Wikimedia Eesti

Intervjuu Madis Maasinguga

Madis Maasing 2011. aastal. Pilt: Ivo Kruusamägi.

Madis Maasing 2011. aastal. Pilt: Ivo Kruusamägi.

Madis Maasing on Tartu Ülikooli ajaloo doktorant, kes uurib Eesti keskaja lõpuperioodi. Ta on vikipedist aastast 2005 ning kuulub alates 2006. aastast eestikeelse Vikipeedia administraatorite sekka.

Enne, kui Vikipeedia teemadele läheme, siis palun räägi, mida sulle muidu teha meeldib?

Lugeda nii ajalooraamatuid kui ka ulmet, sõita jalgrattaga, heavy metal‘it kuulata ja aeg-ajalt mööda Euroopat reisida.

Kuidas avastasid endas ajaloohuvi? Kuidas juhtus, et asusid uurima just Eesti keskaja lõppu?

Ajalugu on mind juba väiksest peale huvitanud, ilmselt juba algkoolis tahtsin ajalugu õppima minna. Arvan, et suur roll oli perekondlikel eeskujudel: vanaema oli Eesti 20. sajandi keerukat ja rasket ajalugu isiklikult väga palju läbi elanud, isa oli tahtnud minna ajalugu õppima, ent NSV Liidu tingimustes oli see ära jäänud.

Uurimisteema valik on osaliselt tingitud tõigast, et too periood oli ja on veel senini põhjalikumalt läbi uurimata ehk pole olnud niivõrd populaarne kui lähiajalugu.

Millal ja kuidas puutusid esimest korda kokku Vikipeediaga?

Arvan, et see oli ilmselt pärast ülikooli tulekut 2004. aastal, kui internetist millegi kohta materjali otsisin. Juba siis tuli Vikipeedia Google’i otsingus ühena esimestest esile.

Millega Vikipeedia sind ära võlus?

Vikipeedia põhiidee olla vabalt kättesaadava informatsiooni allikas, mille täiendamisel võivad kõik kaasa lüüa, on mulle alati ääretult sümpaatne tundunud. Mulle isiklikult on aga väga oluline ka viki pakutav võimalus endale olulist või huvitavat infot kuhugi talletada, kust seda hiljem on võimalik kerge vaevaga üles leida. Usun, et sääraste projektidega tegelemisel on väga positiivne ka see, et piisavalt intensiivse tegevuse korral areneb kirjalik eneseväljendus- ja toimetusoskus. Muidugi on vikis tegutsemine ja kirjutamine ka huvitav, hariv ja lõbus. Ilma selleta poleks motivatsiooni seal üldse midagi teha.

Millega Vikipeediasse panustanud oled?

Vikipeedias olen ma põhiliselt tegutsenud mitte väga üllataval kombel peamiselt ajaloo alal. Esimestel aastatel oli mu haare oluliselt laiem, hiljem olen pigem keskendunud kitsamale alale, Liivimaa (ehk Eesti ja Läti) keskajale. Ka minu produktiivsus oli esimestel aastatel oluliselt suurem kui praegu, osalt kindlasti seetõttu, et üha kitsama spetsialiseerumise tõttu ei söanda ma enam oma valdkonnast kaugemale jäävaid asju väga torkida, kui need just mingil põhjusel väga huvitavad ei ole. Viimastel aastatel on kahjuks minu viki-alane tegevus väga kokku kuivanud, sest ka praegune leivatöö on seotud entsüklopeedia koostamisega, mistap pole erilist motivatsiooni vabal ajal samas valdkonnas tegutseda.

Mida see panustamine sulle annab? Mida on Vikipeedias tegutsemine sulle kaasa toonud?

Lisaks eelmainitule on see kindlasti oluliselt mõttekam ajaviiteviis kui näiteks arvutimängud või niisama netis ringihulkumine. Korralikke artikleid koostades saad ise asjast hea ülevaate ning seetõttu on vähemalt minu jaoks olnud vikisse artiklite kirjutamine heaks abivahendiks eksamiteks valmistumiseks. See on oluliselt parem kui lihtsalt kuhugi koondkonspekti kirjutamine  info ei unune kuhugi sahtli põhja või kõvaketta sügavustesse ning on ka teistele hiljem kasutatav. Vähemalt, kui nad seda muidugi vikist otsida oskavad. Niisiis võib öelda, et vikis tegutsemine on mulle kaasa toonud väga konkreetset kasu: paremaid hindeid ülikoolis ning tegelikult ka praeguse leivatööks oleva toimetajaameti.

Mille tegemist sa Vikipeedias eriliselt naudid?

Eelkõige meeldib mulle uute artiklite ja teemavaldkondadega tegelemine, mida seni veel keegi näppinud pole. Lühidalt: pean kõige huvipakkuvamaks just asjade nullist ülesehitamist, nende algatamist. Nüüdseks on selliste “puhaste lehtede” loomine eestikeelses Vikipeedias aga üha raskemaks muutumas, sest ta ju ikkagi järjepanu täieneb ning valgeid laike jääb järjest harvemaks. Samas võib ka lühiartiklite täiendamine väga nauditav olla. Neidki on vikis väga palju.

Mis võiks Vikipeedias paremini olla?

Üldiselt on tore, et vikis väga karme reegleid ei ole ning loometegevus on üpris anarhiline. Mingitel puhkudel tekivad siiski mõtted, et mõned reeglid võiksid konkreetsemad olla, näiteks Vikipeedia-siseste hääletuste puhul. Samuti ei meeldi mulle see, kui Vikipeediasse tõstetakse kusagilt mujalt teksti üks-ühele ümber või muudetakse seda ainult minimaalselt. Pigem eelistaksin originaalset autoriteksti, kus autor on enda jaoks asjad läbi mõtestanud ja enda sõnadega edasi andnud. Aga see on muidugi oluliselt keerulisem ja aeganõudvam kui eeltoodud variandid. Copy-paste’i süsteemiga on veel seegi jama, et tihti on sellised vabalt kättesaadavad ja kopeeritavad tekstid lootusetult vananenud või sisaldavad lihtsalt trüki- või mõistmisvigu. Seetõttu tuleks kõik vikitekstid ikkagi mõttega üle käia, mida paraku iga kord ei tehta.

Mille jaoks sina ise Vikipeediat kasutad?

Enamasti rakendan seda esmase info saamiseks mõne asja või nähtuse kohta, seda kohati isegi professionaalsel tasemel. Inglise- ja saksakeelsed vikid on praeguseks väga heal tasemel, eriti kvaliteetne on saksakeelne. Väga hea on see, et enamasti viidatakse vikis mõne põhjalikuma ja ulatuslikuma käsitluse peale (lingid, raamatud, artiklid), mille abil saab teemasse edasi süveneda.

Kasutad ka Vikipeedia lisavõimalusi nagu lehe statistika vaatamist, püsilinke, raamatu koostamist, ajaloo jälgimist, aruteludes osalemist?

Peamiselt kasutan siin toodutest ajaloo jälgimist, aeg-ajalt osalen ka aruteludes. Niisiis väga aktiivne lisavõimaluste kasutaja ma pole, pigem lähenen asjale konservatiivselt.

Millisena tajud eesti vikipedistide kogukonda? Mis meelsusega Vikipeediat tehakse või võiks teha?

Eestikeelse Vikipeedia kogukond on väike, aga tubli. Mõned vikipedistid, eriti Andres, on kogu projekti vedanud aastaid ja neid saab ainult imetleda. Arvan, et üldiselt on meelsus positiivne: soovitakse täiendada oma teadmisi ning jagada neid ka teistega. Muidugi oleks tore, kui vikipediste oleks Eestis näiteks kümme korda rohkem ja ka artiklite hulk oleks samavõrra suurem, aga niivõrd suurt missioonitunnet ei saa ilmselt vähemalt hetkel oodata ega loota.

Mis valdkonnad on eestikeelses Vikipeedias ajaloo teemal hästi kaetud?

Ausalt öeldes, ega ma kõigi ajaloo alavaldkondade kohta ei tea. Üldiselt on ajalugu ilmselt üks populaarsemaid valdkondi Vikipeedias. Võin ka öelda, et keskaeg on tõenäoliselt keskmiselt paremini kaetud. Muidugi on palju kirjutatud ka 20. sajandi kohta.

Kui nüüd lugeja ise kätt külge panna sooviks, siis mis ajaloo artiklite või teemade loomist või täiendamist oleks sinu meelest vaja?

Arvan, et hoolimata ajalooartiklite suurest hulgast pole ükski neist ideaalne ja kindlasti saaks enamikku neist olulisel määral parandada. Kuna eestikeelne Vikipeedia on paratamatult ikkagi mingil määral rahvakultuuriline projekt eesti keele säilitamise ja kasutamise nimel, siis soovitaksin ette võtta just Eesti ajalugu puudutavad asjad, millest paljud on veel kirjutamata või enamasti viletsalt või liiga lühidalt tehtud. Näiteks võiks ette võtta kohaajaloo  oleks väga tore, kui iga Eesti küla kohta leiduks Vikipeedias kasvõi paar-kolm lauset asjalikku ajalugu.

Küsimusi esitas Taavi Kivisik.

Intervjuu valmis seerias “Intervjuud vikipedistidega”, mille eesmärgiks on tutvustada inimesi, kes aitavad Vikipeediat luua.

27. mai 2014 Posted by | Määratlemata | | Comments Off on Intervjuu Madis Maasinguga

Intervjuu Ivo Voldiga

Ivo Volt 2014. aastal. Pilt: Ivo Kruusamägi.

Ivo Volt 2014. aastal. Pilt: Ivo Kruusamägi.

Ivo Volt on eesti klassikaline filoloog, toimetaja ja tõlkija, alates 2012. aasta märtsist Tartu Ülikooli Kirjastuse peatoimetaja ja 2014. aasta veebruarist ka Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia osakonna lektor.

Olete Vikipeedias aktiivsemalt tegev alates 2011. aastast ning eestikeelse Vikipeedia administraatorite sekke kuulute 2012. aastast. Palun rääkige, kuidas Teist sai Vikipeedia kasutaja?
Nagu paljud teised, hakkasin Vikipeediat kasutama esmalt ingliskeelses versioonis, eelkõige mütoloogiliste tegelaste ja antiikkirjanike kohta ülevaateartikleid lugedes ning aeg-ajalt ka parandades (ingliskeelses Vikipeedias olen kasutajana registreeritud 2007, aga tihedam kaastöö ka sinna algas alles 2011; varem olin üksikuid detaile parandanud anonüümselt). Ühel hetkel nägin ka, et on olemas eestikeelne versioon, aga see tundus üsna mõttetu, oli palju vigu, artiklid pooleli ja paljut üldse mitte. Aprillis 2010 avastasin eestikeelse Vikipeedia uuesti, tekkis tahtmine ka ise midagi kirjutada, tegin oma esimese artikli. Aga tõsisem töö algas siiski 2011 sügisest, ei teagi mis oli konkreetne ajend. Sai toona palju olemasolevaid artikleid korrastatud, ka uusi tehtud. Ilmselt siis piisavalt veenvalt, sest jaanuaris 2012 esitati mind administraatorikandidaadiks. Väikestviisi olen kaastööd teinud ka muukeelsetesse Vikipeediatesse.

Palun kirjeldage Vikipeedia kasutust: kas see on Teie igapäevatöös oluline või satute sinna ainult töövälisel ajal? Kui palju kasutate Vikipeediat lugejana ja kui suure aja hõivab sealse sisu muutmine?
Kasutan lugejana endiselt peamiselt inglise- ja saksakeelset Vikipeediat, kus on kõige põhjalikumad artiklid. Kasutan neid pidevalt õppetöö ettevalmistamisel, eelkõige kirjanduse retseptsiooni osas, sest Vikipeedia on igasuguste obskuursete faktide osas (mida paberentsüklopeediates ei leidu) asendamatu allikas. Sageli ei kasuta ma Vikipeedia artiklit ennast, vaid seal viidatud materjale. Eestikeelset Vikipeediat vaatan enamasti pigem toimetajana või artiklite autorina. Sõltuvalt töökoormusest olen toimetamisele-kirjutamisele pühendanud paarist tunnist päevas kuni paari tunnini kuus. Väga palju järjest ei jaksa.

Mida arvate Vikipeedia usaldusväärsusest? Kas seda saaks veelgi suurendada? Kuidas?
Vikipeedia usaldusväärsus paraneb pidevalt. See, et igaüks saab peaaegu kõiki artikleid muuta, on Vikipeedia puhul nii õnn kui õnnetus. Siiski arvan ma, et see on ainuõige viis, ehkki eeldab teatud hulka innustunud toimetajaid, kes suurema prahi välja suudaks rookida. Heade ja eeskujulike artiklite valimine kogukonna poolt on üks võimalus n-ö kvaliteedimärki näidata. Aga ka tavaentsüklopeediatele pigem mitte omase viitamisreegli jälgimine.

Mida mõtlete vajadusest Vikipeediat populariseerida? Missugused võimalused on selleks Teie arvates?
Ma usun, et kasutajatele Vikipeedia väga palju populariseerimist ei vajagi. Infootsinguil on see pärast esmast Google’i otsingut väga sageli järgmine allikas. Küll aga vajaks populariseerimist võimalus ise panustada, sh eelkõige neis valdkondades, milles keegi on parema ettevalmistusega. Ülikoolide teatud ainete juurde kaasatud Vikipeedia artiklite koostamise ülesanded on siin hea näide. Väga meeldivad mulle mitmendat aastat Vikipeedias korraldatavad tõlketalgud.

Missugune roll on Teie arvates Vikipeedial kui eestikeelsel entsüklopeedial eestluse ja eestikeelse õppe püsimisel?
Vaadates seda, kuidas eestikeelne Vikipeedia on viimase kümne aasta jooksul arenenud, võib arvata, et järgmise kümne aasta pärast on see peamine eestikeelne entsüklopeedia, kust infot ammutatakse. Ta ei pruugi olla veel kõige autoriteetsem, aga liigub sinnapoole. Arvan, et selle aja peale on Vikipeedia saanud rohkem tunnustust ka Eesti riigilt. Samuti usun, et Vikipeediaga liitub järjest rohkem andmekogusid mujalt – heaks näiteks on “Eesti teaduse biograafiline leksikon“. Minu meelest on see positiivne areng; ma ei kuulu nende kilda, kes taolisi suuremaid infolisandusi pelgavad ning eelistavad vaikselt omas tempos artikleid lisada.

Küsimusi küsis Helle Lõhmus.

Intervjuu valmis seerias “Intervjuud vikipedistidega”, mille eesmärgiks on tutvustada inimesi, kes aitavad Vikipeediat luua.

9. mai 2014 Posted by | Määratlemata | | Comments Off on Intervjuu Ivo Voldiga

Intervjuu Sulev Ivaga

Sulev Iva 2006. aasta suvel.

Sulev Iva 2006. aasta suvel.

Sulev Iva (Jüvä Sullõv) on pärit Võru lähedalt Navi külast ning võru keele oskajana õpetab ta praegu Tartu Ülikoolis Lõuna-Eesti keele alg- ja edasijõudnute kursusi. Samuti on ta üks võrukeelse Vikipeedia eestvedajaid. Sain Suleviga kokku Werneris kuuma teetassi taga, et rääkida millega ta praegu tegeleb ning kuidas on ta sattunud Vikipeedia juurde.

Maailmas on 7000 keelt ning Vikipeedias on nendest ära märgitud vähem kui 300. Üllatuslikult on nende seas lisaks eesti keelele ka Lõuna-Eestis kõneldav võru keel. Selline äramärkimine võru keelele tundub seetõttu väga prestiižne. Kui palju aga võru keele rääkijaid Eestis üldse on?

Rahvaloenduse põhjal võib öelda, et peaaegu 75 000 inimest oskavad võru keelt, kuid sellest pooled on igapäevaselt aktiivsed võru keele kõnelejad. Üleüldiselt oskab lõuna-eesti keeli umbes 10% eestlastest. Õppekeeleks ei ole võru keel aga peaaegu kuskil, see on enamasti ainult üks keeletund lasteaias või koolis.

Mis keeled või murded kuuluvad lõunaeesti keelte hulka?
On olemas 4 keelt: mulgi ja tartu, millel on tänapäeval väga vähe aktiivseid kõnelejaid, ning võru ja seto, mis on praeguste lõunaeesti keelte hulgas suhteliselt tugevamad keeled. Neid keeli või murdeid nimetavad keeleteadlased kokku lõunaeesti keeleks. Inimesed peavad aga eneseteadvuse või identiteedi poolest enda keeleks ikkagi konkreetset keelt, näiteks võru või seto keelt. Ükski inimene ei ütle, et mina räägin lõunaeesti keelt.

Mida sa täpselt Vikipeedias teed?
Vikipeedias tegelsen just võrukeelse Vikipeedia arendamisega. Tegevus oleneb ajahetkest. Momendil teen pigem vähem, sest ei ole palgatöö kõrvalt aega Vikipeediaga tegeleda.
Aga 2005. aastal, kui oli võrukeelse Vikipeedia loomise algus, siis tegelesin ikka pidevalt. Ise pean enda kõige suuremaks teeneks seda, et see üldse asutatud sai, kuid hiljem on nii mõnigi teine võrukeelsesse Vikipeediasse rohkem artikleid kirjutanud.

Miks sa võrukeelset Vikipeediat tegema hakkasid?
Seni ei olnud ühtegi entsüklopeediat ei võru ega ka lõunaeesti keeles. Kui eestikeelsed esimesed entsüklopeediad 1920.–30. aastal tulid, olid need kasutusel ka võru keele kõnelejate seas. Samas sain aru, et Vikipeedia on hea võimalus väikese keele jaoks tõestada, et ta on vajalik.

Mida täpselt võrukeelne Vikipeedia annab?
Üks aspekt on kindlasti entsüklopeediline väärtus. Inimesed saavad sealt fakte järgi vaadata. Praegu on võrukeelse Vikipeedia andmebaasis üle 5000 artikli, aga kui võrrelda seda eestikeelse artiklikoguga, siis seal on artikleid üle 120 000. Seega ei saa hetkel veel rääkida suurest entsüklopeedilisest väärtusest seoses võrukeelse Vikipeediaga, sest info saamiseks vaadatakse pigem ikkagi eesti- või inglisekeelseid kirjutisi.

Teisene ja, kuid isegi tähtsam aspekt on see, mida Vikipeedia pakub keele arengule, keele tõsiselt võetavusele ning rahvusvahelisele tunnustatusele. Vikipeedia kaudu on võimalik näidata, et keel on elujõuline ning kasutuskõlbulik. Vikipeedia saab kaasa aidata muutmaks võru keelt moodsas maailmas kasutatavaks. Näiteks praegusel ajal on paljude väikeste keelte mureks see, et nendes saab küll rääkida adramaadest ning põllutöödest, aga mitte nutividinatest ning interneti avarustest. Keele jätkusuutlikuse tagamiseks tuleb sellesse siduda ka uuemat ning lasta keelel areneda.

Kui raske oli algatada uut Vikipeedia keelversiooni? Varasemelt avati ka eestikeelne Vikipeedia. Kas kahe keele vahel oli tunda rivaalitsemist?
Eesti keel naudib paljusid soodustusi, mida võru keelel ei ole. See on ikkagi riigikeel, seda õpetatakse koolis ning seda on tunnustatud rahvusvaheliselt keelena. Õnneks aga võistlusest juttu ei ole, vaid pigem oleme täiendanud eestikeelset Vikiepeediat ning nemad täiendavad meid.

Mõningaid lahkhelisid on olnud inimestega, kes ei mõista, miks seda võru keelt või selle säilitamist üldse tarvis on. Enamjaolt on üldsus aga ikkagi võru keele säilitamise suhtes toetav.

Mis olid võrukeelse Vikipeedia alustamisel rasked kohad, mis ületamist ootasid?

2005. aastal ei olnud võru keelel veel ISO standardi koodi, mis tähendas, et rahvusvaheliselt ei tunnistatud võru keelt veel keeleks. ISO koodi saamiseks pidime täitma ankeedid ning koguma allkirjasid ja toetuskirjasid väärikatelt professoritelt. 2009. aastal otsustati võru keelele ISO kood väljastada. Praegu oleks keeruline teha näiteks setu keele põhist Vikipeedia keeleversiooni, sest setu keelel pole oma ISO koodi ning ilma selleta uusi keeleversioone ei looda.

Meil vedas, et saime võrukeelse Vikipeedia tehtud just enne seda, kui keeltele hakati ISO standardit nõudma. Samas ei olnud see ISO standard ka meile probleem, sest 2009 saime meiegi selle rahvusvahelise kinnituse.

Kes on teie põhilised artiklite kirjutajad?
Praegu on kirjutaid vähe. Mina üritan umbes nädalas korra ühe artikli valmis meisterdada. Samuti suunan üliõpilasi aine läbimiseks Vikipeediasse artikleid kirjutama, sest kuna neil on kohustuslikud kirjalikud tööd, siis miks mitte teha üks kirjatükk ka ühiskondlikult kasulikul eesmärgil.

Võrukeelse Vikipeedia algusaegadel oli mulle abiks üks rumeenlane, kes omal initsiatiivil tahtis võru keelt praktiseerida ning kirjutas lühiartikleid. Kõige rohkem artikleid on võrukeelsesse Vikipeediasse kirjutanud doktorikraadiga matemaatik Valdis.

Kahjuks on nüüd Vikipeedia artiklite kasv aeglustunud, sest meil ei ole alalist kirjutajaskonda.
Uute kirjutajate leidmiseks oleme korraldanud artiklivõistlusi ja püüdnud muul viisil kirjutamist atraktiivsemaks muuta.

Millal võiks võrukeelne Vikipeedia jõuda 100 000. artiklini?
Põhiline häda ongi see, et ei ole neid inimesi, kes oleksid valmis oma vaba aega Vikipeediasse panustama. Teisalt pole paljudel inimestel võru keele oskus nii hea, et nad oskaks kirjutada. Selle taga see seisab. Üksi on seda tööd tüütu teha, aga kui näed, et keegi teine ka nokitseb artiklite kallal, siis on motivatsiooni hulga rohkem. Põhiline olekski saada pikaajalisi kirjutajad ja suureks abiks oleks see, kui õnnestuks kokku tuua kümmekond aktivisti, kes pidevalt Vikipeedias tegutseksid. See võimaldaks juba kiiret arengut, kuid praegu tundub see idee veel utoopiline. Nõnda ei oska ma öelda, millal võiksime jõuda 10 000 või 100 000 artiklini.

Suleviga käis vestlemas Angela Ader.

Intervjuu valmis seerias “Intervjuud vikipedistidega”, mille eesmärgiks on tutvustada inimesi, kes aitavad Vikipeediat luua.

30. apr 2014 Posted by | Määratlemata | | Comments Off on Intervjuu Sulev Ivaga

Intervjuu Andres Luurega

Andres Luure (2009)

Andres Luure 2009. aastal. Foto: Ivo Kruusamägi. 

Intervjueeritavaks on filosoofia dotsent, tõlkija, kes loeb kolmekümnes keeles, aasta vabatahtlik, Valgetähe V klassi teenetemärgi kavaler, eestikeelse Vikipeedia esimene eestlasest kaastööline – Andres Luure.

Ann Metslang
17.04.2014

Kas mäletate, mis oli esimene artikkel, mille Vikipeediasse kirjutasite?
Täpselt ei mäleta, aga vist “Amhara keel“.

Kindlasti ei pühenda Te iga päev Vikipeediale ühepalju aega. Kas oskate siiski öelda, umbes mitu tundi päevas (või nädalas) Teil Vikipeedia täiustamisele kulub?
Mitukümmend tundi nädalas.

Miks pühendate oma aega Vikipeediale? Ühiskondlikult saaks kasulik olla ka toidupangas, doonorina, loomade varjupaigas…
Mulle meeldib väga seda teha.

Kuidas jätkus Teil 2003. aastal usku ja entusiasmi Vikipeediaga tegelema hakata? Ka ingliskeelne Wikipedia alles alustas tollal ning projekti edu polnud ilmselge. Millisena kujutasite ette Vikipeediat (või/ja Wikipediat) kümne aasta pärast ehk praeguseks?
Ingliskeelse Vikipeedia edu oli minu jaoks küllalt selge. Ma ei mõelnud kuigi palju sellele, mis edasi saab. Mulle tundus, et Vikipeedia võimalused on nii suured, et oleks imelik, kui need kasutamata jäetaks. Ja eelkõige meeldis mulle Vikipeediat teha ja see, mis ma olin seal teinud.

Aga millisena näete praegu Vikipeedia (või/ja Wikipedia) tulevikku umbes kümne aasta pärast?
Ma ei oska hästi kujutleda, aga arvan, et ta praegusest oluliselt ei erine. Head sisu ja katvust on rohkem, aga oluliselt pooleli ta on ikka. Ingliskeelses versioonis on võimalik suurem kvaliteedihüpe, sest seal on katvus praegugi väga hea.

Kas aja jooksul on muutunud ka Vikipeediasse suhtumine? Kas inimesed saavad aru, et tegu ongi ühistööga ja viga nähes tuleks see parandada, või valdab siiski suhtumine, et Vikipeedia on ebausaldusväärne allikas, mida loovad mingid vikipedistid? Teisisõnu –, kas inimeste teadlikkus Vikipeedia põhimõtetest on tõusnud, kas kaastöölisi tuleb juurde?
Inimeste teadlikkus on kindlasti tõusnud, aga kaastööliste arv ja kaastöö maht on juba aastaid enam-vähem sama.

Varasemates intervjuudes julgustate õpilasi ja õpetajaid-õppejõude rohkem Vikipeediat kasutama-täiendama. Kuidas Vikipeediat ise igapäevases õppejõu töös kasutate?
Ma panen mõnikord Vikipeediasse midagi sellist, mida üliõpilased saavad õppematerjalina kasutada.

Kirjutate oma kasutajalehel, et ei tegele kategooriatega. Ristsõnalahendajatele ja niisama uudistajatele võivad kategooriad aga väga kasulikud ning põnevad olla. Miks need Teie meelest vaeva ei tasu?
Kategooriate süsteem on keeruline ja vajab pidevat ümbertegemist. Keegi peab uute artiklite kategooriaid parandama-täiendama ja süsteemi ümbertegemise korral ümber tegema. Kategooriad moodustavad loenditega võrreldes vähem paindlikke artiklite nimekirju. Saadav kasu ei ole minu arvates nii suur, et tasuks nii palju vaeva näha. Kõike, mida saab kategooriatest, saab põhimõtteliselt panna ka loenditesse, kuigi kogenematul lugejal on seda siis keerulisem leida.

Aga mida arvate mallidest? Kas neid kasutatakse Vikipeedias liiga palju ja meelevaldselt või need täidavad oma eesmärki?
Mina lugejana malle peaaegu ei kasuta, sellepärast ma ei oska öelda, kas neid kasutatakse liiga palju ja meelevaldselt. Arvan, et enamasti on mallist kasu, eriti nendele, kelle jaoks kirjutamine (otsingusse sisestamine) on vaevaline.

Millised teemavaldkonnad ei ole praeguses Vikipeedias piisavalt kaetud ja vajaksid põhjalikke täiendusi?
Seda võib öelda kõikide teemavaldkondade kohta. Näiteks vanaaeg on silmatorkavalt tühi võrreldes keskajaga. Matemaatika ja füüsika on hõredad, eriti võrreldes keemiaga.

Kui esimene küsimus oli esimese artikli kohta, siis lõpetuseks küsiksin, mis artikli kallal viimati tööd tegite?
Orbiidi kalle“.

Intervjuu valmis seerias “Intervjuud vikipedistidega”, mille eesmärgiks on tutvustada inimesi, kes aitavad Vikipeediat luua.

27. apr 2014 Posted by | Määratlemata | | 1 kommentaar

Milleks jäädvustada Eesti loodust?*

Päikesetõus Viru rabas. Foto: Urmas Haljaste.

Päikesetõus Viru rabas. Pilt: Urmas Haljaste.

Möödunud novembris toimus neljandat korda fotokogumisaktsioon “Head Eesti Looduse pildid” ehk HELP4, mis tõi sellel korral Vikipeediasse 540 uut fotot 21 osalejalt. Miks aga korjata veebientsüklopeediasse häid pilte Eesti loodusest? Mispärast üldse sellised ülesvõtteid teha?

Millegi jäädvustamine, olgu siis kirjalikult või fotona, kannab endas alati loomuomast tungi kujutatavat objekti väärtustada. Salvestades hetke tuleviku tarbeks, oleme pidanud seda oluliseks. Seega on tahe varustada veebientsüklopeediat parimate fotomälestustega kantud mitte ainult soovist lugejaid harida, vaid ka tungist esile tõsta ning väärtustada meie kaunist loodust.

Aalupi järv. Foto: Vaido Otsar.

Aalupi järv. Pilt: Vaido Otsar.

Loodus on alati muutumises ja paigalseis saab olla vaid näiline. Nõnda võib tänane reaalsus hõlpsalt muutuda ja alles jääb vaid hägus mälestus kunagi olnust, mis aja möödudes uduna haihtub. Kivirähk on kirjutanud, et kui pole pilte, siis ka ei mäletata midagi. Mõned asjad aga vajavad mäletamist ja seega vajame ka pilte.

Juba täna tuleb selle eest hoolt kanda, et meil õnnestuks kõike olulist märgata ning alal hoida. Kui kerge on tähele panna millegi puudumist, siis olemasolevat vääriliselt hinnata on hoopis keerukam. Sellele tähelepanu pööramata võime ühel hetkel silmitsi seista tõsiasjaga, et me küll märkame, kuid nüüd juba asjaolu, et oleme millegist ilma jäänud. Fotograafia on märkamise kunst. Teadvustades endale ümbritseva olulisust ja tajudes selle olemust saame jõuda ka selle kaitsmiseni.

Hellamaa panoraam. Pilt: Hiiumaa Mudeliklubi.

Hellamaa panoraam. Pilt: Hiiumaa Mudeliklubi.

Maalikunstniku töö seisneb millegi uue loomises, aga fotograafi amet hetke oskuslikus tabamises. Kui viimane hästi õnnestub, siis sel momendil saavad maalikunst ja fotograafia justkui kokku ning avavad vaataja silmad millelegi täiesti uuele. Just nagu kirjatarvete lai levik ei ole teinud igaühte kirjanikuks, ei piisa väärt piltide tegemiseks ainult heast fototehnikast. Vaja on näha seni märkamata jäänut ja selle edasi andmine on juba kõrgem saavutus. See on kunst, milleni jõudmiseks tuleb vaeva näha, sest head asjad ei sünni ilma pingutuseta.

Head pildid ei sünni iseenesest, vaid nende taga on autorid, kes on pannud sellesse enda aega, oskusi ja kogemusi ning püüdnud vaatajani tuua tundeid nende kogetud hetkest. Tunnustamaks neid selle panuse eest, kingime Eesti Looduse aastatellimuse kahele eriti andekale fotograafile: Urmas Haljastele ja Vaido Otsarile.

Palujüri järv. Pilt: Aleksander Kaasik.

Palujüri järv. Pilt: Aleksander Kaasik.

Suure tänu on ära teeninud aga kõik osalejad, nende seas Hiiumaa Mudeliklubi oma kõrgelennuliste vaadete, Aleksander Kaasik värvikate maastikupiltide ja Kalev Vask loojangukumas jäädvustatud ülesvõtetega. Tiit Hallas, Rita Helisma, Margus Opp, Ilme Parik, Ireen Trummer jt – rohkelt kiitust teie panuse eest!

Märgata ja mäletada – selle tarvis on vaja avatud silmadega ringi käija ja nähtut talletada. Üheks võimaluseks on fotograafia. Kõrvuti enese arendamisega pakub see võimalust edasi anda killukest meid ümbritsevast maailmast ning selle kaudu hoida meie ühist mälu. Miks mitte võtta heaks looduses ringi reisimise ettekäändeks soovi varustada Vikipeediat heade piltidega? Milleks siis veel jäädvustada Eesti loodust, kui mitte Vikipeedia tarbeks?

* Lühendatud kujul ilmus see postitus Eesti Looduse 2014. aasta jaanuarinumbris.

5. veebr 2014 Posted by | Määratlemata | , , | Comments Off on Milleks jäädvustada Eesti loodust?*

Autasustati fotovõistluse “Kultuurimälestised Vikipeediasse” parimaid

Laupäeval, 16. novembril kogunes päris arvestatav hulk ootusärevuses inimesi Tallinnasse Eesti Arhitektuurimuuseumi, et teada saada fotovõistluse “Kultuurimälestised Vikipeediasse” tulemused. Kolmandat aastat toimunud võistlus oli sel aastal osa Kultuuripärandi aasta programmist. Septembrikuu jooksul kogunes üle 1500 foto 66 autorilt. Kogu maailmas saadeti samal ajal võistlusele “Wiki Loves Monuments” kokku üle 370 000 foto, neist 22 isegi Antarktikast.

Meie ürituse avakõne pidas Muinsuskaitseameti peadirektor Kalev Uustalu ning žürii esindajana rääkis hindamisprotsessist arhitektuurimuuseumi fotokogu hoidja Jarmo Kauge. Žüriis olid lisaks Jarmo Kaugele Liina Jänes kultuuriministeeriumist, Jaan Vali muinsuskaitseametist, fotograaf Arne Maasik ja vikipedist Robert Reisman.

Seejärel tänati toetajaid ning siis saigi asuda auhindade üleandmise juurde. Esimesena said kvantiteediauhinnad ehk Vikipeedia T-särgid kätte need, kes laadisid võistlusele rohkem kui 50 pilti. Siis tunnustati maakondade parimaid fotosid ja Tartu linna ning Tartu ülikooli eriauhinna saanuid, samuti parimat koduna kasutatava mälestise fotot (preemiaks ajakirja Maakodu tellimus). Ning lõpuks jõuti kümne parima fotoni, mis saadetakse edasi rahvusvahelisele konkursile “Wiki Loves Monuments”. Esikolmikule olid mõeldud ka veidi asisemad auhinnad, kolmandale kohale täiskomplekt RMK välja antud raamatuid maakondade pärandkultuurist ja Maalehe tellimus, teisele kohale puhkusepakett Sangaste Rukki Majas ning esimesele kohale 100 euro eest kinkekaarte Tabasalu Spordikompleksilt. Lisaks said auhinnatud raamatuid Muinsuskaitseametilt.

Üritusel osalejaid said näha ka 12 parimast pildist koostatud näitust, mis kuni 24. novembrini seisab arhitektuurimuuseumi seinal ja hakkab siis mööda Eestit rändama.

Veidi suuremat valikut piltidest, mille žürii välja valis, saab näha siin.

Aga nüüd, lubage esitleda auhinnalisi pilte (kõik fotod on avaldatud litsentsi cc-by-sa-3.0 all):

1. koht, Tartumaa eriauhind. Janno Loide “Vara Brigitta kirik”

2. koht. Ivar Leidus “Pakri vana tuletorni varemed”

3. koht. Tiit Hallas “Noblessner”

Noblessner_1

Ülejäänud 7 äramärgitud ja rahvusvahelisse vooru pääsenud fotot juhuslikus järjekorras:

Harjumaa eriauhind. Madis Maasing “Paldiski linnakalmistu”

Paldiski_linnakalmistu_3

Harjumaa eriauhind. Ivar Leidus “Kataveski hiiekadakas”

Kataveski_hiiekadakas

Tartumaa eriauhind. Janno Loide “Nina kirik ja tuletorn”

Nina_kirik_ja_tuletorn_vaade_lõunast

Hiiumaa eriauhind. Lauri Valdmann, Andres Laanejõe, Hiiumaa Mudeliklubi “Reigi kirik”

Reigi

Tartu linna eriauhind. Janno Loide “Telleri kabel”

Telleri_kabel

Rauno Kalda “Tartu Uspenski õigeusukiriku sisevaade”

Tartu_Uspenski_õigeusukiriku_sisevaade

Ida-Virumaa eriauhind. Ervin Pabbo “Narva õigeusu kirik”

Narva_õigeusu_kirik.

Tartu Ülikooli eriauhind: Rauno Kalda “Tartu toomkiriku varemed”

Ruins_of_Tartu_cathedral

Parim koduna kasutatava mälestise foto: Vaido Otsar “Kaagvere mõisa kuivati”

Kaagvere mõisa kuivati - nr 7228

Ülejäänud maakondade eriauhinnad:

Võistluse koduleht: http://wikilovesmonuments.ee

Kõik võistlusele laekunud fotod: https://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Images_from_Wiki_Loves_Monuments_2013_in_Estonia

19. nov 2013 Posted by | Määratlemata | Comments Off on Autasustati fotovõistluse “Kultuurimälestised Vikipeediasse” parimaid

Konverents, mis polnudki konverents

Eile, 8. novembri õhtul korraldasime Tartus, Dorpati konverentsikeskuses väikese kokkusaamise kõigile uutele inimestele, kelle viimasel ajal leidnud oleme. Kaks neist on nüüdseks osaajaga palgalised, ülejäänud vabatahtlikud, kellest enamik tegeleb juba konkreetsete programmide või projektidega. Poolnaljaks panime ettevõtmisele nimeks “konverents”, aga nii ametlik see nüüd ka ei olnud, pigem asjalik ja hubane istumine kohvi ja kookidega.

Image

Ürituse mõte oligi pidada aru, kuidas nendega edasi liikuda, tekitada inimeste vahel natuke sünergiat ning leppida igaühega kokku uued ajad, mil projekti tegevuskava ja eelarve paika panna. Ei saa kurta, läks korda küll. Ainult ühele inimesele ei sobinud aeg ja teise kaotasime sügisesele gripihooajale. Loodetavasti aitavad meega tee ja küüslauk ta peatselt taas jalule.

Image

Varasemad ideed arenesid edasi ja sünnitasid uusi. Näiteks leidsime Tartupeediale uusi võimalikke koostööpartnereid, tegime esialgseid plaane Eesti Vabariigi 100. sünniaastapäevaks (jah, sinna on viis aastat, aga see on paras aeg, kui tahad midagi suuremat ette võtta) ning panime kokku projekti raudteearhitektuuri ja -tehnika jäädvustamiseks (kes sellega tegelda tahab, võtke palun ühendust).

Image

Ausalt üteldes on kõige suurem rõõm, et meil on õnnestunud nii palju nii ägedaid inimesi leida. Ideid, asju ja raha leiab ikka, inimesed on hoopis vajalikum vara. Lootkem, et neid tuleb üha juurde.

9. nov 2013 Posted by | Määratlemata | Comments Off on Konverents, mis polnudki konverents

Vanemuine laenab Vikipeediale kannelt

25. oktoobril kirjutasid Vanemuise teater ja Wikimedia Eesti alla koostöölepingule. Vajadus lepingu järele tekkis sellest, et Vanemuine oli lahkesti nõus annetama oma arhiivist Vikipeediale pilte näitlejate, lavastajate, lavastuste jms kohta. Aga et piltide valimine ja ülespanek sujuvalt läheks, oli tarvis tööd ja vastutus omavahel ära jagada.

Liisa Pulk lavastuses ‘Oblomov’. Foto: Andrus Kannel.

Normaalne inimene ei aima ja ei peagi teadma, kuivõrd palju juriidilisi on karisid ühe niisuguse pildiannetuse ümber. Ent kui seda tegelikult korraldama hakata, selgub ridamisi ohuolukordi, segasevõitu nüansse ja võimalikke valestimõistmisi.

Üldjuhul kuuluvad foto autoriõigused Eesti seaduste kohaselt ühetimõistetavalt fotograafile. Kui ta on vähemalt 70 aastat surnud, lõpevad varalised autoriõigused ning keegi ei saa pildi levitamisele kätt ette panna. (Selguse huvides: isiklikud õigused ei lõpe, autor jääb ikka autoriks ning tema nime maha kraapida ja enda oma asemele kleepida ei tohi.)

Organisatsioonidega asju ajades on sellel reeglil oluline erand: kui foto on teinud töötaja oma otseste tööülesannete täitmise käigus, kuuluvad õigused tööandjale. Tavaliselt mõistetakse seda nii, et pildistamine peab olema kirjas töölepingus või peab olema andnud konkreetse käsu, nii nagu tööülesannete jagamine ikka käib. (Selle pügalaga põhjendatakse vahel ka veendumust, et kutseliselt fotograafilt ostetud foto õigused kuuluvad tellijale, aga see on tegelikult juba teine jutt.)

Maria Soomets lavastuses ‘Minu järel, seltsimees’. Foto: Andrus Kannel.

Kui Vanemuine annab Vikipeedias ülespanekuks foto, ei ole seda töötleval vabatahtlikul võimalust kõiki üksikasju kontrollida. Me peame saama juba arhiivist fotoga kaasa kõik metaandmed: kes, millal ja millistel asjaoludel foto tegi, võimaluse korral tehnilised andmed (fotoaparaadi mark jms on moodsail digifotodel automaatselt kaasas, vanemate fotode puhul ei tea seda keegi), mis täpselt on pildil ja kellele kuuluvad autoriõigused. Ei saa eeldada, et Vikipeedia vabatahtlik kaastööline otsib ise üles kunagise fotograafi (kes võib olla ka surnud) ning nõuab näha tema Nõukogude- või Eesti-aegset töölepingut. Tuleb rakendada tervet mõistust: meie usume, et teater teab, mida ta teeb, ning Vanemuine usub, et meie teame, mida meie teeme.

Nii panimegi lepingusse kirja, et nemad vastutavad autoriõiguse jt metaandmete õigsuse eest ning meie selle eest, et need Wikimedia Commonsi andmebaasi laaditud fotode lehekülgedele korrektselt lisataks. Kui keegi arvab, et Vikipeedias avaldatud foto õigused kuuluvad mitte andmebaasis nimetatud fotograafile, vaid hoopis talle, saab kontrollida, kas viga on tehtud andmeid üles laadides (ja vastutab Wikimedia Eesti või konkreetne vabatahtlik) või eksis Vanemuine (ja viga tuleb parandada juba nende arhiiviandmetes). Ning maailmas valitsevad kord, õnn ja rahu.

Hannes Kaljujärv lavastuses ‘Minu järel, seltsimees’. Foto: Andrus Kannel.

Praeguseks on üles laaditud ja artiklitesse lisatud juba 11 fotot. Nendel on praegu Vanemuises aktiivselt tegutsevad näitlejad: Kais Adlas, Raivo Adlas, Marika Barabanštšikova, Hannes Kaljujärv, Riho Kütsar, Andres Mähar, Liisa Pulk, Eva Püssa, Maria Soomets, Priit Strandberg ja Aivar Tommingas. Kui varasel hommikutunnil ühtki etendust ei ole või ei luba kiire aeg ja kuri ilm teatrisse minna, vaadake vähemalt näitlejate piltegi. Aga muidu käige ikka teatris ka.

1. nov 2013 Posted by | Määratlemata | Comments Off on Vanemuine laenab Vikipeediale kannelt

Kuidas eestlased Lätit vallutamas käisid…

Vikipedistid Viki külas

Vikipedistid Viki külas

Lätikeelne Vikipeedia on per capita üks suuremaid maailmas. Heites pilku aga meie enda eestikeelsele versioonile, siis saab selgeks, et selles arvestuses juba meile võrdväärset ei leidu. Mitte, et sellest veel vähe oleks, siis lisaks eestikeelsele Vikipeediale (116 000+ artiklit) on meil ka võrukeelne Vikipeedia ning ühtlasi panustatakse siit maailmanurgast aktiivselt nii inglise kui ka venekeelse versiooni kasvatamisesse ning täiendatakse agaralt Vikipeedia pildipanka Commonsit. Seega on lätlased küll äraütlemata tublid olnud, aga kuna neil on veel endistviisi hulk objekte kirjeldamata ja üles pildistamata, siis pidasime tarvilikuks neile selles osas abikätt ulatada ning need punktid ise ära võtta.

Võru Suurkannataja Ekaterina kirik

Võru Suurkannataja Ekaterina kirik

Seletamaks vikiekspeditsioonide olemust, siis nende taga on soov fotodega katta tühjad laigud Vikipeedias. Praeguses olukorras siis Eesti lõuna- ja Läti põhjaosas. Kokku on retki plaanitud kolm ja 2013. aastal sai neist läbitud 2. marsruut. Kui aga lugu nüüd päris ausalt ära jutustada, siis tuleb alustada algusest. Või vähemasti 2012. aastast, mil esimesele sellisele pildiretkele sõitsime. Kuid idee idanes ise juba 2011. aasta teises pooles, mil sai loodud nimekiri „Eesti 100“ märkimaks kõige olulisemaid Eesti kohta käivaid artikleid. Plaanist need korda teha ja tagada nende olemasolu teistes keeleversioonides jõudsime välja arusaamiseni, et vastavad nimekirjad oleksid vajalikud iga riigi kohta ning selle najal annaks edukalt rahvusvahelist koostööd arendada. Kui juba kuskilt alustada, siis miks mitte naabritest ja nõnda panime kokku loendi „Läti 100“ ning asusime üle vaatama, mis meil oma lõunanaabritest kirjas.
Jätka lugemist

18. okt 2013 Posted by | Määratlemata | Comments Off on Kuidas eestlased Lätit vallutamas käisid…

Vikipedistina Brüsselis

14.-16. juunil osalesin Eesti MTY-de tutvumisreisil Euroopa Komisjoni. Kuna ettepanek ja rahastus selleks tuli Euroopa Komisjonilt, Wikimedia Eestil tuli katta vaid mõned väiksemad lisakulud, võtsin pakkumise vastu, ehkki meil varem pole Euroopa Liidu institutsioonidega suuremat koostööd olnud – ainus erand on Euroopa Liidu tõlke peadirektoraadi Eesti esindusega koos korraldatavad iga-aastased tõlketalgud.

Tuleb tunnistada, et reis andis rohkem kui algselt oodatud. Yhelt poolt oli meil Brüsselis rida kohtumisi Euroopa Komisjoni ametiisikutega, sealhulgas mitme Brüsselis töötava eestlasega. Kõik ettekanded olid kas huvitavad, harivad või mõlemat, isegi kui mõni teema otseselt vikipedistidesse ei puutu. Teisalt läks Eestist Belgiasse kirev reisiseltskond, kellest mõndagi ma kodus tõenäoliselt kohanud poleks – veel yks põhjus, miks sellised retked vahel kasulikud on. Lõpuks leidsime yhiseid teemasid praktiliselt kõigiga ning mõni koostööalgatus on hakanud juba idanema.

Euroopa Komisjoni hoones ei ole tark olla punane, kui kõik teised on rohelised.

Euroopa Komisjoni hoones ei ole tark olla punane, kui kõik teised on rohelised.

Eurokohtumiste teemadest jäi mulle kui vikipedistile silma kaks põnevamat: andmekaitse ja kommunikatsioon. Nii tutvustas üks esinejaist Euroopa Liidu andmekaitse direktiivi viisil, mis pakkus põneva sissevaate nende inimeste peadesse, kes niisugusi tekste välja mõtlevad. Minu jaoks sai kinnitust vana kahtlus: pahatahtlikkust pole enamasti mõtet oletada, kui asju saab selgitada muul viisil. Kyll aga ei tea meie, kuidas mõtlevad nemad, ega pole neil tingimata alati head ettekujutust, mida ja miks mõtleme meie. Nii et teatud mõttes on kõik probleemid kommunikatsiooniprobleemid.

Spetsiifiliselt huvitas mind unustusõigus, kuna sellest Viviane Redingi algatusest on Eestis ettekujutus ysna ähmane. Nagu ettekandjagi kinnitas, kujutlevad inimesed tavaliselt, et igayks võibki nõuda enda andmete kustutamist kogu internetist, nii lihtne see lugu aga ei ole – kui andmete avalikustamine on avalikkuse huvides, on need tähtsamad kui eraisiku soovid ja tahtmised. Samas annab EL direktiivis vaid yldised suunised ning jätab mõistete määratlusedki vahel tahtlikult ähmaseks, eri riikides juhtub aga direktiivi rakendamise käigus mitmesuguseid põnevaid ja omapäraseid asju. Konkreetselt paistab andmekaitse direktiivi ideoloogide silmis Vikipeedia jäävat täiesti ilmselgelt väljapoole ohtu, kuna see esindab avalikku huvi samuti kui ajakirjanduski. Ent kuidas iga yksiku liikmesriigi seadusandjad ja kohtud asja tõlgendavad, teab yksnes tuul. Igal juhul tuleb meil loota sellele argumendile ja tervele mõistusele (mida, nagu ajalugu on tõestanud, inimkonnal pahatihti napib).

Ka suvel tiigile uisutama minna pole eriti arukas.

Ka suvel tiigile uisutama minna pole eriti arukas.

Kommunikatsiooni poole pealt jäi natuke ootamatu, kuid seniste kogemustega kokkusobiv mulje, et EL-i kommunikatsioon pole pooltki nii efektiivne kui sellelt liidu võimaluste järgi võiks oodata. Tõhusust takistavad nii struktuuri harulisus, mistõttu pea ei tea, mida saba teeb, kui ka oskamatus võimalusi ära kasutada. Vikipeedia on siinkohal ilmne näide: kui EL-i põhiartiklid kõrvale jätta, on teemade kajastus isegi inglise keeles tihti pealiskaudne või aegunud, samas kui EL-i tegevus mõjutab miljonite inimeste elu ning igal juhul peaks neid sellest informeerima. Praegu kukub see kõik EL-i institutsioonide ja Vikipeedia vahele maha, kuna enamiku vabatahtlike jaoks on EL-i teemad igavad ja keerulised, EL aga ei näe Vikipeediat kui infokanalit hoolimata sellest, et suur osa inimestest pöördub infootsinguil esmalt Vikipeedia poole ning EL-i tuhandelt segase struktuuriga veebilehelt ei leia vajalikku tihti ka kogenud infotöötaja. Vaja oleks laia rahvusvahelist koostööd, et kogu oluline info eri keeltes lugejateni jõuaks. Kuidas see käima lykata, on muidugi keeruline kysimus.

Kõige muljetavaldavam ehitis oli Brüsseli katedraal. Ausõna, seda tasub kylastada.

Kõige muljetavaldavam ehitis oli Brüsseli katedraal. Ausõna, seda tasub kylastada.

Nagu yteldud, arutasime võimalikku koostööd ka Eesti kaasreisijatega. Kuna Wikimedia Eesti arendab jõudsalt oma haridusprogrammi, kirjutan neil teemadel sygisel Õpetajate Lehte. Analyysikeskus Praxis võib leida võimaluse kasutada mõnd oma praktikantidest, et lisada Vikipeedia asjakohastesse artiklitesse lingid Praxise analyysidele ning võib-olla neid ajapikku ka analyyside põhjal täiendada. Koos Eesti NATO Yhinguga saame tegelda NATO-teemalise teavitustööga, Tartu Ylikoolis juba aastakymneid tegutsev Rahvusvaheliste Suhete Ring saaks aga toetada Vikipeediat välispoliitika valdkonna parandamisel. Eesti Noorteyhenduste Liidu teadmistest ja kogemustest oleks meile suur abi noorte värbamisel nii Vikipeedia kaastöölisteks kui ka Wikimedia Eesti tegevusse – meil on töökätest alati puudus. Eesti Maksumaksjate Liidu seminaridel võiks pidada ettekandeid sellest, kuidas esitada ettevõtete kohta Vikipeedias infot nii, et see teeniks lugejate huve ning väldiks huvide konflikte. Võib-olla ei saa igast mõttest kohe asja, ent kui poolgi sellest tehtud saab, on seda juba päris palju.

4. aug 2013 Posted by | Määratlemata | Comments Off on Vikipedistina Brüsselis

Follow

Get every new post delivered to your Inbox.

Join 28 other followers