Wikimedia Eesti

Kuidas teha häid pilte kultuurimälestistest? 3. osa

Neljas Kultuurimälestised Vikipeediasse pildikogumine on lõppenud. Sellel osales 81 inimest, kes lisasid kokku 1764 fotot 854-st erinevast mälestisest. Samas on kultuurimälestiste registrisse kantud tervelt 26 505 objekti ja neist on hetkel Vikipeedias piltidega kaetud vaid 4493. Seega on küllalt mälestisi, mis alles ootavad enda jäädvustamist tuleviku tarbeks. Nõnda on endiselt põhjust mööda Eestit ringi rännata ja kohalikku kultuuripärandit piltidele püüda.

Oluliste objektide väärikaks jäädvustamiseks on hea arvesse võtta mõningaid üldisi fotoalaseid soovitusi ja nende väljatoomisega ka siinne postituste seeria tegeleb.

Ühe korraliku arhitektuurifoto puhul on tarvilik tähele panna, et pildil olevad vertikaaljooned oleksid tõesti püstised ehk pildil oleks minimaalselt perspektiivimoonutusi. Fotooptika tahab vägisi hoonete seinu kaldu ajada, kui kaamerasensor ei ole pildistatavaga paralleelses asendis. Kui varasematel aegadel kasutati selle probleemi ületamiseks tilt-shift objektiive, siis tänapäeval aitab sellest maadlusmatsist võitajana väljuda fototöötlusprogrammide kasutamine.

Näide panoraami korrigeerimisest. Eelnevas postituses sai välja toodud vabavaraline programm GIMP ja nõnda püüaks seda ka sel korral kasutusse rakendada. Esimesel pildil on selgelt näha, kuidas hoone seinad sissepoole kalduvad. Teisele pildile on jäädvustatud perspective tool kasutamine ja viimasel pildil on korrigeeritud pilt. Foto kohendamise teeb tülikamaks asjaolu, et see Tartus Vallikraavi tänaval asuv hoone on vaevu raamidesse jäänud ja seega on korrektuuride tegemiseks võrdlemisi vähe ruumi. Sellele sai tähelepanu juhitud juba varemalt, et juba pilti tehes tuleks arvesse võtta hilisemaid fototöötluse plaane.

näide_tartu-1-kruusamagi-ivo

näide-tartu-2-kruusamagi-ivonäide-tartu-3-kruusamagi-ivo

Samas ei tasu fototöötlusprogrammidelt imesid loota. Hilisem 2D-kujutise venitamine ei ole päris sama, mis tegeliku 3D-objektiga mängimine ja seega tuleb hoolikalt jälgida, et seesugune venitame ei tooks sisse liigselt täiendavaid moonutusi. Seega ei sellesuunalise tegevus üks paras balansseerimisakt, kus tuleb otsida sobilikku tasakaalupunkti.

OLYMPUS DIGITAL CAMERATeatud probleeme tasub aga juba pildistamisel hoolikalt vältida, sest nende kõrvaldamine järeltöötluse käigus võib osutuda võrdlemisi tülikaks. Eriti juhul, kui ei pildistata RAW vormingus. Üheks selliseks on valgetasakaal (WB ehk white balance; ka color balance), mis on tarvilik värvitoonide korrektseks esitamiseks. Kui see on paigast ära, siis omandab pilt kollaka või sinaka varjundi. Kultuurimälestiste fotografeerimisel võib sellise olukorraga kokku puutuda peaasjalikult õhtusel ajal (nagu võib märgata kõrvaolevalt näidiselt) või siseruumides. Seega olukordades, kus pildile jõuab tehisvalgus, võib osutuda vajalikuks aparaadile õpetussõnade jagamine, sest päikesevalguse spekter erineb lampide antavast valgusest ning seega tuleb värvustasakaalu paika sätimiseks teatud toone väheke kompenseerida. NB! Lambil ja lambil on vahe. Näiteks hõõglamp annab võrreldes päikesega kollakamat valgust ja luminofoorlamp võib anda vastupidi just sinakamate toonidega üleküllastunud valgust. Seepärast räägitakse mõistest värvustemperatuur, mis iseloomustab valguse spektrit.

Piltide ülevaatamisel ja järeltöötlemisel tasub silmad lahti hoida võimalike kõrvaliste detailide suhtes. Näiteks on väga kerge juhtuma, et aparaadile sattuvad mõned tolmukübemed, millest aegsasti vabaneda ei õnnestunud ning see paistab välja fotodele jäänud tolmuplekkidena. See tuleks kindlasti hilisema fototöötluse käigus kõrvaldada. Fotonäide: A. Palu / CC BY-SA 3.0. Pildil on Saha kabel Harju maakonnas kõrvuti suurendatud detailiga foto vasakust ülenurgast, kus on hästi näha tolmuplekk, mis hilisema töötluse käigus eemaldati.

Saha_kabel,_A.PaluSaha_kabel, tolmuplekk.

Lisaks esineb selliseid puuduseid, mida teatud oludes võidaks ka kunstiliseks täienduseks või muidu efektseks detailiks pidada. Näiteks pildiservade vinjeteerumine (st olukord, kus nurgad jäävad tumedamad nagu on näha alloleval fotol). Entsüklopeediasse piltide tegemisel oleks aga eelistatav sääraseid lisandusi vältida, sest sellises keskkonnas ei pea foto kandma mitte kunstilist eesmärki, vaid täitma informatiivset rolli.nurgad-london-kuju-kruusamagi-ivo

Kõige varasema kokkuvõtmiseks tooksin välja mõned konkreetsemad märkused:

* Fotode tegemisel vali hoolikalt võttekohta ja -aega. Jälgi valgust ning vali tähelepanelikult, mida soovid kaadrisse haarata ning mida vältida.

* Õpi tundma oma kaamera seadeid. Katseta ning jälgi seejuures hoolikalt, millised on tulemused.

* Kaameranupu vajutamise järel ei ole asi veel lõppenud. Järeltöötlus on oluline ja vahel võib see osutuda lausa hädavajalikuks, et edasi anda pildistamiskohas tegelikult valitsenud olusid.

Parimad piltnikud ei saa suurepärased fotosid mitte sellepärast, et neil on parim tehnika, vaid sellepärast, et nad oskavad oma tehnikat hästi kasutada.

Oma piltidele tagasiside saamiseks soovitan esitada neid Commonsi heade ja eeskujulike piltide kandidaatideks ning vaadata, mida teised nende kohta ütlevad. Nii kasvab tähelepanelikkus oma enda tööde suhtes ja oskus seda tähelepanu õigetele detailidele suunata. Edukat pildistamist!

27. Feb 2015 - Posted by | Määratlemata |

Sorry, the comment form is closed at this time.

%d bloggers like this: