, sest pildi autor on kopiraidi märgi eemaldamise pärast hirmsat kära teinud. Kahekümne kaheksandat, kes lisab artikli “Hõõglamp” Nõmme portaali artiklite hulka (Nõmmel, teate, kasutavad kõik hõõglampi). Kahekümne üheksandat, kes lisab välislingi “Kõige odavamad hõõglambid Eestis”. Kolmekümnendat, kes välislingi välja võtab. Kolmekümne esimest (Läti vandaal), kes asendab artikli tekstiga “You all suck and I will kill you all”. Kolmekümne teist, kes selle tagasi keerab. Kolmekümne kolmandat, kes esitab artikli “Hõõglamp” hea artikli kandidaadiks. Ning kolmekümne neljandat, kes veendununa, et hõõglambi mõiste on juba piisavalt lahti seletatud, võtab elektripirni kui sellise ning keerab ta pessa. Misjärel selgub, et seoses Euroopa Liidu direktiiviga ei tohi pirni keeramisega tegeleda vikipedist kui kvalifitseerimata isik, vaid tuleb kutsuda elektrik.

Eelnev tuletatud teos on koostatud Vikipeedia Üldisesse arutellu postitatud mõtteavalduste põhjal, algideed WikedKentaur, Taivo, Ahsoous.

2. märts 2012 Posted by | Määratlemata | 3 kommentaari

„Mõnusalt ull mäng oli“

Nõnda võttis üks osaleja kokku 22. veebruaril Tartus toimunud TÜMK mälumängu, mille korraldasid sedapuhku vikipedistid. Küsimused olid huvitavad ja samas ka parajalt keerulised – isegi võitjavõistkond sai kätte ainult pooled võimalikest punktidest.

Et aga päris algusest alustada, siis vikipedistide võistkond (Vikipeediakirjastus) on osalenud Tartu Ülikooli mälumänguklubi mängudel juba käesoleva hooaja algusest saati. Kätte on võidetud kohti vahemikus 1–11 ning nüüd jõudsime nõnda kaugele, et täide viia juba mõnda aega mõttes mõlkunud soov ka ise ühe mälumängu korraldamist proovida.

Kuna TÜMK mängudel käivad koos parajalt kogenud ja õige taibukad mälumängurid, siis ei olnud plaanis neid hellitama hakata. Ehk said mõned küsimused isegi natuke liiga krõbedad, sest mängu sisse sattus lausa mõni nulliring. Kokkuvõttes olid aga tulemused üsna asised ning sellest, mida küsiti, püüan aimu anda mõne järgneva näite varal.

Kes oli see Eesti sotsialistlik ajakirjanik, kes oli 1905. aastal sunnitud maalt pagema, kuna talle langetati tagaselja surmaotsus? Kuni ta revolutsioonilise tegevuse eest vangis istus, suri tema naine. Hiljem aga taganes ta oma vaadetest ning teatas Riigikogu ees esinedes: “Revolutsioon on võimu laostamine ja kontrrevolutsioon on võimu ülesehitamine.”?

Mille poolest on tuntud Sankt-Burchardi kirik Saksamaal Halberstadtis?
(Õigeid vastuseid ei tulnudki, pakuti nt vanimat säilinud kivikirikut.)

1941. aastal valmistati Suurbritannias eriväljaanne populaarsest lauamängust “Monopol”, milles olid mõned ebatavalised lisavahendid (kaardid, kompassid, päris raha jms). Tänapäeval on see väljaanne üpris haruldane. Kes oli mängu sihtgrupp?

Pildil oleval teeviidal on kiri kolmes keeles: all on prantsuse, üleval araabia keel. Aga mis keeles on halba ulmeseriaali meenutav kiri keskel ja kuidas nimetatakse seda alfabeeti? Muuseas, Muammar al-Gaddafi keelas selle alfabeedi ära.
(Virtuaalsed huumoripunktid võistkonnale, kes kirjutas vastuselehele: “Klingon”.)

Omaaegse menukirjaniku Edward Bulwer-Lyttoni üks romaan oli aluseks Richard Wagneri läbimurdeooperile “Rienzi, der Letzte der Tribunen”; tema näidendist “Richelieu” pärineb laialt tuntud ütlus “sulg on tugevam kui mõõk”. Siiski teatakse teda tänapäeval hoopis ühe võistluse järgi. Mis võistluse?
(Vastused olid puha sportlikku laadi, nt pakuti korduvalt Wimbledoni tenniseturniiri.)

Millises klassikalises vene romaanis tegutseb Achilleus, kes läks kirjanduslukku repliigiga “Siin ei tohip! Siin pele kohta!”?

1986. aastal allkirjastas Holland rahulepingu, millega lõpetas 335 aastat väldanud “sõja”. Hoolimata erakordselt pikast kestusest siiski inimohvrid puudusid ja terve selle aja jooksul ei sooritatud isegi ühtegi lasku. Kellega oli Holland sõjas?

Ühel pindalalt võrdlemisi väikesel territooriumil asuvad üsna lähestikku Põhjasild ja Lõunasild. Kus?

Kõik küsimused ja tulemused on aga peatselt kättesaadavad lehel tymk.pri.ee. Mõistagi võib igaüks proovida vastuseid ka Vikipeediast leida ning leitud artikleid uue infoga täiendada. Näeme juba järgmisel mängul!

26. veebr 2012 Posted by | Määratlemata | Kommentaarid välja lülitatud

Follow

Get every new post delivered to your Inbox.

Join 28 other followers