Wikimedia Eesti

Mida teha tudengitega?

Tudengite koostatud Vikipeedia artiklid õppeaasta kaupa.

Igal õppeaastal kirjutavad Eesti ülikoolide tudengid kümneid tuhandeid referaate. Tavaliselt jäävad need aga „sahtlisse kirjutatuks“, sest peale tudengite endi ning nende õppejõudude neid keegi teine ei näe. Kas see ei tundu ressursside raiskamisena?

Nõndasamuti nagu meile on vajalik eestikeelne kõrgharidus, on hädavajalik omada ka korralikku entsüklopeediat, mis oleks koostatud meie oma emakeeles, suudaks rahuldada meie infovajaduse ja kokku koondada kogu meie teadmiste paremiku. Korralik haridussüsteem ei saa toimida ilma ligipääsuta vabale teabele. Mis juhtuks, kui samalt haridusmaastikult võrsuvaga toita aga meie ühist vabalt kasutatavat teadmiste varamut?

Minnes siit edasi Vikipeedia juurde, siis iga vikiartikkel on oma sisult samuti referaat. Entsüklopeedia ei esita mitte värskeid uurimistulemusi, vaid toetub olemasolevale materjalile ning selle asjalikule kokkuvõtmisele. Vikipeediat ei vaeva ruumipuudus ja nõnda on võimalik igal teemal kirjutada vägagi põhjalik artikkel ning ühtlasi välja tuua info päritolu – kindlalt struktureeritud entsüklopeediline tekst koos viidetega aga toobki selle ääretult lähedale referaadi vormile.

Ühendamaks potentsiaali ühiskondliku vajadusega, võib lasta tudengitel osades õppeainetes referaadi asemel hoopis Vikipeediasse artikleid kirjutada. Ei jää ka siin ära jõupingutused info leidmiseks, analüüsiks, kokku koondamiseks, ümbersõnastamiseks ja oskuslikuks vahendamiseks ning tihti võib korraliku vikiartikli koostamine osutuda hoopis suuremaks väljakutseks, kui töö tegemine „paberil“. Samuti on tööl reaalne väljund – tehtu muutub kättesaadvaks kõigile huvilistele ja aitab rikastada meie ühist infovälja.

Selles osas on juhtohjad haaranud Tartu Ülikool, kus algust tehti 2011/12 õppeaastal ja sealt alates on mõte hoogsalt levima hakanud. Möödunud õppeperioodil said TÜ tudengid sellise võimaluse juba vähemalt 11 õppeaines. Nõnda valmis artikleid nii informaatikast kui majandusgeograafiast, nii nanotehnoloogiast kui rahvusvahelistest suhetest. Samuti sai eesti keelde ümber pandud materjale, mida ei ole seni mitte kunagi meie keeles esitatud ning seda erakordselt suure põhjalikkusega. Lisandust on oodata ka järgneval aastal ning antud suunal on näha selget kasvutrendi.

Tahtes olla IT-riik, ei tohiks mööda vaadata veebi pakutavatest võimalustest. Vikipeedia kasutamine aitab meil jõuda nii esimese täieliku eestikeelse entsüklopeediani kui ka harituma rahvani. Kõigil on õigus osa saada meie ühistest teadmistest ja meie kohustuseks on selle nimel panustada. Hoolimata sellest, kui palju me seda ka ei tahaks, entsüklopeediad ennast paraku ise ei koosta.

26. Jun 2012 - Posted by | Määratlemata

Sorry, the comment form is closed at this time.

%d bloggers like this: