Wikimedia Eesti

Reisiaruanne: Wikimania ja mõnda, mis seal sees

Veel mõni nädal enne tänavust Wikimaniat ei olnud mul aimugi, et ma sinna sõidan. Peamine põhjus Ameerika-reisiks oli Wikimedia haruorganisatsioonide katusorganisatsiooni Wikimedia Chapters Association loomine ja esimene istung. Paraku selgus alles mais, et see tänavusel Wikimanial aset leiab, seega ei osanud me tänavuses eelarves reisirahasid arvestada. Ivo kandideeris kyll mõni aeg varem Wikimedia Foundationi stipendiumile, kuid ebaõnnestunult. Nii et mulle tuli meeldiva yllatusena, kui itaallased pakkusid, et teevad sõidu välja, peaasi, et Eesti Washingtonis esindatud oleks. Aitäh neile!

Tänavune Wikimania oli senitoimunutest suurim. Statistikute sõnul kogunes George Washingtoni ülikooli 1400 inimest 87 riigist, neist 700 osalesid Google’i pidulikul vastuvõtul Kongressi raamatukogus (mina ka) ja yle 1200 konverentsi avamisel (jälle mina ka). Kuulati 270 kõnelejat. Söödi 3791 lõunat ja joodi 5424 tassi kohvi. Kogu yritust majandas kohalik haruorganisatsioon Wikimedia DC, mis loodi alles 2011. aastal. Noorusele vaatamata sai WMDC väga kenasti hakkama: kuuldavasti oli konverentsi põhiprobleem kõrged hotellihinnad, aga seda ei saanud nemad kuidagi mõjutada.

Peasekretär, eelarve ja suur-suur Eesti

Esimesed kaks päeva koosnesidki minu jaoks peamiselt Wikimedia Chapters Associationi ehk WCA asjaajamisest. Esimesele ametlikule istungil eelnes terve rida vähem ametlikke, kus vaieldi läbi terve hulk teemasid. Kas peasekretär peaks olema pigem tubli vikipedist või rahvusvahelise organisatsiooni juhtimise kogemusega professionaal? Kas asjaajamine peaks toimuma inglise keeles või on tähtis tõlkida see ka teistesse keeltesse – ja kui, siis millistesse? Kus tuleks WCA registreerida ja kas selle kontor peaks olema samas riigis? Kui palju inimesi peaks seal töötama? Mida täpselt need inimesed tegema hakkavad: vahendama haruorganisatsioonide kogemusi, ärgitama uute harude loomist, seisma harude huvide eest läbirääkimistes WMFiga, aitama igas riigis järgida samu finantsreegleid…?

Suur osa kysimusi leidis nii või teisiti lahenduse. WCA tööd juhib esimees, kelleks valiti Ashley van Haeften Suurbritanniast, aseesimeheks sai Ziko van Dijk Hollandist. (Aseesimehe valimistel juhtus säherdune lugu, et tykk aega ei tõstnud keegi kätt. No ma siis tõstsin, keegi peab ju ses ametis olema. Aga kui kandidaadiks esitati Ziko, kel on tõesti palju kogemusi ja kes on peale selle mõistlik ja muhe tegelane, hääletasin ka mina tema poolt, mis muidugi tegi paljudele nalja.)

Peasekretäri valimisega tegeleb valimiskomitee, mis peab paari kuu jooksul kriteeriumid välja kuulutama. Eelarvega tegeleb eelarvekomitee, mis uurib kulude tausta, näiteks seni parimaks asukohaks peetud Brüsseli kontoriyyre ja rahvusvaheliste MTY-de juhtide palku. Neis kahes komitees olen ka mina. Kolmas komitee tegeleb WCA tööprotsesside väljatöötamisega, näiteks on seni mõnevõrra lahtine peasekretäri kui tegevjuhi ja esimehe kui yldjuhi vahekord. Sellega seoses tegin ka ettepaneku moodustada mõneliikmeline alaliselt töötav juhatus, mis vajaduse korral tasakaalustaks peasekretäri ysna ulatuslikke volitusi. Näis, mis otsusele selles asjas jõutakse.

WCA yritustega samal ajal toimus ka progemisyritus Hackathon. Põikasin sealt korraks läbi, ehkki olen progemisoskused minetanud, kui mul neid kunagi yldse oli. Kõige esimeses ukseäärses lauas vaatas yks kutt mu kaelasilti ja kysis: “Eesti? Kas sa oled Tallinnast või Tartust? Mul on Tartus tydruk, ta õpib ylikoolis metroloogiat.” – “Metroloogiat? Oot, kas ta on ka vikipedist?” – “Jaa, ta jõuab siia homme õhtul.” – “Ega ta juhtumisi Usbekistanist pole?” – “On kyll, kas sa tunned teda?” – “Muidugi ma tunnen Kamari!” Tõepoolest, Kamarniso pidas paar päeva hiljem ettekande usbekikeelse Vikipeedia arendamisest olukorras, kus see on Usbekistanis keelatud – ysna keeruline ylesanne. Temaga tegid intervjuu BBC ja veel mõned meediakanalid, nii et naljaga pooleks võib teda praegu Eesti kuulsaimaks vikipedistiks nimetada. Oleks kena temaga siin blogiski kunagi intervjuu teha.

Yldse kohtasin hämmastavalt vähe inimesi, kellele tuli selgitada, kus on Eesti. Vikipedistid on haritud rahvas. Isegi yhel õhtul kõrtsis, kuhu sisenedes tuli Eesti ID-kaarti näidata, teatas turvamees: “Häh, muidugi ma tean Eestit, ma teenisin koos teie poistega Balkanil!” Ei ole me nii väiksed midagi, hoopis maailm on väike.

Riik, naised ja Aafrika Wikipedias

Tänavusele Wikimaniale jättis ysna tugeva jälje selle asukoht. Algusest peale tehti koostööd mitme Ameerika Yhendriikide riigiasutusega, näiteks esines laupäeval vikipedistidele USA riigiarhivaar David Ferreiro. Riigiarhiivis korraldati ka vastuvõtt ja kylastused, arhiivimaterjalide avaldamist ja kasutamist Vikipeedias käsitleti mitmes ettekandes. Koos Riigidepartemanguga korraldati Wikimania sees veel teinegi konverents pealkirjaga Tech@State, sellel käsitleti riigiasutuste ja Wikipedia sidemeid ning mitmesuguseid riigiasutuste vikisid nagu välisteenistuse Diplopedia ja luureasutuste Intellipedia, mis kuuldavasti on tõhustanud USA luureametkondade koostööd. Ilmselt ei yllata kedagi, kui ytlen, et viimast tutvustati valitud seltskonnale suletud uste taga. Kõneldi ka kohalikest vikidest nagu NYC Wiki ja Localwiki projekt, samuti vikidest kui demokraatlikust koostöömudelist.

Teine läbiv teema oli Vikipeedia kaastööliste seltskonna rikastamine. Kui mõnes valdkonnas on vikipedistide seas naisi 9%, on seda tõepoolest jaburalt vähe. Suurel laval kõneles naiste kaasamisest Wikimania eel toimunud AdaCampi eestvedaja Mary Gardiner, peeti mitmesuguseid väiksemaid ettekandeid ja lõpuks teatas ka Jimmy Wales lavalt, et moest võiks Wikipedias märksa rohkem artikleid olla. Tulge ja tehke, eks?

Kõneldi laienemisest suurtesse tõusvatesse piirkondadesse nagu Araabiamaad, Brasiilia, India ja Aafrika. Tänavuse “Jimbo Awardi” pälviski vikipedist, kes kahekordistas artiklite arvu jorubakeelses Vikipeedias roboti abil. Jah, loomulikult ei ole selliste artiklite stiil ja kvaliteet eriliselt muljetavaldavad, aga tänu sellele tõusis joruba Vikipeedia otsimootorites esile ja nyyd on lootust, et Aafrika yhes suuremas keeles tõmbab Vikipeedia ka inimestest kaastöölisi ligi. Muide, preemia laureaati ei ole keegi näinud ning ta kodanikunimi on teadmata. Loodetavasti suudab Jimmy Wales ta siiski yles leida, et talle raha ja käepigistus yle anda.

Kultuur, mälu, QR-koodid


Hulk ettekandeid käsitles valdkonda, mida tähistatakse akronyymiga GLAM: Galleries, Libraries, Archives, Museums ehk kunstigaleriid, raamatukogud, arhiivid ja muuseumid, eesti keeles lyhidalt mäluasutused. Vikipeedia teeb nendega yle kogu maailma aina laiemalt koostööd, mitmel pool veavad projekte suurtes muuseumites resideerivad vikipedistid. Kasu on kahepoolne: Vikipeedia artiklid muutuvad paremaks ja põhjalikumaks ning nende lugejad suunatakse edasi mäluasutustesse, mille kylastatavus tõuseb märgatavalt nii veebis kui ka päriselus.

Tuntuim ettevõtmine selles vallas on kultuurimälestiste fotovõistlus Wiki Loves Monuments, mis eelmisel aastal kattis kogu Euroopa, tänavu on aga juba ylemaailmne. Mullune võistlus oli Eestiski tõeliselt edukas, võidufotosid võib näha nii internetis kui ka rändnäitusel. Loodame, et tänavune läheb veel paremini – kui keegi tahab korraldusmeeskonnaga liituda, on praegu just õige aeg endast teada anda.

GLAMi ja tehnika vahele jääb veel yks tänavune menuteema, nimelt QRpedia. Väikeste kandiliste säbruliste QR-koodidega on eestlased juba harjunud, neid leiab kõikvõimalikest reklaamidest ja ka paberajalehtedest. Seni meile veel võõravõitu QRpedia suunab turistid koodistatud objekti kohta käivasse Vikipeedia artiklisse, mis on samas keeles, milles huvilise telefoni sättedki.

Wikimanial kõneldi maailmas laineid löönud Monmouthpediast, mis sidus Vikipeedia Monmouthi linnakesega Walesis, ning tutvustati ka uut vinget projekti: Gibraltarpedia katab vikiartiklitega Gibraltari, Briti enklaavi Hispaania lõunatipus. Eestis käivad ettevalmistused sarnase, kuid veelgi suurema projekti jaoks Tartus, loodetavasti saame järgmisel Wikimanial juba esimesi tulemusi näidata.

Hammasrattad Wikipedia kõhu all

Vikipeedia tehnilist poolt käsitlesid paljud ettekanded. Selles vallas oli ka suuri ja oodatud uudiseid, millest tavalisi vikipediste puudutab ehk kõige enam graafilise kasutajaliidese käikulaskmine. Senine Vikipeedia kasutajaliides, mis nõuab märgenduskeele tundmist, oli loomulik ja lihtne vanade vikipedistide jaoks. Praeguseks on aga internet muutunud, tavapäraseks on saanud hoopis lihtsamad graafilised rakendused. Et Facebooki põlvkond Vikipeediast ei võõrduks, ongi ehitatud kergemini õpitav kasutajaliides, mis jõuab inglise Vikipeediasse juba selle aasta sees, eestikeelsesse siis mõnevõrra hiljem.

Kogu Vikipeedia ymberkujundamisega tegeleb aga projekt koodnimega Athena, mille tulemused jõuavad kasutajateni alles mõne aasta pärast. Selle aluseks on tõik, et arvutikasutajate osakaal Vikipeedias kahaneb, mobiiliversioon muutub aga yha tähtsamaks. Järelikult on mõistlik lähtudagi mobiilseadmetele sobilikust disainist. See tähendab eelkõige lihtsust, lisafunktsioonide peitmist, kohandumist ekraani suurusega ja keskendumist sisule. Pikemas perspektiivis toob see kaasa kõigi Wikimedia projektide yhise teavitussysteemi, kujundab ymber senised kohmakad kasutajate arutelulehed, tõhustab kasutajate omavahelist suhtlust reaalajas ning lihtsustab uudiskirjade ja Vikipeedia “häälekandja” Signpost avaldamist. Wikipediasse luuakse ka kolm kasutusrežiimi: lugemine, mis on kõige lihtsam ja lakoonilisem; toimetamine, mis võimaldab sujuvalt kasutada Wikidata ja dokumendihalduse vahendeid ning laadida yles meediafaile; haldus, milles saab jälgida viimaseid muudatusi, võidelda vandalismiga ja teha muid administratiivtöid.

Eelmises lõigus mainitud Wikidata on põhimõtteliselt andmehaldussysteem, mis aitab Wikimedia projektides andmeid automaatselt kasutada ja muuta. Kõige lihtsamate kasutusvaldkondade hulka kuulub mitmesugune statistika, mida pruugitakse paljudes artiklites ja milles toimuvad muutused pahatihti yhest kohast teise ei jõua. Tõsi, Vikipeedia andmekasutuses on hea hulk nyansse, mistõttu töö on keerulisem kui tundub, ent sellega tegeleb ka ysna palju nutikaid inimesi. Metaandmehaldus on kogu maailmas tänini suhteliselt niru, isegi Euroopa statistikasysteemide koostöös on sellega tõsiseid probleeme. Vikipeedias kasutatakse aga meeletult mitmekesiseid andmeid, mistõttu metaandmed – andmed andmete kohta, näiteks foto puhul autor, pildistamise koht ja aeg, autoriõigused, tehnilised parameetrid jne – on ylimalt olulised. Loodetavasti aitab Wikidata seda suppi selgemaks muuta.

Ida-Euroopa, Läänemeri ja Hongkong 2013

Kõigest Wikimanial räägitust ylevaadet anda ei jõua, huvilised võiksid ise konverentsi kodulehele minna ja ettekandeid sirvida. Suure osa toimunust moodustasidki tegelikult kuluaarivestlused. Toon enda kogemusest vaid kaks näidet.

Kesk- ja Ida-Euroopa vikipedistid otsustasid yhel hetkel korraldada improviseeritud kokkusaamise, mis venis kymneminutisest kohvipausist märksa pikemaks. Arutasime mitmesugust koostööd, eelkõige 13.-14. oktoobril Belgradis toimuvat KIE vikipedistide konverentsi. Endalegi yllatuseks sattusin konverentsi programmijuhiks. Loodame meelitada kohale võimalikult paljude KIE riikide esindajad, et saada toimuvast korralik ylevaade ning vahetada kogemusi. Mõned põhipunktid: väikekeelte tehnilised probleemid; kuidas leida kohalikke lisafinantse; ajaloo kirjeldamine riikides, kus igayhel on naabriga vana vaen; juriidilised segadikud; tõlkekysimused; yhised vikiekspeditsioonid aladele, kus meie kultuurid segunevad. Tegemist on kyllaga.

Jutuajamisest yhe reisikirjanikuga, kes töötab USA Riigidepartemangus, sai alguse yks jaburamaid ideid, mida Vikipeedia kontekstis kuulnud olen: mõte, et mõne järgmistest Wikimaniatest võiks korraldada Läänemerel, yhest sadamast teise sõitval laeval. Läänemere ymbruses on mitu tugevat Wikimedia haru, mis võiksid korraldusvaeva enda vahel jagada; poolakatel on ka kogemus 2010. aasta Wikimedia korraldamisest Gdanskis. Suur osa tehnilisi probleeme on tegelikult lihtsalt lahendatavad, kompaktsus laeva piires isegi lihtsustab yht-.teist. Kokkuvõttes on idee jabur, aga võib-olla just piisavas koguses jabur, et töötada. Olen praeguseks kõnelnud sakslaste, poolakate, venelaste, rootslaste ja soomlastega ning esimesed reaktsioonid on ysna yhesugused: jahmunud, kuid positiivsed. Kui see jänes kybarast välja õnnestuks tõmmata, oleks tulemus igatahes võimas. Arutame asja edasi.

Jäin näppu ka meeskonnale, kes korjas vikipedistidelt intervjuusid sygisese rahakogumiskampaania tarbeks. Tänavu kavatsetakse näidata videosid, kus Vikipeedia kaastöölised räägivad oma kogemustest, elust ja motiividest, miks nad Vikipeediasse tulid ja tänini jäänud on. Kaamera ees istuda oli päris huvitav, mul on rohkem kogemusi teiselt poolt lauda.

Järgmine Wikimania toimub 2013. aasta 7.-11. augustil Hongkongi Polytehnilises Ylikoolis. Sealne korraldusmeeskond oli ka Washingtonis hästi esindatud. Lõpuyritusel tutvustati Hongkongi võlusid ning jagati logoga õlakotte. Jättis hea mulje kyll.

Öömaja, toit, linn, lennujaamad

Lyhidalt ka tingimustest ja reisimuljetest. Ööbisin hostelis, kus minuga samas toas norskas veel kymme vikipedisti. Õigupoolest võtsid Wikimania delegaadid enda alla mitu korrust, meid olid tõepoolest kõik kohad täis. Yhel õhtul avastasin, et mu kodinad olid toast välja kolitud, kuna juba enne minu tulekut oli alanud ahelreaktsioon: minu tulles oli mu koiku hõivatud ja ma võtsin probleemitsemata lihtsalt teise koha, sest portugallase tulles oli tema ase hõivatud ja ta tegi samamoodi, sest serblase tulles magas tema voodikeses keegi, sest… lyhidalt oli voodite jagamisel tehtud pisike viga yhe toanumbriga ning kuna hostel oli puupysti täis, tekkis jama. Õnneks on vikipedistid sõbralik ja muhe seltskond, kes võtab ebamugavusi naljaga, isegi oma kohvri otsas pystijalu magades.

Ameerika hommikusöögid on kohutavad. Esimesel hommikul on moosisai ja magus jogurt isegi põnevad, teise elab yle, aga kolmandal tahaks juba tõesti midagi soolast. Samuti peab olema syndinud ameeriklane, et uskuda, justkui oleks lõunasöögikarpi pandud hamburger ja pakk kartulikrõpse lõuna. Leidus siiski ka helgemaid hetki, eriti hosteli lähedal asuvas India söögikohas. Londoni lennujaama English breakfast oli siiski tõeliselt teretulnud.

Minu kui jalakäija silma pyydis Washingtonis eelkõige arhitektuur. Linn on äärmiselt eklektiline: ehkki hoonete keskmine kõrgus on kymmekond korrust, võib klaasi ja betooni vahel svalises kohas leida paarikorruselise vana maja või kirikukese. Suurlinna kohta on Washingtonis ka palju parke ja vähe inimesi, näiteks Moskvaga ei anna võrreldagi. Minusugusele muuseumirotile pakkusid palju rõõmu mäluasutused, eelkõige loodusloomuuseum Smithsoni Instituudis. Kui Tartu Ylikooli geoloogiamuuseum ykskord remondist tuleb, kas seal saab siis ka kõiki maailma kivimeid oma käega katsuda?

Eestlase jaoks asub Washington muidugi sygaval lõunas. Öö saabub vara ja ruttu, paks ja kuum nagu supp, täis puu otsas lärmavaid tsikaade ja karjakaupa nahistavaid nähtamatuid linde. Eestis linnud yldjuhul öösel magavad, seal aga ei tee pimedusest väljagi.

Ameerikasse lendasin Lufthansaga yle Frankfurdi. Tagasi pidin ka samamoodi tulema, ent paraku oskasin lennujaama minekuks kuluvat aega alahinnata ja, nii kurb kui seda tunnistada ka pole, jäin lennukist maha. Läks hulk sekeldamist ja sebimist, enne kui kaks päeva hiljem yle Londoni Eestisse jõudsin. Kokku olin yleval kolm ööpäeva ja pole unerežiimi siiani päriselt korda saanud. See-eest on kogemus muidugi hindamatu.

Mõned lingid:

http://meta.wikimedia.org/wiki/Wikimedia_Chapters_Association
http://meta.wikimedia.org/wiki/Wikimedia_Chapters_Association/First_meeting/Minutes
http://wikimania2012.wikimedia.org/wiki/Schedule
http://en.wikipedia.org/wiki/File:Wikimania_-_2012_-_Athena_Project.pdf
http://meta.wikimedia.org/wiki/Wikidata
http://meta.wikimedia.org/wiki/Wikimedia_CEE_Meeting_2012
http://meta.wikimedia.org/wiki/Wikimedia_CEE_Meeting_2012/Program

4. Aug 2012 - Posted by | Määratlemata

Sorry, the comment form is closed at this time.

%d bloggers like this: