Wikimedia Eesti

Võrokeeline Vikipeediä

Väiku Eesti kotsilõ saa uhkõhe ja ilosahe üteldäq: Eesti um suur maa – taa sisse mahus ummi põlitsit kiili ja hõimõ inämb ku üts. Niisama um lugu Eesti Vikipeedijidega – lisas eestikeelitsele um olõmah ka võrokeeline.

Tuu, et meil um kats umakeelist Vikipeediät, um väega loomulik asi, ku mõtõldaq, et algusõst pääle um Eestih olnuq kats umma kiräkiilt – talliina ja tarto kiil. Täämbädse päävä päämädses lõunõeesti kiräkeeles um tarto asõmal kujonuq võro kiil ja tuuperäst um ka miiq tõõnõ umakeeline Vikipeediä nimelt võrokeeline.

Tuu, et Eesti tõõnõ Vikipeediä uma nime ja sisu poolõst võrokeeline um, tähendä-äi siskiq, et tä väega kitsahe ja kinnitselt võrokeeline olõsiq. Artikliq ummaq tah külh kirotõduq võro kiräkeeleh, a lisas toolõ ummaq võro Vikipeediähe väega oodõduq ka seto, mulgi ja tarto keele mõistjidõ umah keeleh kirotõduq artikliq. Seto- ja mulgikeelitsit artikliid meil mõni jo um kah. Nii või üteldäq, et võrokeeline Vikipeediä um laembalt võttõh täämbädse päävä lõunõeesti keele entsüklopeediä, miä um mõtõld vabas pruukmisõs ja ütistüüs kõiki lõunõeesti kiili ja keelepruukõ mõistjilõ.

Egaq Eesti uma katõ Vikipeediäga muidoki väega esiqeräline maa joht olõ-õi. Kats vai kolm Vikipeediät um meile lähkümbist maist ka Lätih (läti, latgali ja liivi), Leeduh (leedu ja žemaidi), Soomõh (soomõ ja põh’asaami) ni Norrah (bokmål, nynorsk ja põh’asaami). Pall’odõh suurõmbih maih, näütüses Suurbritanniah, Hispaaniah, Itaaliah, um umih põliskeelih Vikipeedijit viil inämbki ku kats vai kolm. Nii või üteldäq, niguq jo algusõhki nimmatus sai, et kats umma Vikipeediät tegeväq Eestist suurõmba maa, ku tä muido vällä paistudaq võinuq, ja egäl johtumisõl um Eesti uma Vikipeediä kats-ainsusõga tävveste normaalnõ Õuruupa maa.

Võrrõldõh eestikeelidse Vikipeediäga um võrokeeline muidoki väiku – artiklidõ arvo perrä ligilähkühe katskümmend kõrda vähämb. Samal aol, ku mõtõldaq, et võro keele kõnõlõjidõ arv (arvadaq 50 000 ümbre) um eesti keele kõnõlõjidõ arvost umbõs üts katõkümnendik ja võro keeleh kirotajit um viil pall’o-pall’o veidemb, sis olõ-õi võrokeelidse Vikipeediä kasuminõ sukugi kehv olnuq. Rahulõ jäiäq taaga siski ei saaq, innekõgõ tuuperäst, et võrokeelidse Vikipeediä artikliq ummaq suurõlt jaolt õnnõ katõ-kolmõ kõgõ tegüsämbä pruukja kirotõduq. Kimmähe olnuq võro Vikipeediäle vaia mano viil ja viil tegüsit võrokeelitsit, a milles mitte ka seto-, mulgi- vai tartokeelitsit artiklikirotajit.

Niisama olnuq võro Vikipeediäl väega vaia noidõ inemiisi abikässi, kiä lõunõeesti keelih kirotaq ei mõistaq. Tekniliidsi asjo, nigu pildiq, artikli kujondus, katõgooriaq jm saa säädäq ka ilma kiilt mõistmalda ja säänest säädmist um võro Vikipeediäh väega pall’o. Ilma kiilt aktiivsõhe mõistmaldaq saa vabalt kirotaq ka lihtsämbit ja lühkümbit artikliid, näütüses liinu, külli vai inemiisi kotsilõ. Sääntsit lühküid, mõnõ lausõga artiklialostuisi ummaq võro Vikipeediähe mõnikõrd kirotanuq esiki välämaalasõq, kiä mõista-ai võro ei eesti kiilt. Võro Vikipeediä ja võro keele jaos um tähtsä ka egä lühkü, kasvai üte lausõga artikligõnõ. Tuu, ku võro keeleh um kirotõt võimaligult pall’odõ maailma asjo kotsilõ kasvai üts lausõq, um pall’o parõmb ku tuu, et naidõ kotsilõ olõ-õi võro keeleh löüdäq üttegi sõnna!

Nii et kokkovõttõs kutsu kõiki, kiä taad lugõma trehväseq: olkõq terveq ja julgõq tulõma võrokeelitsehe Vikipeediähe –  kaema ja lugõma, kirotama ni toimõndama!

24. Mar 2012 - Posted by | Määratlemata

Sorry, the comment form is closed at this time.

%d bloggers like this: