Wikimedia Eesti

Kuidas võiks Wikipediat veelgi paremaks teha?

Oletagem, et ühel päeval heliseb telefon ja toru otsas on Wikipedia looja Jimbo Wales küsimusega: “Kuidas võiks Wikipediat veelgi paremaks teha?” Mida talle vastata?

Selline oli nädalaülesanne Kaido Kikkase TTÜs loetaval kursusel Sotsiaalne tarkvara ja võrgukogukonnad.

Järgnevalt läbilõige väljapakutud Wikipedia paremaks muutmise ettepanekutest.

Info arusaadavamaks tegemine

visualiseerimine
“Teine ettepanek oleks muuta informatsioon visuaalsemaks. Hetkel on enamus informatsiooni edastatud teksti kujul, kuid miks mitte kasutada rohkem animatsioone ning selgitavaid videosid. See oleks vahetum ning kindlasti lihtsam mõistetav, ja mitte ainult lastele vaid igas vanuses lugejaskonnale.”
http://eretikool.blogspot.com/2011/09/6-nadal-wiki-maailm.html

“Enamus tänapäeva veebiportaale ning selahulgas ka Wikipedia kasutab informatsiooni levitamiseks teksti, kuid tekst ei ole selleks kõige kiirem vahend. Paljud Wikipedia elemendid on seotud teineteisega ja minu meelest oleks parem esitada need seosed graafiliselt. Seega kasutaja saab näha täieliku pilti Wikipedia artiklite seostest graafikute ja diagrammide baasil.

Toon ühe näite. Oletagem, et kasutaja tahab saada infot Vana-Rooma valitsejatest. Valitsejad on esitatud veebileheküljel graafilise puuna ning on näha mis järjekorras nad olid valitsenud. Peale selle iga valitseja võib olla seotud ka teiste tippudega, mis ei esita valitsejaid. Kui mingi valitseja on ehitatud Colosseumi, siis tema tippul on seos Colosseumi tippuga. Analoogselt – kui valitseja võttis osa mõnest sõjast, siis temal on seos selle sõja tippuga.”
http://forgetmeyes.wordpress.com/2011/10/16/wiki-maailm/

seoste otsing
“Oletagem, et on antud inimene ja sündmus ning kasutaja tahab teada, kuidas see inimene on seotud sündmusega. Otsingu tulemuse osana võiks jällegi olla puu seostest. Sarnaselt võiks otsida seoseid näiteks kahe sündmuse või kahe inimese vahel.”
http://forgetmeyes.wordpress.com/2011/10/16/wiki-maailm/

artiklite ülesehituse ühtlustamine
“Ma pooldaks seda, kui artiklitel oleks mingisugune ühine ülesehitus. Ma mõistan, et kõikide artiklite kohta seda ei saa nõuda, kuid võiks teha mingisuguse standardi, mille järgi näiteks toiduainete kohta peaks olema kirjas selle päritolumaa, sisalduvad ained jne.”
http://ksenijadv.blogspot.com/2011/10/wikipedia.html

“Wikipeedias igaüks kirjutab artikleid mismoodi tema tahab. Oleks hea kui looks soovituslikud lehtede kategooriate standardid – mis info ja mismoodi paigutada. ”
http://vse-kritik.blogspot.com/2011/10/kuidas-voiks-wikipediat-veelgi-paremaks.html

infot kahes keeles: teaduslikus ja paari sõnaga lihtsamas keeles.
Ise kasutan wikit päris tihti, eriti siis, kui on vaja selgitada või aru saada sõnadest, siis otsingus tavaliselt wiki on üks esimesi tulemusi, mis kuvatakse. Aga ikkagi, kuna teinekord selgitatakse sõna väga keeruliselt, siis vaatan teisi allikaid ka, kus selgitus on kirjutatud palju lihtsamas keeles. /…/ Ja lisaks, nagu ma enne kirjutasin, et võiks olla infol kaks selgitust nii õelda. Üks selgitus rohkem teaduslik ja teine paari sõnaga, kuidas tavaliselt inimestel lihtsam aru saada.
http://tetyana-mina-ma.blogspot.com/2011/10/6-wiki-maailm.html

kaardid
interaktiivsed ajalookaardid
“Kahjuks pole paljude tekstide juures fotosid ja kaarte. Mis annaks veel parema ette kujutise lahingutest ning sõdadest. Väga hea asi ole interaktiivne kaart, kus liigutad ajatelge ning näed kuidas keegi oma sõdureid ja masinaid liigutas.”
http://madboxworld.blogspot.com/2011/10/wikipedia-looja-jimbo-wales-kusib.html

staatilised kaardipildid asendada interaktiivsete kaartidega
“Esimene uuendus, mis mulle meeldiks on riigi kaartide ühine API. See võiks kasutada OpenStreetMaps. Näidiseks, on Venemaa leht http://en.wikipedia.org/wiki/Russia. Kui vaatan kaarte, siis koguaeg tahan suureneda mingi kaardi tsooni, et vaadata mis sel punktis on.”
http://vse-kritik.blogspot.com/2011/10/kuidas-voiks-wikipediat-veelgi-paremaks.html

võimalus artiklit üksnes tekstikujul vaadata, ilma piltideta

“Ka võiks “view history” kuva lihtsamini jälgitavaks teha. Hetkel on see minu arvates natuke segane.”
http://indreku1.blogspot.com/2011/10/wiki-maailm.html

“Kuna tegemist on võrguentsüklopeediale, siis võiks ära kasutada võrgu eeliseid. Artikli lõpus võiks olla lisadena otsingud, kus otsisõnad on juba ette antud ja kasutajal jääb vaid artikli lõpus vajutada lingile a la vaata sama teema kohta veel järgmist (paljud kasutajad on üllatavalt väheefektiivsed otsijad, kui vaja leida mingi teema kohta lisainfot). Kui artikkel on poolik, lühike vm, siis antud link viiks otsingusse (nt Google) ja oleksid olemas ka vajalikud märksõnad; samuti võiks olla link, et antud teemat käsitletakse veel nendes Wikipedia keeltes – kui eestikeelset infot napib, saab kasutaja nupuvajutusega minna mõne teise keele juurde) .”
http://reelyka.wordpress.com/2011/10/11/nadal-6-sotsiaalne-tarkvara-ja-vorgukogukonnadwiki-maailm/

“Esiteks, lugedes mõne nime taha peituva märksõna kohta seletusi olen vahest mõelnud, et artikli kõrval võiks kuvada viite sama märksõna kasutamise kohta teistes valdkondades. Muidugi valdkondi, mida kuvada tahaks ise määrata. Tehes alles otsingut pakub Wikipedia välja erinevaid valikuid samast märksõnast, samas seos valdkonnaga tuleb ise ära tunda.”
http://margus111.blogspot.com/2011/10/wiki-maailm.html

“Teine ja olulisem täiendus puudutab eestikeelset Wikipediat. Kasutan seda suhteliselt harva kuna mind huvitavatel teemadel, nagu näiteks tehnoloogia on seal enamus artiklid väga „punased“ või teema üldse puudub. Arvan, et Wikipedias kui puudub märksõna kohta artikkel võiks olla kõrval viide teises keeles Wikipediale kus vastav artikkel on piisava põhjalikusega kirjeldatud. Selline uuendus teeks eestikeelse Wikipedia minu jaoks atraktiivsemaks. ”
http://margus111.blogspot.com/2011/10/wiki-maailm.html

Sisu usaldusväärsus

võiks viitamise teha kohustuslikuks

“Wiki võiks teha koostööd ülikoolidega. Näiteks mõne IT valdkonna artiklid võiks olla kontrollitud õppejõudude poolt. Kuid probleem on ka selles, et selle töö eest on vaja maksta ülikoolidele raha jne.”
http://jevgenimarenkov.blogspot.com/2011/10/kuidas-voiks-wikipediat-veelgi-paremaks.html

“Reiting – teha reitingu, ehk mida rohkem kasutaja kirjutas ja mida usaldusväärsem info on, seda suurem tal reiting. Niimodi saaks sorteerida infot mida kasutada ja mitte olla petetud.”
http://jelenasurkina.blogspot.com/2011/10/kone-wikipediast.html

“Üheks toredaks ideeks oleks ka artikli kirjutajate hindamissüsteem, mis sarnaneb ebay müüjate hindamissüsteemile või kas või facebooki „meeldib“ nupule vajutamisele. Süsteem lisaks usaldust. Kui artikli autoril on kõrge reputatsioon, siis olen kindel, et artiklit loetakse ja selle üle arutatakse palju sügavamalt. Hindamine võiks olla lubatud ainult registreeritud kasutajatele. ”
http://priite.blogspot.com/2011/10/wiki-maailm.html

“Esiteks, peaks kehtestama Wikipedia artiklite avalikustamise autorluse, et need oleksid lugejatele nähtavad ning vajadusel saaks autoriga kontakteeruda kas foorumis või otse tema e-maili teel. See on vajalik selleks, et tõsta autorite kohusetunnet lugejate eest artiklite avalikustamisel. Tihtipeale Wikipedia artiklid ei vasta tõele või sisaldavad väärandmeid.”
http://alexiapm.blogspot.com/2011/10/wiki-maailm.html

“Wiki artiklid võiksid olla koos autori nimedega. See aitaks kaotada ebakvaliteetseid kirjutisi, sest autorid pööraksid rohkem tähelepanu oma kirjapandule.
Autoritele võiks saada anda hinnangut tema kirjapandust lähtuvalt.
Anonüümsetel autoritel ei tohiks lasta kirjutisi luua, nii võivad tekkida ebakompetentsed kirjutised.”
http://liinala.wordpress.com/2011/10/16/wiki-maailm/

võimalus artiklite sisu hinnata
“Teiseks soovituseks on see, et lugejatel peaks olema võimalus hinnata Wikipedias olevaid artikleid, näiteks Google+ „+1“ märkega, mis omakorda näitaks millised teemad ja valdkonnad on populaarsemad lugejate seas ning ühtlasi ka aitaks tõsta Wikipeedia artiklite usaldusväärsust.”
http://alexiapm.blogspot.com/2011/10/wiki-maailm.html

“Võiks proovida sisse viia artiklite hindamise võimaluse. Iga inimene võib hinnata, kas talle meeldis üks või teine artikkel. Tulemuste põhjal võiks teha statistika, mis tüüpi artiklid inimestele kõige rohkem huvi pakuvad.
Samuti võiks näidata enim loetud ja otsitud artikleid.”
http://andrei-makarenko.blogspot.com/2011/10/loeng-6-wiki-maalilm.html

eri keeltes olevate viki artiklite tõlkimine, kvaliteedi ühtlustamine eri keele versioonide vahel
“Materjali risttõlked – Wiki tundub enamasti olevat nii, et seda keelt kõnelevate inimeste hulk „tavaelus“ vastab ka Wikis olevale materjali hulgale. Kuid kindlasti on soov ja vajadus ka lugeda materjale, mis ei ole sinu emakeeles aga soov antud info järele on olemas. Ning samas kui see info, mis sulle on oluline on olemas mingis teises keeles, mida sa ei valda – miks ei võiks see olla kergelt transleeritav sinule sobivasse keelde. Teadaolevalt ei ole antud sajandil veel suudetud luua kvaliteetset tõlkerobotit, kes seda suudaks teha, kuid eeldusel et see lähiajal (kasvõi siis 10 aasta perspektiivis) aina paremaks läheb võiks selle võimaluste rakendamist kaaluda ka Wiki keskkonnas.”
http://mariopeterson.blogspot.com/2011/10/loeng-6-kuidas-voiks-wikipediat-veelgi.html

“Peamine probleem on andmete kvaliteediga. Otsides artiklit inglise keeles, võib praktiliselt 100% kindel olla, et leiad artikli vastavalt sisestatud otsingu kriteeriumitele. Teiste keeltega ei ole nii. Arvan, et andmete kvaliteet peaks olema kõikides keeltes võrdne. Selleks võiks isegi palgata inimesi, kes hakkaksid informatsiooni tõlkima.”
http://andrei-makarenko.blogspot.com/2011/10/loeng-6-wiki-maalilm.html

“Ainus probleem on see, et artikkel eksisteerib nt. saksa keeles, aga inglise või mingi teise keeles ei ole.  Ma arvan, et oleks vaja julgustada inimesi erinevatest rahvustest tõlkima wikipedia artikleid. See on vajalik et muuta Wikipedia populaarseks ka väljaspool inglisekeelset maailma.”
http://niksv.blogspot.com/2011/10/kuidas-muuta-wikipeediat-paremaks.html

“Kindlasti annab wikit paremaks muuta kui rohkem tõlkida inimeste artikleid erinevatesse keeltesse. Esialgu võiks tõlkida just populaarsemaid artikleid. Üldiselt võiks enamuse tõlkimise ära teha arvuti ja kasutajal jääb üle ainult toimetada seda.”
http://raido2011.blogspot.com/2011/10/wiki-maailm.html

Motiveerimine

“Wikipedia on koostööl põhinev ning seetõttu ei ole Wikipedia loojaid ainukesed, kes suudaksid muuta seda paremaks. Kui iga inimene leiaks mõtte, miks lisada oma panus Wikipediasse artiklite kirjutamise, olemasolevate artiklite parandamise või tõlkimise näol, oleks kõik Wikipedia nö probleemid lahendatud.
Peamine suund, kuhu Wikipedial areneda oleks, on laienemine. Praeguse seisuga Wikipediale palju etteheiteid teha ei saagi, aga paremaks saamine on alati aspekt, mille poole kõik püüdlevad. Wikipedia puhul see olekski laienemine ja kasvamine. Kui keegi/miski suudaks inimesi panna mõtlema, et Wikipedia on kõigile kasulik ning informatsiooni sinna salvestamine artiklite kujul on vajalik, siis sellega olekski Wikipedia paremaks muudetud. Tuleks leida ainult see keegi/miski, mis seda teha suudaks.”
http://liiswpblog.wordpress.com/2011/10/09/nadal6/

“Nimelt on sellised valdkonnad nagu füüsika ja keemia Wikipedias äärmiselt nõrgalt esindatud. Samas on IT-valdkond väga tugev. Jääb mulje, nagu istuks patsiga poisid päevad läbi Wikipedias ning vorbiks artikleid. Tuleks teha mingi kampaania, et meelitada ka teiste valdkondade esindajaid Wikisse kirjutama. Enne seda ei nimetaks ma Wikipediat Wikipediaks, vaid ITpediaks.”
http://elary-tty.blogspot.com/2011/10/kuidas-teha-wikipediat-paremaks.html

“Viimasena pakuks Wikipedia loojale ka igasuguste kampaaniate, loosimiste ning auhinnamänge korraldamiste, parima artikli autori välja selgitamise erinevate kategooriate kaupa. See motiveeriks artiklite autoreid avaldada parema kvaliteediga artikleid ning kaasaks ka uusi huvilisi Wikipedia keskkonda.”
http://alexiapm.blogspot.com/2011/10/wiki-maailm.html

“Teiseks oleks vaja leida mingi impulss, mis suudaks rohkem inimesi stimuleerida täiendama wikipeedia teadmiste pagasit. Ühe võimalusena näeksin ma mingisugust lahendust, mis suudaks muuta wikipedia täiendamise iga inimese au asjaks. Kas selleks kasutada paljudeski promokampaaniates kasutatavad boonustesüsteemi, a la supertähe süsteem Solaris kinos, on muidugi küsitav. On ikkagi ju wikipedia kui ühiskondlik liikumine ja selle infopagasi täitmine ei tohiks olla pealesurutud ja manipuleeritud. Samas kuidagi võiks leida mingi niži mis muudaks wikipedia sisu loomise millekski presdiižseks ja selliseks mida võiks kirja panna kas või cv kui tunnustusena oma oskustest ja teadmistest teatud vallas ning suutlikusest analüüsida, luua ja komplekteerida infot.
Üks vahenditest võiks võibolla olla eeskuju süsteem, sest tänapäeval on arvamusliidritel väga suur mõjuvõim. Kui mõni selline tuntud tegelane võtaks ette ja hakkaks aktiivseks wiki täiendajaks siis oleks ka teistel suurem huvi selle asja vastu. Täpselt samamoodi kui peale Facebooki filmi vaatamist oli jube tahtmine kõrvaklapid pähe panna ja progreda, sest nüüd
kinolinalt sai kinnituse, et see ikkagi on lahe tegevust ja tasub ära.”
http://indzuliin.wordpress.com/2011/10/08/wikipedia-uus-kaik/

“Emakeelsete artiklite ilmumine sageneks kui populariseerida artiklite kirjutamist ja tunnustada sissekannete autoreid. Usun, et populaarsemaks aitaks muuta see, kui erinevates maailmanurkades toimuks üritused, kus võtaksid osa wikipediaga seotud inimesed. See näitaks, et wikipedia ei ole vaid suur veebikeskkond, vaid selle taga on paljud erinevad inimesed. Kahtlemata leiaks üritused ajakirjanduses kajastamist ning seetõttu suureneks wikipedia võrgukogukonna liikmete arv märgatavalt. Hea näide selle kohta on Google autod, mis Eestiski ringi sõidavad. ”
http://mmaarits.blogspot.com/2011/10/wikipedia.html

“Teine aspekt on informatsiooni parem kvaliteet ja suurem hulk. Kuigi hetkel on lehel väga-väga palju informatsiooni ning suurem enamus sellest on vägagi kvaliteetne on kindlasti aspkete selles suunas, kuidas muuta seda veelgi paremaks. Loomulikult, kuna antud kontseptsioon põhineb vabatahtlikkuse alusel infokogumises, siis see seab ka kindlasti mitmeid piire ette. Teisalt, aga miks mitte kaasata rohkem erinevaid ettevõtteid ja asutusi. Usun, et kindlasti on piisavalt “rohelist mõtteviisi esindavaid” ettevõtteid, kes soovivad ühiskonnale midagi ka vastu anda, ja mitte raha küsida. Ma ei tea, aga miks ei võiks erinevad riigiasutused, ülikoolid, kirjastused jt kaasa lüüa, et teha rohkem info kogumise ja ajakohastamise üritusi.”
http://janurva.wordpress.com/2011/09/14/kuidas-voiks-wikipediat-veelgi-paremaks-teha/

“Teiseks teeb mind murelikuks eestikeelsete Wikipedia artiklite väga väike hulk ja kõikuv kvaliteet. Pakun välja, et võiks rakendada meetmete komplekti, mis seda olukorda pisut parandab. Täna on võimalik lugeda isegi IT valdkonnas artikleid, mida lugedes TTÜd õppejõu ilmselt valjuhääselt ahastaksid. Või siis puuduvad need artiklid sootuks. Oletatavasti on paljudes valdkondades asi veelgi hullem. Pakun välja initsiatiivi, mis pöördub ülikoolide, teadusasutuste, ettevõtete, avaliku sektori asutuste ja teiste kompetentsikeskuste poole üleskutsega enda valdkonna Wikipedia artiklid kasvõi lakoonilistena, kuid korrektsete ja loogiliselt ülesehitatutena valmis kirjutada/korrigeerida. Ilmselt saaks ära kasutada ka tudengit, kui hindetundliku tasuta tööjõudu. Näiteks on olemas täiesti normaalne artikkel rebase kohta, aga ‘süsteemianalüüs’ ja ‘strateegiline analüüs’ puuduvat sootuks. Kompetentsi on aga vähemalt neljas eesti ülikoolis ja kümnetes eetevõttetes enam-kui piisavalt.
Võib-olla aitaks motivatsiooni tõsta ka kirjutiste autorite ja sponsorite senisest efektiivsem poodiumile tõstmine.”
http://terroribanaan.blogspot.com/2011/10/jwalesi-kone.html

Sisu kättesaadavus

– “funktsioonid vaegnägijatele – teksti ette lugemine, suurendamine”
http://kunxmoor.blogspot.com/2011/10/wiki.html

“Heaks vidinaks võiks olla ka see, et Wikipedial oleks võimalik teha artiklite video- ja häälesalvestusi, see aitaks ka puuetega inimestel olla Wikipedia aktiivseteks kasutajateks”
http://alexiapm.blogspot.com/2011/10/wiki-maailm.html

“Lisaks võiksid lugejad kiirelt liituda Wikipeedia erinevate valdkondade uudiskirjaga – vaid  ainult ühe klikkiga, märkides enda jaoks  kõige huvitavamad (näiteks meditsiin, ajalugu, majandus jne). Siis, kui uus artikkel on andmebaasi lisatud, tuleb lugejale kohe ka selle kohta teave koos viitega artiklile”
http://alexiapm.blogspot.com/2011/10/wiki-maailm.html

“Üks idee, mida võiks veel rakendada Wiki puhul on mingi offline-moodul. See võiks töötada nii, et kasutaja vajutab mingi nuppu ja lahtiolev leht salvestatakse lihtsalt brauseri cache’i sisse või teisse kohta ja kui kasutaja läheb, näiteks kohvikust minema ja istub bussipeatuses, kus ei ole WiFi võrku, saab ikka lugeda oma Wikipeedia lehte edasi, kui juba oma laptopi mälust!”
http://panoff.eu/2011/10/16/kuidas-voiks-wikipediat-veelgi-paremaks-teha/

“Üheks vaateks on parem informatsiooni kättesaadavus. Hetke versioonis minu hinnangul ei ole piisavalt tähelepanu pööratud nt puuetega inimestele ja lastele. Arvestades, et tänaseks päevaks on nii infomaterjali hulk Wikipedias kui ka kasutajate hulk märkimisväärne, siis kindlasti tuleb mõelda rohkem sellele, kuidas erinevad inimgrupid antud infovara kasutavad. Eelpoolmainitud mõlema sihtgrupi puhul on teatud iseärasuses, mida tuleks arvestada. Mõlemal juhtumil tuleb arvestada informatsiooni kättesaamise aspekti. Puuetega inimeste puhul tekstisuuruse muutmine, kontrastsed leheküljed ja pildid jms. Siinkohal kindlasti on arvestatavaks abimaterjaliks Web Accessibility Initiative. Laste puhul tuleb sikohale pigem informatsiooni mängulisus ja lastesõbralikkus.”
http://janurva.wordpress.com/2011/09/14/kuidas-voiks-wikipediat-veelgi-paremaks-teha/

Sisu muutmine

viki redaktorit lihtsustada
“Sisu muutmisel: Google Docs eeskujul, kui mitu inimest muudab lehte, võiks seal nende nimekiri kõrval näha olla ja kus keegi midagi hetkel teeb, samuti saab suhelda nendega. Praegu toimub seal üsna “notepad editing”.”
http://blagiaat.blogspot.com/2011/10/kuidas-wikipediat-veel-paremaks-teha.html

“Materjali redigeerimine – kuigi hetkel saab ka vähese arvutikasutamise oskusega inimene materjali lisada ja muuta, siis kindlasti võiks selles osas mõelda kuidas teha kergemaks ja võimalusterohkemaks materjali lisamist ning ka selle redigeerimist. Ning võiks olla abivahendiks juba ka materjali lisamisel mingi automaatne keeleredigeerimise, et välistada materjali grammatika ja ka lause ülesehituse keelelist väärkasutamist.”
http://mariopeterson.blogspot.com/2011/10/loeng-6-kuidas-voiks-wikipediat-veelgi.html

“Another problem with Wikipedia arises when you first hit the “Edit” button. If you would like to make a simple change, you will get a lot of cryptic text, semicolons, brackets, tags, also known as Wiki-markup. This may make it hard to orient for less experienced users. It would be better if there would be the possibility of using a WYSIWYG editor, to see your changes instantly.”
http://socialvladimir.blogspot.com/2011/10/wiki-maailm.html

“Seega vastus küsimusele, kuidas muuta paremaks oleks vastus, et muuta wikit veelgi lihtasmaks. Uute artiklite postitamine ja redigeerimine muuta lihtsamaks (näiteks tuua rohkem esile need nupud).”
http://raido2011.blogspot.com/2011/10/wiki-maailm.html

“Kui esimest korda vajutad ‘edit’ nuppu kavatsusega lisada uut põnevat lõiku lemmik wikipedia-lehele – siis see mida on näha ekraanil võib küll hirmutada inimesi kes ei tea mis wiki-markup on. WordPress WYSIWYG editor on palju mõnusam ja lihtsam õppida.”
http://ivttu.wordpress.com/2011/10/16/wiki-maailm-kuidas-voiks-wikipediat-veelgi-paremaks-teha/

“Võimalik, et viga on ainult minus kuid wiki loomine ja just märgendamine ilusaks tulemuseks on natuke ebamugav. Näiteks hoopis mugavam teksti sisestamine ja kiire vormindamine on erinevatel blogidel, miks ei võiks nii olla ka wikiga. Päris tüütu on mugavalt ja kiireld saada näiteks nimekirju, rõhutatud teksti ja kaldkirja. Lisaks on ebamugav kirjutada wiki enda selles pisikeses sisestusaknas teksti. Võimalus oleks luua ka eraldi rakendus, mis sarnaneb tekstiredaktorile kus saab teksti valmis kirjutada ning siis selle wiki formaati salvestada. Kolmanda võimalusena võiks luua levinumatele teksiredaktoritele wiki mooduli, ala kirjutad teksti valmis näiteks OpenOffices ning salvestad tulemuse wikiformaati, pärast lihtsalt copy-paste wiki aknasse.”
http://leisu.blogspot.com/2011/10/6-nadal-wiki-maailm.html

“Personal sandbox – Mediawiki üks suurimaid plusse on ka tema miinuseid. Inimesed, kes tahavad katsetada, testida ning avaldada artikleid alles pärast põhjalikku kontrolli on raske valiku ees, kas teha seda varjatult wikivälises keskkonnas või teha seda kõike teistele avalikult.”
http://mesikoobas.blogspot.com/2011/10/4-kodutoo-kuidas-voiks-wikipediat.html

Otsingu lisavõimalused

“Oluliseks puuduseks on see, et kui kasutaja ei leia infot välismärksõna järgi ühes Wikipedia keeleversioonist, siis ei näita kohe süsteem sama märksõna olemasolu teises keeleversioonis. Tuleb otsast peale siseneda teise keele versiooni, uuesti sisestada märksõna otsinguritta ning kontrollida, kas leidub nüüd selles keeleversioonis huvipakkuv info või mitte. Näiteks, eestikeelse Wikipedia versioonis ei leidu artikleid märksõnaga “CuteFTP” (http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eri%3AOtsimine&search=CuteFTP). Kahjuks, pole veel funktsionaalset võimalust, mis võimaldaks eestikeelse versiooni lahkumiseta lülitada ümber, näiteks, inglise keele versioonile ja avastada seal sama märksõnaga artikli olemasolu (http://en.wikipedia.org/wiki/CuteFTP).”
http://valeriailjina.wordpress.com/2011/10/16/6-nadal-wiki-maailm/

“Wiki võiks võimaldada inimestel rohkem oma näolist otsingu võimalust, et ta jätab meelde mida sa otsid rohkem ning teeb sinu lemmikutest puhvri, et saaksid kiiremini kätte info. Veel oleks hea, et kui paned mingi lehele jälgimise peale, siis on võimalik info kätte saada. ”
http://madboxworld.blogspot.com/2011/10/wikipedia-looja-jimbo-wales-kusib.html

“Mobiilsus – Mobiilne wiki kaasaegsetele nuti telefonidel on küll olemas, siiski saaks selle kohapeal võtta malli google värske teenuse pealt, kus otsingus kasutatakse ka telefoni asukohta ja esitatakse need vastused esimesena, mis hetke asukohale lähemal.”
http://noxbert.wordpress.com/2011/10/16/kuidas-teha-paremaks-juba-niigi-head-asja/

Kõik blogipostitused

27. Oct 2011 - Posted by | Määratlemata

3 kommentaari

  1. Lugesin suure hulga läbi ja kuigi paljudega suvatseks vaielda ja paljusid “puudusi” näen võimalustena, resoneeris üks ettepanek:

    “Lisaks võiksid lugejad kiirelt liituda Wikipeedia erinevate valdkondade uudiskirjaga – vaid ainult ühe klikkiga, märkides enda jaoks kõige huvitavamad (näiteks meditsiin, ajalugu, majandus jne). Siis, kui uus artikkel on andmebaasi lisatud, tuleb lugejale kohe ka selle kohta teave koos viitega artiklile”

    Näen oma vaimusilmas rakendust, mis looks klõpsitava kategooriate puu ja vaataks kõiki antud kategooriate lehtede muutusi. St et ma saaksin vajadusel jälgida kogu mingi kategooria lehti ja alamkategooriaid. Midagi sellist, et teed linnukesed ette, et “kogu ajalugu” ja infotehnoloogia alt “vanad arvutid” vms.

    See hõlbustaks teematoimetajate tööd kordades. Võimalik, et keegi kuskil on sellise funktsionaalsuse juba loonud ja ma ise ei tea, aga sellist asja kasutaks ise küll.

    kommentaar kirjutas irve | 27. Oct 2011

  2. Praegustest tööriistadest on soovitule vast sarnaseim muudatuste jälgija ja uute artiklite kuvaja kindla kategooria artiklites, vt. linke http://et.wikipedia.org/wiki/Portaal:Informaatika#Vaata_ka all.

    kommentaar kirjutas Raul Kern | 7. Nov 2011

  3. […] sellest, kus üsna põhjaliku kokkuvõtte on teema osas juba teinud Wikimedia Eesti artikkel „Kuidas võiks Wikipediat veelgi paremaks teha?“, mistõttu pole erilist mõtet siinkohal samu mõtteid kordama asuda. […]

    Pingback-viide kirjutas Wikipedia – mida muuta? | eagur | 17. Mar 2013


Sorry, the comment form is closed at this time.

%d bloggers like this: