Wikimedia Eesti

Vikipedistina Brüsselis

14.-16. juunil osalesin Eesti MTY-de tutvumisreisil Euroopa Komisjoni. Kuna ettepanek ja rahastus selleks tuli Euroopa Komisjonilt, Wikimedia Eestil tuli katta vaid mõned väiksemad lisakulud, võtsin pakkumise vastu, ehkki meil varem pole Euroopa Liidu institutsioonidega suuremat koostööd olnud – ainus erand on Euroopa Liidu tõlke peadirektoraadi Eesti esindusega koos korraldatavad iga-aastased tõlketalgud.

Tuleb tunnistada, et reis andis rohkem kui algselt oodatud. Yhelt poolt oli meil Brüsselis rida kohtumisi Euroopa Komisjoni ametiisikutega, sealhulgas mitme Brüsselis töötava eestlasega. Kõik ettekanded olid kas huvitavad, harivad või mõlemat, isegi kui mõni teema otseselt vikipedistidesse ei puutu. Teisalt läks Eestist Belgiasse kirev reisiseltskond, kellest mõndagi ma kodus tõenäoliselt kohanud poleks – veel yks põhjus, miks sellised retked vahel kasulikud on. Lõpuks leidsime yhiseid teemasid praktiliselt kõigiga ning mõni koostööalgatus on hakanud juba idanema.

Euroopa Komisjoni hoones ei ole tark olla punane, kui kõik teised on rohelised.

Euroopa Komisjoni hoones ei ole tark olla punane, kui kõik teised on rohelised.

Eurokohtumiste teemadest jäi mulle kui vikipedistile silma kaks põnevamat: andmekaitse ja kommunikatsioon. Nii tutvustas üks esinejaist Euroopa Liidu andmekaitse direktiivi viisil, mis pakkus põneva sissevaate nende inimeste peadesse, kes niisugusi tekste välja mõtlevad. Minu jaoks sai kinnitust vana kahtlus: pahatahtlikkust pole enamasti mõtet oletada, kui asju saab selgitada muul viisil. Kyll aga ei tea meie, kuidas mõtlevad nemad, ega pole neil tingimata alati head ettekujutust, mida ja miks mõtleme meie. Nii et teatud mõttes on kõik probleemid kommunikatsiooniprobleemid.

Spetsiifiliselt huvitas mind unustusõigus, kuna sellest Viviane Redingi algatusest on Eestis ettekujutus ysna ähmane. Nagu ettekandjagi kinnitas, kujutlevad inimesed tavaliselt, et igayks võibki nõuda enda andmete kustutamist kogu internetist, nii lihtne see lugu aga ei ole – kui andmete avalikustamine on avalikkuse huvides, on need tähtsamad kui eraisiku soovid ja tahtmised. Samas annab EL direktiivis vaid yldised suunised ning jätab mõistete määratlusedki vahel tahtlikult ähmaseks, eri riikides juhtub aga direktiivi rakendamise käigus mitmesuguseid põnevaid ja omapäraseid asju. Konkreetselt paistab andmekaitse direktiivi ideoloogide silmis Vikipeedia jäävat täiesti ilmselgelt väljapoole ohtu, kuna see esindab avalikku huvi samuti kui ajakirjanduski. Ent kuidas iga yksiku liikmesriigi seadusandjad ja kohtud asja tõlgendavad, teab yksnes tuul. Igal juhul tuleb meil loota sellele argumendile ja tervele mõistusele (mida, nagu ajalugu on tõestanud, inimkonnal pahatihti napib).

Ka suvel tiigile uisutama minna pole eriti arukas.

Ka suvel tiigile uisutama minna pole eriti arukas.

Kommunikatsiooni poole pealt jäi natuke ootamatu, kuid seniste kogemustega kokkusobiv mulje, et EL-i kommunikatsioon pole pooltki nii efektiivne kui sellelt liidu võimaluste järgi võiks oodata. Tõhusust takistavad nii struktuuri harulisus, mistõttu pea ei tea, mida saba teeb, kui ka oskamatus võimalusi ära kasutada. Vikipeedia on siinkohal ilmne näide: kui EL-i põhiartiklid kõrvale jätta, on teemade kajastus isegi inglise keeles tihti pealiskaudne või aegunud, samas kui EL-i tegevus mõjutab miljonite inimeste elu ning igal juhul peaks neid sellest informeerima. Praegu kukub see kõik EL-i institutsioonide ja Vikipeedia vahele maha, kuna enamiku vabatahtlike jaoks on EL-i teemad igavad ja keerulised, EL aga ei näe Vikipeediat kui infokanalit hoolimata sellest, et suur osa inimestest pöördub infootsinguil esmalt Vikipeedia poole ning EL-i tuhandelt segase struktuuriga veebilehelt ei leia vajalikku tihti ka kogenud infotöötaja. Vaja oleks laia rahvusvahelist koostööd, et kogu oluline info eri keeltes lugejateni jõuaks. Kuidas see käima lykata, on muidugi keeruline kysimus.

Kõige muljetavaldavam ehitis oli Brüsseli katedraal. Ausõna, seda tasub kylastada.

Kõige muljetavaldavam ehitis oli Brüsseli katedraal. Ausõna, seda tasub kylastada.

Nagu yteldud, arutasime võimalikku koostööd ka Eesti kaasreisijatega. Kuna Wikimedia Eesti arendab jõudsalt oma haridusprogrammi, kirjutan neil teemadel sygisel Õpetajate Lehte. Analyysikeskus Praxis võib leida võimaluse kasutada mõnd oma praktikantidest, et lisada Vikipeedia asjakohastesse artiklitesse lingid Praxise analyysidele ning võib-olla neid ajapikku ka analyyside põhjal täiendada. Koos Eesti NATO Yhinguga saame tegelda NATO-teemalise teavitustööga, Tartu Ylikoolis juba aastakymneid tegutsev Rahvusvaheliste Suhete Ring saaks aga toetada Vikipeediat välispoliitika valdkonna parandamisel. Eesti Noorteyhenduste Liidu teadmistest ja kogemustest oleks meile suur abi noorte värbamisel nii Vikipeedia kaastöölisteks kui ka Wikimedia Eesti tegevusse – meil on töökätest alati puudus. Eesti Maksumaksjate Liidu seminaridel võiks pidada ettekandeid sellest, kuidas esitada ettevõtete kohta Vikipeedias infot nii, et see teeniks lugejate huve ning väldiks huvide konflikte. Võib-olla ei saa igast mõttest kohe asja, ent kui poolgi sellest tehtud saab, on seda juba päris palju.

4. Aug 2013 - Posted by | Määratlemata

Sorry, the comment form is closed at this time.

%d bloggers like this: