MTÜ Teataja nr 246

Lõppevasse aastasse jäid pöördelised muutused WMEE struktuuris ja rahastuses, millele keskendumine peatas jupiks ajaks MTÜ Teataja ilmumise. Nüüd püüame tekkinud lünka täita ülevaatega viimase poole aasta tegemistest ning taastada MTÜ Teataja regulaarse väljaandmise. Seejuures võib edaspidi Teatajalt oodata isiklikumat kirjutamisstiili ja natuke pikemaid ülevaateid viimase kuu tegemistest. Samuti loodame tulevikus teksti põimida ka pikemaid kommentaare MTÜ liikmetelt.

Aasta algul sai WMFi nõudmisel tehtud (taas) hulk suuremaid ja väiksemaid muudatusi aastaplaanis ja MTÜ struktuuris. Kuna valdav osa WMEE tagasihoidliku eelarve sissetulekutest põhineb WMFi toetusel, siis on neil võrdlemisi suur voli tingimusi kehtestada. Aastagrandi asemel poolaastagrantidele üleminek kasvatas hoobilt aruandluskoormust ning sisse toodud eelarvekärped nõudsid veel rohkem tähelepanu pööramist eri projektidele, et meil midagi olulist hingusele ei läheks.

Sel rindel toimunud muutustest lühidalt: kui veel eelmisel aastal oli meil palgal kahe täiskoha jagu inimesi, siis WMF nõudis kõigi töötajate koondamist (mida ka aasta algul tegime). Samuti taheti näha, et meil oleks väga toimekas juhatus, et nad oleksid üldse valmis meile raha andma. Ning sellegi puhul lühendasid toetuse perioodi poole võrra, mis kahekordistas aruandluskoormuse.

Kuna suutsime esimese poolaasta jooksul tõestada, et oleme igati tublid ning selgitada lähemalt, et mida, miks ja kuidas teeme, siis on selles osas asjad paranenud. Näiteks saime värskelt heakskiidu oma 2019. aasta rahataotlusele ning sel juhul on see taas terveks aastaks. Samuti on meil nüüd taas lubatud natuke palgalist tööjõudu. Antud juhul küll ühe täistöökoha jagu. Seda suhtlust vedas juhatuse liige Nicolás Tamargo, kellele panus on olnud määratult suur. See ei ole mõõdetav vaid nende mitmesaja töötunniga, vaid eelkõige tulemuse saavutamisega. Sellega oleme erand väikeste chapterite seas, kel viimasel ajal on olnud tarvis WMFiga tegemist teha ja kes ei ole reeglina kärpekirve löökidest taastuda suutnud.

20180414_123412
Kevadine strateegiaarutelu (foto: Märt Põder)

Veebruarist on ametis uus juhatus (koosseisus Eva, Käbi, Nicolás  ja Märt) ning just nagu siit ajaveebist on läbi käinud, sai alustuseks tegeletud strateegia ülevaatamise ja sõnastamisega. Viimase poolaasta jooksul on rohkem tähelepanu pälvinud protseduurilised tegevused. Näiteks on laiendatud MTÜ aktiivi ja suhtlus viidud üle Slacki tiimitöökeskkonda, millega kutsume liituma kõiki, kes tahavad tutvuda või kursis olla MTÜs toimuvaga. Käsil on tegevuste haldamise üleviimine Phabricatori keskkonda, mis peaks tegema liikmetel ja huvilistel lihtsamaks meie ettevõtmistega kursis olemise ning soovi korral oma panuse andmise. Ettevalmistamisel on uue kodulehekülje ülespanek, mille käigus vaatame üle ka olemasolevaid materjale ja otsime nende esitamiseks parimaid viise.

Kui vahepeal oli kogu tegevus vabatahtlikkuse baasil, siis nüüd on õnnestunud taastada kaks ametikohta, millega on vabatahtliku töö osakaal korralduslikes tegevustes langenud ehk 2/3 peale ning nii loodame, et see vähendab läbipõlemise ohtu. 0,75 kohaga on ametis siinkirjutaja (Ivo; projektijuht) ja 0,25 kohaga Liina-Mai (vabatahtlike koordinaator). Lühiajaliselt oli vabatahtlike koordinaatoriks ka vabatahtlike süsteemi analüüsi koostanud Uku, kes korraldas kirjeõhtuid ja laiendas vabatahtlike kaasamise Tallinna suunale. Tema järjekindla surve tulemusel võtsime kasutusele ka Phabricatori tegevuste halduse. Praegu keskendub Uku aga õppetööle. Kui see koormus väheneb, siis aitab ta meid kodulehekülje uuendamisega.

320px-Vikipeedia_suvepäevad_2018_Grupifoto
Vikipeedia 2018. aasta suvepäevade osalised (foto: Janno Loide)

Kui loetleda viimase poolaasta jooksul toimunud konkreetseid sündmusi, siis suuremateks olid juulis toimunud Vikipeedia suvepäevad (kus osales 23 inimest), eestikeelse Vikipeedia sünnipäeva tähistamine Tallinnas ning jõulupeod vikipedistidele Tallinnas ja Tartus. Regulaarselt on käima läinud kord kuus toimuvad Vikipeedia kirjeõhtud Tallinnas. Selle põhjal on tahe moodustada ka Tallinna vikiklubi ning selle mudeli alusel tekitada vikiklubisid teistegi Eesti omavalitsuste juurde.

320px-RB_vikiekspeditsioon_2018
Suvise pildiekspeditsiooni osalised (foto: Ivo Kruusamägi)

Pildiretki on sel aastal toimunud üks. See lätlastega koostöös toimunud retk oli Rail Balticu kavandatavatel radadel. Üldse on lätlastega suhtlust olnud palju, mille üheks ilminguks oli oktoobris ja novembris toimunud artiklivõistlus, mis oli pühendatud Eesti ja Läti teemade katmisele ning leidis aset nii eesti- kui ka lätikeelses Vikipeedias (lätlaste vastava võistluse lehekülg).

Eestlased-Rootsis-2018
Meie esindus esimesel põhjamaade vikipedistide kokkusaamisel Rootsis (foto: Sven-Erik Soosaar)

Rahvusvahelise suhtluse osas on toimunud nii palju, et oktoobris saatsime neli inimest esimesele põhjamaade vikipedistide kokkusaamisele, mille ettevalmistamisse ise samuti aktiivselt panustasime. Järgmine aasta (ja hetkeoletuste kohaselt oktoobris) peaks see kokkusaamine toimuma juba siinsamas Maarjamaal. Lisaks toimus Ukrainas CEE konverents, kus meid esindas Märt.

Eva on aktiivselt vedanud meie autoriõiguste osakonna tegevust. Teadupärast on Euroopa Liidus oodata uut seadusandlust autoriõiguste teemadel ja Eesti esindajate ebapädevus antud teemal on sundinud meid rahvavalgustuslikule tööle. Vast meenub lugejatele seegi, et eestikeelne Vikipeedia oli juulis päevajagu protestiks pimendatud (täiesti haruldane olukord, kus nii arvuka osalejaskonnaga hääletuses oli tulemus ühehäälne!). Meie toimekus on innustanud ka mitme teise riigi vikipediste teemat tõsisemalt ette võtma.

Artikli- ja pildivõistluste rindel on jätkuvalt käinud tihe andmine. Tavapäraselt on käima läinud digihariduse konkurss, mille puhul otsime võimalusi selle laiendamiseks erinevatesse valdkondadesse. Koostöös Riigikantseleiga alustasime artiklite korjet lõimumise teemadel. Üheksas HELP pildikogumine tõi sel korral tavapärasest vähem pilte, aga samal ajal oli käimas ka Eesti Looduse fotovõistlus, kus osalejatel oli võimalik lubada oma pilte Vikipeedias avaldamisele. Kui jõuame Commonsis lubade arhiveerimise osas kokkuleppele, tuleb meile veel üle pooletuhande loodusfoto jagu lisandust. Käesolevaks aastaks plaanitud kultuurimälestiste refoto võistlus lükkus küll järgmisse septembrisse. Otsast oleme kokku võtnud ka Eestist korraldatavat ülemaailmset teadusfoto võistlust.

198px-Lola_Liivat-_Kevad_I_1967
Lola Liivati 1967. aasta maal “Kevad I” – näide 2018. aastal Tartu Kunstimuuseumist Wikimedia Commonsisse jõudnud kunstiteose reprost

Sügisel sai kokku tuhande kõige olulisema Eesti-teemalise artikli nimekirja esimene versioon. See on osa meie laiemast kavast suunata rohkem ressursse võtmetähtsusega artiklite arendamisse. Samas võimaldab selline nimekiri täpsemalt analüüsida meie seniseid edusamme ning järjestada erinevaid Vikipeedia keeleversioone selle alusel, kui hästi nad Eesti teemasid tegelikult katavad. Oleme seda tutvustamas ka teistes riikides ja loodame, et nad jälgivad meie eeskuju. Lätlased vähemasti on lubanud midagi ette võtta.

Muuseumikoostöö osas oleme jätkanud andmete kogumist Eesti muuseumite kogudes olevate maalide kohta. Sealhulgas tegutseme selle nimel, et vabalt kättesaadavaks muuta nende maalide kvaliteetseid reprosid, mille puhul on autoriõigused aegunud. Nicoláse töö andmetega viib varsti arvatavasti selleni, et saame genereerida hulga vikiartikleid tähelepanuväärsete Eesti maalide kohta ning saame koostada väga huvitavat statistikat selle kohta, mida Eesti muuseumite varasalvedes hoitakse. Ühtlasi otsime võimalusi selle materjali täiendavaks tutvustamiseks.

320px-Wikipedia_meets_NLP_workshop_15
Töötuba „Wikipedia meets Natural Language Processing“ Baltikumi keeletehnoloogia konverentsil septembris 2018 (foto: Uku Kruusamägi)

Vikipeedia tutvustamine Eesti ühiskonnas, mille osas teeb tänuväärset ja tulemuslikku tööd ka Miljon+ meeskond, on viinud meid sinna, kus raske on leida eesti keelt ja kultuuri puudutavat konverentsi, kus Vikipeediat ei mainitaks. Ei ole sugugi haruldane seegi, kus mõned tudengid ohkavad, et „jälle see vikiartikkel“, kui juba kolmandas aines saavad kohustuse vikisse kirjutada. Nagu võime näha eestikeelse Vikipeedia statistikast, pole meil kunagi varem nii palju aktiivseid kaastöölisi olnud.

Lähemaks ajaks on ettevalmistamisel avaliku omandi päeva tähistamine 2019. aasta algul, et juhtida tähelepanu autoriõigustele ja avalikule omandile. EV100 kampaania leiab oma jätku nime all EV101 ning nimele kohaselt on 2019. aastal Vikipeediasse artikleid kirjutavaid tuntud Eesti inimesi varasemast enam. Samuti kogume mõtteid kuidas käima tõmmata Vikipeedia sõsarprojekte.

Autor: Ivo Kruusamägi
Päisefoto: Vikipeedia jõulupidu Tartus 2018. aastal (foto: Ivo)

Advertisements