Wikimedia Eesti

Brüsselis käik ja mõtteid Wikimedia tulevikust

copyright wars, 101

EU Policy working group

Veebruaris saatis Saksa Wikimedia haruorganisatsioon (chapter) välja teate, et nad korraldavad aprilli algul Brüsselis kogunemise, kus arutakse, kuidas Wikimedia saaks teha paremat lobby. Kuna nad olid lahkelt valmis ka mu sõidukulud katma, siis käisingi kohal oma panust andmas. Tulemuseks oli nädalavahetus täis arutlusi ja seal sündinud EL-i poliitikate muutmise töögrupp. Osalisi oli pisut üle kümne, 6 eri chapter’ist, kes leppisid kokku järgmise 6 kuu tööplaanis. Põhieesmärkideks oma lobisti leidmine, et parandada arusaamist Brüsselis toimuvast, panoraamivabaduse saavutamine EU tasemel ja valitsuste poolt tellitud teoste vabakasutuse alla saamine. Pikemaajaline (3 aastat) eesmärk on orbteostega tegelemine ja olemasoleva direktiivi muutmine. Kohal oli ka Alice Wiegand, kes otsib WMF-ile uut juhti, ning Saksa chapter’i poliitika ja ühiskonna osakonna juhataja, kes lubasid, et raha ei ole probleem. Nõnda jäi jutt pärast esmast kohtumist.

Nüüd aga lähemalt – mida ja miks EL-i tasemel chapter’id üldse tegema peaksid, milleks on nad võimelised ja millest see kõik alguse sai. Kogunemine sündis arusaamisest, et senine neutraalne ja poliitikakauge maailm on pärast ACTA-vastaseid proteste ja Wikipedia “musta päeva” muutunud. Wikimedia Foundation ei saa enam pealtvaatajaks jääda, kui muudetakse neile olulisi seadusi, ta peab reageerima. Kõige esmasem ja olulisem on tekitada vajalik inforuum, kust saab teada, mida ja kelle poolt Brüsselis muuta tahetakse, ning jagada seda teavet chapter’itega. Selleks on vaja inimesi ühendada, et ühiselt koormat kergendada, ning ka kohaliku esindaja leidmine. Etteruttavalt: päris lobisti pole siiani veel leitud, ajutiselt täidab tema kohuseid Dimitar Parvanov Dimitrov, kes on pikaaegne vikipedist ja elab parasjagu ka Brüsselis. Sageli piisab alles ideede kogumise faasis sekkumisest ja oma positsiooni selgitamisest, et tulevikus probleeme vältida, selleks peab aga teadma, mida kuskil tehakse, ja olema piisavalt tuntud, et ka vajalikele mitteformaalsetele üritustele kutseid saada. Üsna õukondlik protsess, aga roomlaste sarnaselt peame ka meie käituma, kui tahame efektiivsed olla oma ideede kaitsmisel.

Üks kõige unikaalsemaid valdkondi info jagamise osas on saadud teabest ülevaadete kirjutamine Vikipeedia artikliteks. Sageli loovad just need ka ajakirjanike esmase mulje, mistõttu Wikimedia jaoks oluliste teemade kajastamine põhjalikult ja hästi kirjutatud artiklites on üks kohti, kus “pehmet jõudu” saab edukalt kasutada, loomulikult kõiki tavaliselt artikli neutraalsusele esitatavaid nõudeid täites. Teine, samuti eetiliselt tundlik teema on isiklike suhete ärakasutamine ja süsteemi “seest õõnestamine”. Eestis ei ole kohustust lobiste registreerida ja Euroopa vastav seadusandlus on alles loomisel, mis jätab palju mänguruumi ka vastaspoolele: ärilistele sisutootjatele ja -kontrollijatele. Wikimedia kasuks räägib aga fakt, et Vikipeediat on kasutanud kõik ja see loob teatud moraalse ärakasutamise võimaluse, mida aga ei saa ega tohigi liiga tihti ega liiga väikeste asjade pärast kasutada. Brüsselis arutatigi aprillis kõigil neil teemadel ja viisidest, kuidas algul mainitud kolme valdkonda kõige paremini hõlmata. Lõpptulemusena peaks sündima lähema aasta jooksul võrgustik, mis hoiab toimuval silma peal ja vajadusel püüab sekkuda, kuni veerev lumepall veel liiga suureks kasvanud pole.

Brüsseli-väliselt on aga kõige olulisem tegevus organisatsiooni enda probleemidest rääkimine, artiklite kirjutamine ja murekohtade selgitamine, et leviks teadlikkus sellest, mis veel parema Vikipeedia tegemist takistab. Hetkel on see kõik alles tegemisjärgus, nii et kui sind teema lähemalt huvitab, anna teada aadressil siim@tuisk.ee ja ma ühendan vajalike inimestega.

1. Jul 2013 - Posted by | Määratlemata

Sorry, the comment form is closed at this time.

%d bloggers like this: