Wikimedia Eesti

Milleks jäädvustada Eesti loodust?*

Päikesetõus Viru rabas. Foto: Urmas Haljaste.

Päikesetõus Viru rabas. Pilt: Urmas Haljaste.

Möödunud novembris toimus neljandat korda fotokogumisaktsioon “Head Eesti Looduse pildid” ehk HELP4, mis tõi sellel korral Vikipeediasse 540 uut fotot 21 osalejalt. Miks aga korjata veebientsüklopeediasse häid pilte Eesti loodusest? Mispärast üldse sellised ülesvõtteid teha?

Millegi jäädvustamine, olgu siis kirjalikult või fotona, kannab endas alati loomuomast tungi kujutatavat objekti väärtustada. Salvestades hetke tuleviku tarbeks, oleme pidanud seda oluliseks. Seega on tahe varustada veebientsüklopeediat parimate fotomälestustega kantud mitte ainult soovist lugejaid harida, vaid ka tungist esile tõsta ning väärtustada meie kaunist loodust.

Aalupi järv. Foto: Vaido Otsar.

Aalupi järv. Pilt: Vaido Otsar.

Loodus on alati muutumises ja paigalseis saab olla vaid näiline. Nõnda võib tänane reaalsus hõlpsalt muutuda ja alles jääb vaid hägus mälestus kunagi olnust, mis aja möödudes uduna haihtub. Kivirähk on kirjutanud, et kui pole pilte, siis ka ei mäletata midagi. Mõned asjad aga vajavad mäletamist ja seega vajame ka pilte.

Juba täna tuleb selle eest hoolt kanda, et meil õnnestuks kõike olulist märgata ning alal hoida. Kui kerge on tähele panna millegi puudumist, siis olemasolevat vääriliselt hinnata on hoopis keerukam. Sellele tähelepanu pööramata võime ühel hetkel silmitsi seista tõsiasjaga, et me küll märkame, kuid nüüd juba asjaolu, et oleme millegist ilma jäänud. Fotograafia on märkamise kunst. Teadvustades endale ümbritseva olulisust ja tajudes selle olemust saame jõuda ka selle kaitsmiseni.

Hellamaa panoraam. Pilt: Hiiumaa Mudeliklubi.

Hellamaa panoraam. Pilt: Hiiumaa Mudeliklubi.

Maalikunstniku töö seisneb millegi uue loomises, aga fotograafi amet hetke oskuslikus tabamises. Kui viimane hästi õnnestub, siis sel momendil saavad maalikunst ja fotograafia justkui kokku ning avavad vaataja silmad millelegi täiesti uuele. Just nagu kirjatarvete lai levik ei ole teinud igaühte kirjanikuks, ei piisa väärt piltide tegemiseks ainult heast fototehnikast. Vaja on näha seni märkamata jäänut ja selle edasi andmine on juba kõrgem saavutus. See on kunst, milleni jõudmiseks tuleb vaeva näha, sest head asjad ei sünni ilma pingutuseta.

Head pildid ei sünni iseenesest, vaid nende taga on autorid, kes on pannud sellesse enda aega, oskusi ja kogemusi ning püüdnud vaatajani tuua tundeid nende kogetud hetkest. Tunnustamaks neid selle panuse eest, kingime Eesti Looduse aastatellimuse kahele eriti andekale fotograafile: Urmas Haljastele ja Vaido Otsarile.

Palujüri järv. Pilt: Aleksander Kaasik.

Palujüri järv. Pilt: Aleksander Kaasik.

Suure tänu on ära teeninud aga kõik osalejad, nende seas Hiiumaa Mudeliklubi oma kõrgelennuliste vaadete, Aleksander Kaasik värvikate maastikupiltide ja Kalev Vask loojangukumas jäädvustatud ülesvõtetega. Tiit Hallas, Rita Helisma, Margus Opp, Ilme Parik, Ireen Trummer jt – rohkelt kiitust teie panuse eest!

Märgata ja mäletada – selle tarvis on vaja avatud silmadega ringi käija ja nähtut talletada. Üheks võimaluseks on fotograafia. Kõrvuti enese arendamisega pakub see võimalust edasi anda killukest meid ümbritsevast maailmast ning selle kaudu hoida meie ühist mälu. Miks mitte võtta heaks looduses ringi reisimise ettekäändeks soovi varustada Vikipeediat heade piltidega? Milleks siis veel jäädvustada Eesti loodust, kui mitte Vikipeedia tarbeks?

* Lühendatud kujul ilmus see postitus Eesti Looduse 2014. aasta jaanuarinumbris.

5. Feb 2014 - Posted by | Määratlemata | , ,

Sorry, the comment form is closed at this time.

%d bloggers like this: