Wikimedia Eesti

Intervjuu Sulev Ivaga

Sulev Iva 2006. aasta suvel.

Sulev Iva 2006. aasta suvel.

Sulev Iva (Jüvä Sullõv) on pärit Võru lähedalt Navi külast ning võru keele oskajana õpetab ta praegu Tartu Ülikoolis Lõuna-Eesti keele alg- ja edasijõudnute kursusi. Samuti on ta üks võrukeelse Vikipeedia eestvedajaid. Sain Suleviga kokku Werneris kuuma teetassi taga, et rääkida millega ta praegu tegeleb ning kuidas on ta sattunud Vikipeedia juurde.

Maailmas on 7000 keelt ning Vikipeedias on nendest ära märgitud vähem kui 300. Üllatuslikult on nende seas lisaks eesti keelele ka Lõuna-Eestis kõneldav võru keel. Selline äramärkimine võru keelele tundub seetõttu väga prestiižne. Kui palju aga võru keele rääkijaid Eestis üldse on?

Rahvaloenduse põhjal võib öelda, et peaaegu 75 000 inimest oskavad võru keelt, kuid sellest pooled on igapäevaselt aktiivsed võru keele kõnelejad. Üleüldiselt oskab lõuna-eesti keeli umbes 10% eestlastest. Õppekeeleks ei ole võru keel aga peaaegu kuskil, see on enamasti ainult üks keeletund lasteaias või koolis.

Mis keeled või murded kuuluvad lõunaeesti keelte hulka?
On olemas 4 keelt: mulgi ja tartu, millel on tänapäeval väga vähe aktiivseid kõnelejaid, ning võru ja seto, mis on praeguste lõunaeesti keelte hulgas suhteliselt tugevamad keeled. Neid keeli või murdeid nimetavad keeleteadlased kokku lõunaeesti keeleks. Inimesed peavad aga eneseteadvuse või identiteedi poolest enda keeleks ikkagi konkreetset keelt, näiteks võru või seto keelt. Ükski inimene ei ütle, et mina räägin lõunaeesti keelt.

Mida sa täpselt Vikipeedias teed?
Vikipeedias tegelsen just võrukeelse Vikipeedia arendamisega. Tegevus oleneb ajahetkest. Momendil teen pigem vähem, sest ei ole palgatöö kõrvalt aega Vikipeediaga tegeleda.
Aga 2005. aastal, kui oli võrukeelse Vikipeedia loomise algus, siis tegelesin ikka pidevalt. Ise pean enda kõige suuremaks teeneks seda, et see üldse asutatud sai, kuid hiljem on nii mõnigi teine võrukeelsesse Vikipeediasse rohkem artikleid kirjutanud.

Miks sa võrukeelset Vikipeediat tegema hakkasid?
Seni ei olnud ühtegi entsüklopeediat ei võru ega ka lõunaeesti keeles. Kui eestikeelsed esimesed entsüklopeediad 1920.–30. aastal tulid, olid need kasutusel ka võru keele kõnelejate seas. Samas sain aru, et Vikipeedia on hea võimalus väikese keele jaoks tõestada, et ta on vajalik.

Mida täpselt võrukeelne Vikipeedia annab?
Üks aspekt on kindlasti entsüklopeediline väärtus. Inimesed saavad sealt fakte järgi vaadata. Praegu on võrukeelse Vikipeedia andmebaasis üle 5000 artikli, aga kui võrrelda seda eestikeelse artiklikoguga, siis seal on artikleid üle 120 000. Seega ei saa hetkel veel rääkida suurest entsüklopeedilisest väärtusest seoses võrukeelse Vikipeediaga, sest info saamiseks vaadatakse pigem ikkagi eesti- või inglisekeelseid kirjutisi.

Teisene ja, kuid isegi tähtsam aspekt on see, mida Vikipeedia pakub keele arengule, keele tõsiselt võetavusele ning rahvusvahelisele tunnustatusele. Vikipeedia kaudu on võimalik näidata, et keel on elujõuline ning kasutuskõlbulik. Vikipeedia saab kaasa aidata muutmaks võru keelt moodsas maailmas kasutatavaks. Näiteks praegusel ajal on paljude väikeste keelte mureks see, et nendes saab küll rääkida adramaadest ning põllutöödest, aga mitte nutividinatest ning interneti avarustest. Keele jätkusuutlikuse tagamiseks tuleb sellesse siduda ka uuemat ning lasta keelel areneda.

Kui raske oli algatada uut Vikipeedia keelversiooni? Varasemelt avati ka eestikeelne Vikipeedia. Kas kahe keele vahel oli tunda rivaalitsemist?
Eesti keel naudib paljusid soodustusi, mida võru keelel ei ole. See on ikkagi riigikeel, seda õpetatakse koolis ning seda on tunnustatud rahvusvaheliselt keelena. Õnneks aga võistlusest juttu ei ole, vaid pigem oleme täiendanud eestikeelset Vikiepeediat ning nemad täiendavad meid.

Mõningaid lahkhelisid on olnud inimestega, kes ei mõista, miks seda võru keelt või selle säilitamist üldse tarvis on. Enamjaolt on üldsus aga ikkagi võru keele säilitamise suhtes toetav.

Mis olid võrukeelse Vikipeedia alustamisel rasked kohad, mis ületamist ootasid?

2005. aastal ei olnud võru keelel veel ISO standardi koodi, mis tähendas, et rahvusvaheliselt ei tunnistatud võru keelt veel keeleks. ISO koodi saamiseks pidime täitma ankeedid ning koguma allkirjasid ja toetuskirjasid väärikatelt professoritelt. 2009. aastal otsustati võru keelele ISO kood väljastada. Praegu oleks keeruline teha näiteks setu keele põhist Vikipeedia keeleversiooni, sest setu keelel pole oma ISO koodi ning ilma selleta uusi keeleversioone ei looda.

Meil vedas, et saime võrukeelse Vikipeedia tehtud just enne seda, kui keeltele hakati ISO standardit nõudma. Samas ei olnud see ISO standard ka meile probleem, sest 2009 saime meiegi selle rahvusvahelise kinnituse.

Kes on teie põhilised artiklite kirjutajad?
Praegu on kirjutaid vähe. Mina üritan umbes nädalas korra ühe artikli valmis meisterdada. Samuti suunan üliõpilasi aine läbimiseks Vikipeediasse artikleid kirjutama, sest kuna neil on kohustuslikud kirjalikud tööd, siis miks mitte teha üks kirjatükk ka ühiskondlikult kasulikul eesmärgil.

Võrukeelse Vikipeedia algusaegadel oli mulle abiks üks rumeenlane, kes omal initsiatiivil tahtis võru keelt praktiseerida ning kirjutas lühiartikleid. Kõige rohkem artikleid on võrukeelsesse Vikipeediasse kirjutanud doktorikraadiga matemaatik Valdis.

Kahjuks on nüüd Vikipeedia artiklite kasv aeglustunud, sest meil ei ole alalist kirjutajaskonda.
Uute kirjutajate leidmiseks oleme korraldanud artiklivõistlusi ja püüdnud muul viisil kirjutamist atraktiivsemaks muuta.

Millal võiks võrukeelne Vikipeedia jõuda 100 000. artiklini?
Põhiline häda ongi see, et ei ole neid inimesi, kes oleksid valmis oma vaba aega Vikipeediasse panustama. Teisalt pole paljudel inimestel võru keele oskus nii hea, et nad oskaks kirjutada. Selle taga see seisab. Üksi on seda tööd tüütu teha, aga kui näed, et keegi teine ka nokitseb artiklite kallal, siis on motivatsiooni hulga rohkem. Põhiline olekski saada pikaajalisi kirjutajad ja suureks abiks oleks see, kui õnnestuks kokku tuua kümmekond aktivisti, kes pidevalt Vikipeedias tegutseksid. See võimaldaks juba kiiret arengut, kuid praegu tundub see idee veel utoopiline. Nõnda ei oska ma öelda, millal võiksime jõuda 10 000 või 100 000 artiklini.

Suleviga käis vestlemas Angela Ader.

Intervjuu valmis seerias “Intervjuud vikipedistidega”, mille eesmärgiks on tutvustada inimesi, kes aitavad Vikipeediat luua.

30. Apr 2014 Posted by | Määratlemata | | Comments Off on Intervjuu Sulev Ivaga

Intervjuu Andres Luurega

Andres Luure (2009)

Andres Luure 2009. aastal. Foto: Ivo Kruusamägi. 

Intervjueeritavaks on filosoofia dotsent, tõlkija, kes loeb kolmekümnes keeles, aasta vabatahtlik, Valgetähe V klassi teenetemärgi kavaler, eestikeelse Vikipeedia esimene eestlasest kaastööline – Andres Luure.

Ann Metslang
17.04.2014

Kas mäletate, mis oli esimene artikkel, mille Vikipeediasse kirjutasite?
Täpselt ei mäleta, aga vist “Amhara keel“.

Kindlasti ei pühenda Te iga päev Vikipeediale ühepalju aega. Kas oskate siiski öelda, umbes mitu tundi päevas (või nädalas) Teil Vikipeedia täiustamisele kulub?
Mitukümmend tundi nädalas.

Miks pühendate oma aega Vikipeediale? Ühiskondlikult saaks kasulik olla ka toidupangas, doonorina, loomade varjupaigas…
Mulle meeldib väga seda teha.

Kuidas jätkus Teil 2003. aastal usku ja entusiasmi Vikipeediaga tegelema hakata? Ka ingliskeelne Wikipedia alles alustas tollal ning projekti edu polnud ilmselge. Millisena kujutasite ette Vikipeediat (või/ja Wikipediat) kümne aasta pärast ehk praeguseks?
Ingliskeelse Vikipeedia edu oli minu jaoks küllalt selge. Ma ei mõelnud kuigi palju sellele, mis edasi saab. Mulle tundus, et Vikipeedia võimalused on nii suured, et oleks imelik, kui need kasutamata jäetaks. Ja eelkõige meeldis mulle Vikipeediat teha ja see, mis ma olin seal teinud.

Aga millisena näete praegu Vikipeedia (või/ja Wikipedia) tulevikku umbes kümne aasta pärast?
Ma ei oska hästi kujutleda, aga arvan, et ta praegusest oluliselt ei erine. Head sisu ja katvust on rohkem, aga oluliselt pooleli ta on ikka. Ingliskeelses versioonis on võimalik suurem kvaliteedihüpe, sest seal on katvus praegugi väga hea.

Kas aja jooksul on muutunud ka Vikipeediasse suhtumine? Kas inimesed saavad aru, et tegu ongi ühistööga ja viga nähes tuleks see parandada, või valdab siiski suhtumine, et Vikipeedia on ebausaldusväärne allikas, mida loovad mingid vikipedistid? Teisisõnu –, kas inimeste teadlikkus Vikipeedia põhimõtetest on tõusnud, kas kaastöölisi tuleb juurde?
Inimeste teadlikkus on kindlasti tõusnud, aga kaastööliste arv ja kaastöö maht on juba aastaid enam-vähem sama.

Varasemates intervjuudes julgustate õpilasi ja õpetajaid-õppejõude rohkem Vikipeediat kasutama-täiendama. Kuidas Vikipeediat ise igapäevases õppejõu töös kasutate?
Ma panen mõnikord Vikipeediasse midagi sellist, mida üliõpilased saavad õppematerjalina kasutada.

Kirjutate oma kasutajalehel, et ei tegele kategooriatega. Ristsõnalahendajatele ja niisama uudistajatele võivad kategooriad aga väga kasulikud ning põnevad olla. Miks need Teie meelest vaeva ei tasu?
Kategooriate süsteem on keeruline ja vajab pidevat ümbertegemist. Keegi peab uute artiklite kategooriaid parandama-täiendama ja süsteemi ümbertegemise korral ümber tegema. Kategooriad moodustavad loenditega võrreldes vähem paindlikke artiklite nimekirju. Saadav kasu ei ole minu arvates nii suur, et tasuks nii palju vaeva näha. Kõike, mida saab kategooriatest, saab põhimõtteliselt panna ka loenditesse, kuigi kogenematul lugejal on seda siis keerulisem leida.

Aga mida arvate mallidest? Kas neid kasutatakse Vikipeedias liiga palju ja meelevaldselt või need täidavad oma eesmärki?
Mina lugejana malle peaaegu ei kasuta, sellepärast ma ei oska öelda, kas neid kasutatakse liiga palju ja meelevaldselt. Arvan, et enamasti on mallist kasu, eriti nendele, kelle jaoks kirjutamine (otsingusse sisestamine) on vaevaline.

Millised teemavaldkonnad ei ole praeguses Vikipeedias piisavalt kaetud ja vajaksid põhjalikke täiendusi?
Seda võib öelda kõikide teemavaldkondade kohta. Näiteks vanaaeg on silmatorkavalt tühi võrreldes keskajaga. Matemaatika ja füüsika on hõredad, eriti võrreldes keemiaga.

Kui esimene küsimus oli esimese artikli kohta, siis lõpetuseks küsiksin, mis artikli kallal viimati tööd tegite?
Orbiidi kalle“.

Intervjuu valmis seerias “Intervjuud vikipedistidega”, mille eesmärgiks on tutvustada inimesi, kes aitavad Vikipeediat luua.

27. Apr 2014 Posted by | Määratlemata | | 1 kommentaar

Milleks jäädvustada Eesti loodust?*

Päikesetõus Viru rabas. Foto: Urmas Haljaste.

Päikesetõus Viru rabas. Pilt: Urmas Haljaste.

Möödunud novembris toimus neljandat korda fotokogumisaktsioon “Head Eesti Looduse pildid” ehk HELP4, mis tõi sellel korral Vikipeediasse 540 uut fotot 21 osalejalt. Miks aga korjata veebientsüklopeediasse häid pilte Eesti loodusest? Mispärast üldse sellised ülesvõtteid teha?

Millegi jäädvustamine, olgu siis kirjalikult või fotona, kannab endas alati loomuomast tungi kujutatavat objekti väärtustada. Salvestades hetke tuleviku tarbeks, oleme pidanud seda oluliseks. Seega on tahe varustada veebientsüklopeediat parimate fotomälestustega kantud mitte ainult soovist lugejaid harida, vaid ka tungist esile tõsta ning väärtustada meie kaunist loodust.

Aalupi järv. Foto: Vaido Otsar.

Aalupi järv. Pilt: Vaido Otsar.

Loodus on alati muutumises ja paigalseis saab olla vaid näiline. Nõnda võib tänane reaalsus hõlpsalt muutuda ja alles jääb vaid hägus mälestus kunagi olnust, mis aja möödudes uduna haihtub. Kivirähk on kirjutanud, et kui pole pilte, siis ka ei mäletata midagi. Mõned asjad aga vajavad mäletamist ja seega vajame ka pilte.

Juba täna tuleb selle eest hoolt kanda, et meil õnnestuks kõike olulist märgata ning alal hoida. Kui kerge on tähele panna millegi puudumist, siis olemasolevat vääriliselt hinnata on hoopis keerukam. Sellele tähelepanu pööramata võime ühel hetkel silmitsi seista tõsiasjaga, et me küll märkame, kuid nüüd juba asjaolu, et oleme millegist ilma jäänud. Fotograafia on märkamise kunst. Teadvustades endale ümbritseva olulisust ja tajudes selle olemust saame jõuda ka selle kaitsmiseni.

Hellamaa panoraam. Pilt: Hiiumaa Mudeliklubi.

Hellamaa panoraam. Pilt: Hiiumaa Mudeliklubi.

Maalikunstniku töö seisneb millegi uue loomises, aga fotograafi amet hetke oskuslikus tabamises. Kui viimane hästi õnnestub, siis sel momendil saavad maalikunst ja fotograafia justkui kokku ning avavad vaataja silmad millelegi täiesti uuele. Just nagu kirjatarvete lai levik ei ole teinud igaühte kirjanikuks, ei piisa väärt piltide tegemiseks ainult heast fototehnikast. Vaja on näha seni märkamata jäänut ja selle edasi andmine on juba kõrgem saavutus. See on kunst, milleni jõudmiseks tuleb vaeva näha, sest head asjad ei sünni ilma pingutuseta.

Head pildid ei sünni iseenesest, vaid nende taga on autorid, kes on pannud sellesse enda aega, oskusi ja kogemusi ning püüdnud vaatajani tuua tundeid nende kogetud hetkest. Tunnustamaks neid selle panuse eest, kingime Eesti Looduse aastatellimuse kahele eriti andekale fotograafile: Urmas Haljastele ja Vaido Otsarile.

Palujüri järv. Pilt: Aleksander Kaasik.

Palujüri järv. Pilt: Aleksander Kaasik.

Suure tänu on ära teeninud aga kõik osalejad, nende seas Hiiumaa Mudeliklubi oma kõrgelennuliste vaadete, Aleksander Kaasik värvikate maastikupiltide ja Kalev Vask loojangukumas jäädvustatud ülesvõtetega. Tiit Hallas, Rita Helisma, Margus Opp, Ilme Parik, Ireen Trummer jt – rohkelt kiitust teie panuse eest!

Märgata ja mäletada – selle tarvis on vaja avatud silmadega ringi käija ja nähtut talletada. Üheks võimaluseks on fotograafia. Kõrvuti enese arendamisega pakub see võimalust edasi anda killukest meid ümbritsevast maailmast ning selle kaudu hoida meie ühist mälu. Miks mitte võtta heaks looduses ringi reisimise ettekäändeks soovi varustada Vikipeediat heade piltidega? Milleks siis veel jäädvustada Eesti loodust, kui mitte Vikipeedia tarbeks?

* Lühendatud kujul ilmus see postitus Eesti Looduse 2014. aasta jaanuarinumbris.

5. Feb 2014 Posted by | Määratlemata | , , | Comments Off on Milleks jäädvustada Eesti loodust?*

Kuidas eestlased Lätit vallutamas käisid…

Vikipedistid Viki külas

Vikipedistid Viki külas

Lätikeelne Vikipeedia on per capita üks suuremaid maailmas. Heites pilku aga meie enda eestikeelsele versioonile, siis saab selgeks, et selles arvestuses juba meile võrdväärset ei leidu. Mitte, et sellest veel vähe oleks, siis lisaks eestikeelsele Vikipeediale (116 000+ artiklit) on meil ka võrukeelne Vikipeedia ning ühtlasi panustatakse siit maailmanurgast aktiivselt nii inglise kui ka venekeelse versiooni kasvatamisesse ning täiendatakse agaralt Vikipeedia pildipanka Commonsit. Seega on lätlased küll äraütlemata tublid olnud, aga kuna neil on veel endistviisi hulk objekte kirjeldamata ja üles pildistamata, siis pidasime tarvilikuks neile selles osas abikätt ulatada ning need punktid ise ära võtta.

Võru Suurkannataja Ekaterina kirik

Võru Suurkannataja Ekaterina kirik

Seletamaks vikiekspeditsioonide olemust, siis nende taga on soov fotodega katta tühjad laigud Vikipeedias. Praeguses olukorras siis Eesti lõuna- ja Läti põhjaosas. Kokku on retki plaanitud kolm ja 2013. aastal sai neist läbitud 2. marsruut. Kui aga lugu nüüd päris ausalt ära jutustada, siis tuleb alustada algusest. Või vähemasti 2012. aastast, mil esimesele sellisele pildiretkele sõitsime. Kuid idee idanes ise juba 2011. aasta teises pooles, mil sai loodud nimekiri „Eesti 100“ märkimaks kõige olulisemaid Eesti kohta käivaid artikleid. Plaanist need korda teha ja tagada nende olemasolu teistes keeleversioonides jõudsime välja arusaamiseni, et vastavad nimekirjad oleksid vajalikud iga riigi kohta ning selle najal annaks edukalt rahvusvahelist koostööd arendada. Kui juba kuskilt alustada, siis miks mitte naabritest ja nõnda panime kokku loendi „Läti 100“ ning asusime üle vaatama, mis meil oma lõunanaabritest kirjas.
Jätka lugemist

18. Oct 2013 Posted by | Määratlemata | Comments Off on Kuidas eestlased Lätit vallutamas käisid…

Kuidas leiavad looduspildid tee Vikipeediasse?

Ahitsõ järv Rõuge vallas (Martin Mark)

Ahitsõ järv Rõuge vallas (Martin Mark)

Heade tekstide liitmisel väärt pildimaterjaliga ei ole tulemuseks mitte klassikaline matemaatiline tehe, vaid kahe komponendi ühtesulandumisel ületab tulemus üksikosade summat. Sellist sümbiootilist sidet võib ideaalis näha ka Vikipeedia tekstide ning piltide vahel. Toomaks kõrgeid eesmärke reaalsusele lähemale, toimus möödunud detsembris juba kolmandat korda heade looduspiltide kogumise aktsioon HELP. Võrguentsüklopeediasse lisandus 21 osavõtja abil 307 uut fotot.
Jätka lugemist

22. Feb 2013 Posted by | Määratlemata | , , | Comments Off on Kuidas leiavad looduspildid tee Vikipeediasse?

Suviseid hetki Muhu saarelt

2009. aastal alguse saanud traditsiooni jätkates kogunesid vikipedistid käesoleval suvel taas helendavate arvutiekraanide tagant ühte Eestimaa kaunisse paika suvepäevi pidama. Kunagi Saare maakonnas Viki külas alanu jõudis ringiga samasse maakonda ja nõnda võis 4.–5. augustini märgata parajalt suurt osa eestikeelse Vikipeedia kaastöölistest Muhu saarel.

Algseks kogunemispaigaks oli Liiva küla, kuhu saabusid laupäeva pärastlõunal entsüklopeediakoostajad nii Tallinna kui ka Kuressaare suunalt. Lisaks Muhu Katariina kirikule dokumenteerisime kõike leitut ning kui asulale oli ring peale tehtud ja viimased osalised seltskonnaga liitunud, paiknesime ümber Pädastesse. Teel olles põikasime ühtlasi läbi varajasse rauaaega jäävate Mäla kivikalmete juurest. Jõudes nõnda parasjagu näljastena Pädaste mõisa, lõunatasime sealses restoranis, jälgides samas silmanurgast mööda siledaid rohulappe ringivuravaid elektroonilisi lambaid.

Akadeemilised arutelud eesti keele nüansside, ajalooliste isikute tegevuse, rahvusvaheliste suhete jpm üle jätkusid saare kirdeosas, kus veetsime õhtu keraamik Marget Tafeli pool. Päeva lõpetuseks liikusime Üügu pangale, et näha merre loojuvat päikest ning tunda rõõmu kauni suveõhtu üle. Nädalavahetuse ilm oli ikkagi suvepäevi igati soosiv.

Seotuna meie monumentaalse kultuurimälestiste jäädvustamise kavaga ööbisime Koguva külas ühes kultuurimälestiseks arvatud aidahoones. Ühtlasi jäädvustasime mälukaardi pimedatesse soppidesse fotosid külas leiduvatest hoonetest, ujusime Väinamere suvesoojades voogudes ja tutvusime uisk-tüüpi purjelaeva ehituspõhimõtetega. Juuresolevalt fotolt võib leida meie seltskonna Juhan Smuuli monumendi kõrval, mille sealsete rannaäärsete kadakate vahelt leida suutsime.

Jättes Koguva selja taha, vaatasime üle Muhu maalinna. Pärastlõunal osalesime MTÜ üldkoosolekul Hellamaa Külakeskuses, tutvusime Hellamaa õigeusu kirikuga ja otsisime üles külas asuvad kultuurimälestised. Õhtu hakul jõudsime ära näha veel mitmeid paiku Saaremaal, nagu ilmaimeks arvatud Orissaare staadioni tamm, Maasilinna võimsad paemüürid ja Pöide kindluskirik. Isegi veel koduteel põikasime läbi mitmetest tähelepanuväärsetest paikadest.

Suvepäevad võisid sellega antud korraks küll lõppeda, aga peagi asume Vikipeedia tarvis jäädvustama juba Põhja-Lätit ning järge ootab meie Narva-Ivangorod koostööprojekt. Ega tegusaid vikipediste purgis kinni hoia ning peagi täituva 100 000 artikli juurde tuleb ka ju fotomaterjali tekitada.

8. Aug 2012 Posted by | Määratlemata | | Comments Off on Suviseid hetki Muhu saarelt

Kuidas jõuavad pildid Vikipeediasse?

Foto Keri tuletornist, mis jõudis Vikipeediasse fotovõistlusel Wiki Loves Monuments 2011. Autor: Andrus Uuetalu.

Entsüklopeedia ei ole terviklik ilma pildimaterjalita. Just nagu artiklid ei kirjuta ennast ise, ei lisandu iseenesest ka fotosid. Kuidas on aga seni pildid Vikipeediasse jõudnud ja kuidas neid veel enam veebientsüklopeedia veergudele pääseks?

Vikipeedia on võtnud eesmärgiks, et lisaks tekstidele oleksid vabalt kasutatavad ka pildid. Kui fakte ei saa autoriõigustega kaitsta ja erinevate tekstide põhjal on võimalik hõlpsalt luua uusi vikiartikleid, siis fotodega nii lihtne ei ole. Siin peavad olema kas autoriõigused aegunud või on tarvilik luba, mis annaks pildid vaba kasutust võimaldava litsentsi (näiteks CC BY-SA 3.0) alla.

Selle foto Paide Linnameeskonna ja Tartu Tammeka mängust lisas Martin Šmutov.

Autoriõigused kehtivad kuni 70 aastat autori surmast ja seda on üsna palju – nõnda on näiteks tõsiselt raskendatud kunstiteoste fotografeerimine, sest kunstnik peab samuti vähemalt 70 aastat surnud olema, et tema teost kujutavat fotot võiks üldse vaba litsentsi alla lubada. Viimasel poolsajandil surnud inimestest piltide hankimine on samuti tõeliseks katsumuseks, kuna uusi fotosid teha ei saa ning vanad on kaetud autoriõiguslike piirangutega. Näiteks Eesti fotograafide piltidest on vabasse kasutusse jõudnud suuresti ainult 19. sajandil tegutsenud autorite loomingut.

Varasematel kümnenditel tehtud piltide vabasse kasutusse saamine on Vikipeediale parajaks probleemiks ja põhiliseks lahenduseks on ikkagi uute fotode tegemine. Eestikeelses Vikipeedias on mõned kaastöölised, kes on lisanud kokku tuhandeid fotosid, kuid vajadus piltide järgi on siiski kaugelt suurem. Nõnda on vaja leida võimalusi täiendavatelt autoritelt kaastöö saamiseks, küsida fotoannetusi ja ellu kutsuda erinevaid koostööprojekte.

Kasutaja Iifar on üks eestikeelse Vikipeedia parimaid ja produktiivsemaid fotograafe. Fotol Hellenurme (pais)järv Elva jõel.

Eestis on seni korraldatud kultuurimälestiste fotovõistlust, teadusfoto konkurssi ja looduspiltide kogumisi HELP ning järjest rohkem erinevaid võistlusi ja koostööprojekte (näide) on tulekul. Mitmed valdkonnad on aganveel katmata ja katvuse parandamiseks peab Vikipeedia juurde tee leidma suuremal arvul fotohuvilisi.

Oleme jõudnud nõnda kaugele, kus meil oleks vaja päris enda fototoimetajaid, kes aitaksid tuua juurde uut kvaliteetset illustratiivset materjali ja hallata olemasolevat.

Politsei- ja Piirivalveameti piirivalveosakond on eraldanud mitmeid fotosid Vikipeedia tarbeks. Siinsel ülesvõttel on näha Eesti-Vene-Soome rahvusvahelist merepäästeõppust, mis toimus 2009. aasta augustis.

Näiteks David Shankbone, keda on nimetatud üheks tänapäeva mõjukamaks fotoajakirjanikuks, tegeleb just sellega, et pildistada kuulsusi ja anda enda tehtud fotod vaba litsentsi alla. Nõnda on tema looming jõudnud juba 5000+ Vikipeedia artiklisse ja sealtkaudu tuhandete meediaväljannete lehekülgedele.

Kuna mõningate sündmuste, inimeste ja kohtade jäädvustamine on üpris keeruline ning vikipediste on meil kahjuks väga vähe, siis on eriti oodatud kõiksugused fotoannetused. Näiteks Riigikogu kantselei on vabasse kasutusse lubanud riigikogulaste fotosid, Politsei- ja Piirivalveameti piirivalveosakond jäädvustusi enda tegemistest ja Presidendi kantselei presidendi vastuvõtust. Tänu Jaak Urmetile on Vikipeedias mitmeid fotosid kirjanikest, Reio Avaste on panustanud fotodega Eesti arhitektidest ja Lauri Kulpsoo on võimaldanud meile pilte Eesti kultuuritegelastest.

Pildistamist jagub aga veel pikemaks: Eestis on kümneid tuhandeid kohti, objekte ja inimesi, kelle kujutis vääriks fotosensorile püüdmist. Olgu need siis külad, kultuurimälestised, looduslikud objektid, eriilmelised sündmused või hoopis kirjanikud, kunstnikud, teadlased, sportlased, muusikud, ettevõtjad jpt.

Pildid jõuavad Vikipeediasse, kui keegi võtab vaevaks need teha ja vaba litsentsi alla lubada. Kui me soovime üles ehitada tõeliselt mahukat ja vabalt kasutatavat veebientsüklopeediat, siis ei piisa lootusest, et “küll keegi ikka need fotod teeb ja sinna lisab”, vaid ainukeseks lahenduseks on ise selle nimel tegusema asuda. Vikipeedia ootab sinu kaastööd. Anna oma panus vaba entsüklopeedia arengusse!

10. Jul 2012 Posted by | Määratlemata | | 3 kommentaari

Mida teha tudengitega?

Tudengite koostatud Vikipeedia artiklid õppeaasta kaupa.

Igal õppeaastal kirjutavad Eesti ülikoolide tudengid kümneid tuhandeid referaate. Tavaliselt jäävad need aga „sahtlisse kirjutatuks“, sest peale tudengite endi ning nende õppejõudude neid keegi teine ei näe. Kas see ei tundu ressursside raiskamisena?

Nõndasamuti nagu meile on vajalik eestikeelne kõrgharidus, on hädavajalik omada ka korralikku entsüklopeediat, mis oleks koostatud meie oma emakeeles, suudaks rahuldada meie infovajaduse ja kokku koondada kogu meie teadmiste paremiku. Korralik haridussüsteem ei saa toimida ilma ligipääsuta vabale teabele. Mis juhtuks, kui samalt haridusmaastikult võrsuvaga toita aga meie ühist vabalt kasutatavat teadmiste varamut?

Minnes siit edasi Vikipeedia juurde, siis iga vikiartikkel on oma sisult samuti referaat. Entsüklopeedia ei esita mitte värskeid uurimistulemusi, vaid toetub olemasolevale materjalile ning selle asjalikule kokkuvõtmisele. Vikipeediat ei vaeva ruumipuudus ja nõnda on võimalik igal teemal kirjutada vägagi põhjalik artikkel ning ühtlasi välja tuua info päritolu – kindlalt struktureeritud entsüklopeediline tekst koos viidetega aga toobki selle ääretult lähedale referaadi vormile.

Ühendamaks potentsiaali ühiskondliku vajadusega, võib lasta tudengitel osades õppeainetes referaadi asemel hoopis Vikipeediasse artikleid kirjutada. Ei jää ka siin ära jõupingutused info leidmiseks, analüüsiks, kokku koondamiseks, ümbersõnastamiseks ja oskuslikuks vahendamiseks ning tihti võib korraliku vikiartikli koostamine osutuda hoopis suuremaks väljakutseks, kui töö tegemine „paberil“. Samuti on tööl reaalne väljund – tehtu muutub kättesaadvaks kõigile huvilistele ja aitab rikastada meie ühist infovälja.

Selles osas on juhtohjad haaranud Tartu Ülikool, kus algust tehti 2011/12 õppeaastal ja sealt alates on mõte hoogsalt levima hakanud. Möödunud õppeperioodil said TÜ tudengid sellise võimaluse juba vähemalt 11 õppeaines. Nõnda valmis artikleid nii informaatikast kui majandusgeograafiast, nii nanotehnoloogiast kui rahvusvahelistest suhetest. Samuti sai eesti keelde ümber pandud materjale, mida ei ole seni mitte kunagi meie keeles esitatud ning seda erakordselt suure põhjalikkusega. Lisandust on oodata ka järgneval aastal ning antud suunal on näha selget kasvutrendi.

Tahtes olla IT-riik, ei tohiks mööda vaadata veebi pakutavatest võimalustest. Vikipeedia kasutamine aitab meil jõuda nii esimese täieliku eestikeelse entsüklopeediani kui ka harituma rahvani. Kõigil on õigus osa saada meie ühistest teadmistest ja meie kohustuseks on selle nimel panustada. Hoolimata sellest, kui palju me seda ka ei tahaks, entsüklopeediad ennast paraku ise ei koosta.

26. Jun 2012 Posted by | Määratlemata | Comments Off on Mida teha tudengitega?

Eesti esimene QRpedia muuseum

Spordimuuseumi direktor Daimar Lell (paremal) koos MTÜ Wikimedia Eesti esindajaga katsetamas esimest QR-koodi.

8. juunil kuulutati pidulikult alanuks Eesti Spordimuuseumi ja MTÜ Wikimedia Eesti koostöö, mille käigus lisab Spordimuuseum eksponaatidele QR-koodid, mis viitavad Vikipeedia artiklitele, Wikimedia Eesti aga aitab parandada Eesti spordi kajastust Vikipeedias.

Ühtlasi algab Spordimuuseumist ka Wikimedia Eesti suur Tartupeedia projekt, mille eesmärk on katta Vikipeedia artiklitega paljudes keeltes kogu Tartu linn. Nii loodud artiklite juurde saab QR-koodide abil omakorda suunata Tartut külastavad turistid, kes soovivad saada linna vaatamisväärsuste ja ajaloo kohta rohkem teavet kui mahub ühele infotahvlile. Esimesena kogu maailmas hakkas sarnast lahendust kasutama tänavu mais Monmouthi linnake Walesis, Tartu projekt oleks maailmas suurim omalaadne.

“Tehnilise lahendusena kasutatakse Briti vikipedistide loodud mobiilirakendust nimega QRpedia, mis võimaldab näidata igale huvilisele Vikipeedia artiklit just tema soovitud keeles,” selgitas Wikimedia Eesti juhatuse liige Raul Veede. “See on ainulaadne võimalus tutvustada algul Spordimuuseumi, hiljem aga tervet Tartut rahvusvaheliselt minimaalsete kuludega, kaasates kogu maailma vabatahtlikke.”

Esimestena varustatakse Spordimuuseumi ekspositsioonis Vikipeediasse viivate QR-koodidega Eesti olümpiavõitjad ja teised spordisangarid, hiljem lisanduvad ka viited spordiorganisatsioonidele, spordialadele ning Eesti spordi ajaloole. Koostööpartneritel on kavas korraldada ka sporditeemalisi artikli- ja fotovõistlusi, et pakkuda osalemisvõimalust kõigile huvilistele.

Eesti Spordimuuseumi arendusjuht Siim Randoja sõnul annab koostöö muuseumi püsiekspositsoonile uue ja kaasaegsema hingamise. “Koostööst võidavad kõik. Eesti Spordimuuseum saab suurepärase võimaluse kasutada nutitelefonide potentsiaali muuseumikeskkonnas ning seeläbi pakkuda külastajatele mitmekülgsema muuseumielamuse. Teiselt poolt võimaldab see korrigeerida ja täiendada Vikipeedias leiduvat spordiajaloolist materjali, mis toob kasu juba ka inimestele, kes igapäevaselt muuseumisse ei satu”. Randoja sõnul on Eesti Spordimuuseumil au olla QRpedia projekti pilootmuuseumiks Eestis ning muuseum on uudsetele ideedele jätkuvalt ka tulevikus avatud.

13. Jun 2012 Posted by | Määratlemata | Comments Off on Eesti esimene QRpedia muuseum

Toome Eesti maakonnad Vikipeediasse!

Koostöös Jõgevamaa Omavalitsuste Liiduga toimub novembris Jõgevamaa-teemaliste Vikipeedia artiklite konkurss.

Vikipeediasse on võimalik kokku korjata informatsiooni igast Eesti kohast, objektist ja inimestest. See on midagi sellist, mida ei kirjuta meie eest mitte keegi teine. Kõik jäädvustamist vääriv peab ka jäädvustatud saama ja nõnda loodamegi, et võistluse tulemusena tekib juurde palju sisukaid artikleid maakonna asulatest, ajaloo- ja kultuuripärandist, keskkonnast ja seal tegutsenud tublidest inimestest.

Wikimedia Eesti juhatuse liikme Raul Veede sõnul on see võistlus esimene omataoline, kus initsiaatoriks on omavalitsuste liit. “Loodame, et see on alles algus ning Jõgevamaa eeskuju innustab ka teisi Eesti omavalitsusi toetama oma kodukandi kajastamist Vikipeedias, kuni me suudame üheskoos katta põhjalike artiklitega terve Eesti.”

Konkursil võivad osaleda kõik huvilised, kes on registreerunud Vikipeedia kasutajateks. Elukoht, vanus, sugu ja usuline või erakondlik kuuluvus siin rolli ei mängi. Kõik on oodatud andma oma panust meie ühise veebientsüklopeedia arendamisesse. Informatsioon tahab olla vaba.

Ürituse korraldamisel teevad koostööd MTÜ Wikimedia Eesti, Jõgevamaa Omavalitsuste Liit ja Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum.

Artiklikonkurss toimub ajavahemikul 1.–30. november 2012 eestikeelses Vikipeedias. Konkursi täpsem juhend avalikustatakse sügisel.

17. May 2012 Posted by | Määratlemata | Comments Off on Toome Eesti maakonnad Vikipeediasse!

Follow

Get every new post delivered to your Inbox.

Join 28 other followers