Wikimedia Eesti

Intervjuu Andres Luurega

Andres Luure (2009)

Andres Luure 2009. aastal. Foto: Ivo Kruusamägi. 

Intervjueeritavaks on filosoofia dotsent, tõlkija, kes loeb kolmekümnes keeles, aasta vabatahtlik, Valgetähe V klassi teenetemärgi kavaler, eestikeelse Vikipeedia esimene eestlasest kaastööline – Andres Luure.

Ann Metslang
17.04.2014

Kas mäletate, mis oli esimene artikkel, mille Vikipeediasse kirjutasite?
Täpselt ei mäleta, aga vist “Amhara keel“.

Kindlasti ei pühenda Te iga päev Vikipeediale ühepalju aega. Kas oskate siiski öelda, umbes mitu tundi päevas (või nädalas) Teil Vikipeedia täiustamisele kulub?
Mitukümmend tundi nädalas.

Miks pühendate oma aega Vikipeediale? Ühiskondlikult saaks kasulik olla ka toidupangas, doonorina, loomade varjupaigas…
Mulle meeldib väga seda teha.

Kuidas jätkus Teil 2003. aastal usku ja entusiasmi Vikipeediaga tegelema hakata? Ka ingliskeelne Wikipedia alles alustas tollal ning projekti edu polnud ilmselge. Millisena kujutasite ette Vikipeediat (või/ja Wikipediat) kümne aasta pärast ehk praeguseks?
Ingliskeelse Vikipeedia edu oli minu jaoks küllalt selge. Ma ei mõelnud kuigi palju sellele, mis edasi saab. Mulle tundus, et Vikipeedia võimalused on nii suured, et oleks imelik, kui need kasutamata jäetaks. Ja eelkõige meeldis mulle Vikipeediat teha ja see, mis ma olin seal teinud.

Aga millisena näete praegu Vikipeedia (või/ja Wikipedia) tulevikku umbes kümne aasta pärast?
Ma ei oska hästi kujutleda, aga arvan, et ta praegusest oluliselt ei erine. Head sisu ja katvust on rohkem, aga oluliselt pooleli ta on ikka. Ingliskeelses versioonis on võimalik suurem kvaliteedihüpe, sest seal on katvus praegugi väga hea.

Kas aja jooksul on muutunud ka Vikipeediasse suhtumine? Kas inimesed saavad aru, et tegu ongi ühistööga ja viga nähes tuleks see parandada, või valdab siiski suhtumine, et Vikipeedia on ebausaldusväärne allikas, mida loovad mingid vikipedistid? Teisisõnu –, kas inimeste teadlikkus Vikipeedia põhimõtetest on tõusnud, kas kaastöölisi tuleb juurde?
Inimeste teadlikkus on kindlasti tõusnud, aga kaastööliste arv ja kaastöö maht on juba aastaid enam-vähem sama.

Varasemates intervjuudes julgustate õpilasi ja õpetajaid-õppejõude rohkem Vikipeediat kasutama-täiendama. Kuidas Vikipeediat ise igapäevases õppejõu töös kasutate?
Ma panen mõnikord Vikipeediasse midagi sellist, mida üliõpilased saavad õppematerjalina kasutada.

Kirjutate oma kasutajalehel, et ei tegele kategooriatega. Ristsõnalahendajatele ja niisama uudistajatele võivad kategooriad aga väga kasulikud ning põnevad olla. Miks need Teie meelest vaeva ei tasu?
Kategooriate süsteem on keeruline ja vajab pidevat ümbertegemist. Keegi peab uute artiklite kategooriaid parandama-täiendama ja süsteemi ümbertegemise korral ümber tegema. Kategooriad moodustavad loenditega võrreldes vähem paindlikke artiklite nimekirju. Saadav kasu ei ole minu arvates nii suur, et tasuks nii palju vaeva näha. Kõike, mida saab kategooriatest, saab põhimõtteliselt panna ka loenditesse, kuigi kogenematul lugejal on seda siis keerulisem leida.

Aga mida arvate mallidest? Kas neid kasutatakse Vikipeedias liiga palju ja meelevaldselt või need täidavad oma eesmärki?
Mina lugejana malle peaaegu ei kasuta, sellepärast ma ei oska öelda, kas neid kasutatakse liiga palju ja meelevaldselt. Arvan, et enamasti on mallist kasu, eriti nendele, kelle jaoks kirjutamine (otsingusse sisestamine) on vaevaline.

Millised teemavaldkonnad ei ole praeguses Vikipeedias piisavalt kaetud ja vajaksid põhjalikke täiendusi?
Seda võib öelda kõikide teemavaldkondade kohta. Näiteks vanaaeg on silmatorkavalt tühi võrreldes keskajaga. Matemaatika ja füüsika on hõredad, eriti võrreldes keemiaga.

Kui esimene küsimus oli esimese artikli kohta, siis lõpetuseks küsiksin, mis artikli kallal viimati tööd tegite?
Orbiidi kalle“.

Intervjuu valmis seerias “Intervjuud vikipedistidega”, mille eesmärgiks on tutvustada inimesi, kes aitavad Vikipeediat luua.

27. Apr 2014 - Posted by | Määratlemata |

1 kommentaar

  1. […] Vikipeedia kogukond on väike, aga tubli. Mõned vikipedistid, eriti Andres, on kogu projekti vedanud aastaid ja neid saab ainult imetleda. Arvan, et üldiselt on meelsus […]

    Pingback-viide kirjutas Intervjuu Madis Maasinguga « Wikimedia Eesti | 27. May 2014


Sorry, the comment form is closed at this time.

%d bloggers like this: