Wikimedia Eesti

Maailma suurim fotovõistlus laieneb kuuendale mandrile

Kui tänini on iga aasta septembris toimuv ülemaailmne fotovõistlus Wiki Loves Monuments ulatunud vaid viiele mandrile, siis sel aastal loodetakse jõuda ka viimasele: Antarktikasse.

Esmapilgul võib tunduda, et kultuurimälestiste pildistamise võistlusel poleks Antarktikas justkui kuigi palju teha. Mis seal siis nii väga on: lumi, jää, pingviinid, jääk… ei, jääkarusid ei ole. Aga suuri linnu, muistseid tsivilisatsioone, ooperiteatreid ja telejaamu kah mitte.

Tegelikult on Antarktikas inimesed aktiivselt tegutsenud juba üle sajandi. Uue mandri üheks võimalikuks avastajaks peetakse Saaremaa meest Fabian von Bellingshausenit, ehkki see on mõnevõrra vaieldav – maismaa nägijatena on ajaloos üsna lähestikku kirjas kolm meresõitjat – lisaks Bellingshausenile ka Briti kapten Edward Bransfield ja Ameerika hülgekütt Nathaniel Palmer, kõik 1820.-21. aastal. Esimesena maabus 1821. aastal Ameerika hülgekütt John Davis. Esimene suurem rahvusvaheline ekspeditsioon talvitus mandril 1898-99, selle koosseisus oli ka hilisemast ajast tuntud Roald Amundsen. Sellega algas eri riikide ekspeditsioonide võidujooks, mis mõnegi autori arvates tulenes vähem teaduslikust huvist kui koloniaalriikide võistlusest viimase avastamata mandri pärast.

Ehkki praeguseks pole Antarktika jagamises rahvusvaheliselt kokku lepitud, peab mitu riiki mõnd mandri osa endale kuuluvaks. Konkreetseid alasid on nimetanud Suurbritannia, Uus-Meremaa, Prantsusmaa, Norra, Austraalia, Tšiili ja Argentiina, oma huve on deklareerinud ka Brasiilia, Peruu, Venemaa, Lõuna-Aafrika ja USA. Muide, nüüdseks on Antarktikas ka n-ö põliselanikud. Juba 1913. aastal sündis Lõuna-Georgia saarel norralanna Solveig Gunbjørg Jacobsen. Esimene rahvusvaheliselt mandri piiriks peetavast 60. paralleelist lõuna pool sündinud inimene oli Argentiina päritolu Emilio Marcos Palma 1978. aastal.

Taolise ägeda sebimise tulemusena on Antarktikas kujunenud ka silmapaistev kultuuripärand: ekspeditsioonide maabumismärgid, vanade polaarbaaside hooned, hauatähised, mälestusmärgid… Antartika lepinguga kaitstavate kultuurimälestiste nimekirjas on näiteks lõunapoolusele püstitutatud lipumast, kelgule rajatud monument Mirnõi observatooriumi mehaaniku mälestuseks, Vostoki jaama asutamist meenutav raskeveotraktor, 1912. aastal talvitumiseks kaevatud jääkoobas ning loomulikult ka 1958. aastal püstitatud Lenini büst. Tänase, 28. juuli 2013 seisuga on loetletud 81 mälestist.

Fotovõistluse ettevalmistuste käigus on nimekiri inglise kõrval tõlgitud ka prantsuse, hispaania ja norra keelde. Eesti keeles seda nimekirja veel pole, kuid kui keegi tahab abistada, on ta igati teretulnud. Ja loomulikult on oodatud ka fotod. Kui lähiajal Antarktikasse satute, ärge häbenege, jagage oma reisimuljeid kogu maailmaga!

Kes aga nii kaugele ei reisi, võib pildistada kultuurimälestisi Eestis, laadida pildid Wikimedia Commonsi andmebaasi ja võita toredaid auhindu ka oma kodumaa kultuuri jäädvustamise eest. Võistlus algab taas 1. septembril ja kestab 30. septembrini, parimatest töödest korraldab Wikimedia Eesti ka fotonäituse, mis aasta vältel mööda Eestit rändab. Olge hääd ja lööge kaasa!

28. Jul 2013 - Posted by | Määratlemata

Sorry, the comment form is closed at this time.

%d bloggers like this: