Wikimedia Eesti

Kuidas teha häid pilte kultuurimälestistest? 3. osa

Neljas Kultuurimälestised Vikipeediasse pildikogumine on lõppenud. Sellel osales 81 inimest, kes lisasid kokku 1764 fotot 854-st erinevast mälestisest. Samas on kultuurimälestiste registrisse kantud tervelt 26 505 objekti ja neist on hetkel Vikipeedias piltidega kaetud vaid 4493. Seega on küllalt mälestisi, mis alles ootavad enda jäädvustamist tuleviku tarbeks. Nõnda on endiselt põhjust mööda Eestit ringi rännata ja kohalikku kultuuripärandit piltidele püüda.

Oluliste objektide väärikaks jäädvustamiseks on hea arvesse võtta mõningaid üldisi fotoalaseid soovitusi ja nende väljatoomisega ka siinne postituste seeria tegeleb.

Ühe korraliku arhitektuurifoto puhul on tarvilik tähele panna, et pildil olevad vertikaaljooned oleksid tõesti püstised ehk pildil oleks minimaalselt perspektiivimoonutusi. Fotooptika tahab vägisi hoonete seinu kaldu ajada, kui kaamerasensor ei ole pildistatavaga paralleelses asendis. Kui varasematel aegadel kasutati selle probleemi ületamiseks tilt-shift objektiive, siis tänapäeval aitab sellest maadlusmatsist võitajana väljuda fototöötlusprogrammide kasutamine.

Jätka lugemist

27. Feb 2015 Posted by | Määratlemata | | Comments Off on Kuidas teha häid pilte kultuurimälestistest? 3. osa

Üks vabadus, mida meil ei ole

Eestis puudub üks vabadus, mille puudumisest me isegi ei tea, sest tervest mõistusest lähtudes usub enamik inimesi, et meil see vabadus on. See on panoraamivabadus – vabadus teha tänaval majadest pilte ning kasutada neid nii, nagu hing ihaldab.

Lühidalt öeldes ei ole meil Eestis praegu õigust pildistada tänaval maju või muid kunstiteoseid (skulptuurid, seinamaalid, grafiti, kunstipärasemat sorti lumememmed) ning teha selliste fotodega, mida soovid. Autoriõiguse seadus annab loa ainult mitteäriliseks kasutuseks, mille piirid on üsna hägusad – sellest lähemalt allpool. Ärilise kasutamise korral tuleb küsida luba teose autorilt või tema pärijatelt, kui autor just vähemalt 70 aasta eest surnud ei ole.

Enamik inimesi, keda panoraamivabaduse puudumine puudutab, ei teagi sellest. Riigikogu liikmed on mulle suurte silmadega otsa vaatama jäänud: no kuulge, see on ju terve mõistuse vastu! Arhitektid, kes ilmselt peaksid seaduse autorite arvates majapiltide pealt teenima, pole tihti sellisest piirangust kuulnudki, veel vähem skulptorid või grafitikunstnikud. Sisuliselt võib öelda, et olulises mahus kasu, mis avaliku huvi üles kaaluks, ei saa praeguses olukorras keegi.

Teisalt ei saa suured tegijad ka kahju, sest autoriõiguse seadusse on kirjutatud erandid hariduse, teaduse ja ajakirjanduse tarbeks (§ 19) ning muuseumidele, raamatukogudele ja arhiividele teeb vajalikud mööndused (§ 20). Ärikasutuses teeb seaduse § 202 konkreetse erandi kinnisvarakuulutustele, mis on iseenesest tervitatav – mõnes riigis pole sedagi, seetõttu kaasnevad ka kohtuasjad arhitektide ja kinnisvarafirmade vahel, mis aga omakorda muudab kinnisvara müügi kulukamaks ja keerulisemaks.

Avaliku kunsti pildistamise keeld puudutab põhiliselt väikesemastaabilist loomemajandust, kolmanda sektori kodanikualgatusi, teatmeteoseid ja meie igapäevaseid internetifenomene, mille reguleerimisega seadused tänini üheski riigis kuigi hästi hakkama ei saa. Näiteks võib tuua külaseltsi, kes kiigeehituse rahastamiseks teeb kalendri oma küla fotodega. Kui selles on kohalik vallamaja, mille arhitekt ei ole 70 aastat surnud, tuleks küsida luba arhitektilt või tema pärijatelt. Kui arhitekt pole kuulus ja pärijad avalikult teada, ei ole see pooltki nii lihtne kui arvata võiks, autoriõiguste registrit Eestis ju ei ole. Juhul kui arhitekt projekteeris hoone tööülesandena, võib kerkida ka küsimus, kas varalised õigused ei peaks kuuluma hoopis tema tööandjale – ja siis tuleb hakata otsima hoopis nõukogudeaegse asutuse õigusjärglast.

Enamasti ei näe külaseltsid sellega siiski vaeva ja lähtuvad tervest mõistusest, mis ütleb, et vaevalt üks kalendripilt arhitekti huve eriliselt kahjustab. Tõsi, selle eest saaks neid seaduse alusel vastutusele võtta ning kui kalendrisse pole trükitud arhitekti nime, võib pildi levitamine kvalifitseeruda autorsuse varguseks, mille eest võib eraisikule määrata karistusseadustiku § 219 «Autorsuse rikkumine» alusel kuni kolm aastat reaalset vanglakaristust. Palju õnne!

Samalaadsed riskid võivad tekkida juhul, kui fotot kasutab näiteks blogija, kelle blogi juures näidatakse Google’i reklaame (teenib raha, järelikult äri?), või avaldatakse see Facebookis, mille kasutustingimused reserveerivad sotsiaalvõrgustikule – mis on ilmselgelt äriettevõte – õiguse kasutada kõiki avaldatud materjale. Seadus ei tee erandeid ka teatmeteostele, mis pole üheselt hariduslikud või teaduslikud – näiteks üldentsüklopeediad, nagu Eesti Entsüklopeedia, TEA entsüklopeedia ja Vikipeedia. Tavaliselt Eestis siiski seadust ei tunta ja lähtutakse tervest mõistusest, nii et hea (või õigemini halva) tahtmise korral saaks meil arvukalt kohtuprotsesse korraldada. Isegi professionaalsed fotograafid ei tunne sageli fotograafia juriidilist poolt piisavalt hästi, kuna õnneks ei ole Eestis selleteemalisi kohtuprotsesse veel olnud. Kuid nii nemad kui ka amatöörfotograafid seab praegune seadus panoraamivabaduse asjus õiguslikku riski. Kas selline õiguslik praktika tundub tõesti hea ja mõistlik?

Muide, panoraamivabaduse teemat ei tunne isegi meie lugupeetud kultuuriminister Urve Tiidus, kes eelmise aasta oktoobris vastas vikipedist Ivo Kruusamäe järelepärimisele, et muretsemiseks pole põhjust ja ettevalmistatavas uues autorikaitse seaduses on panoraamivabadusega kõik korras. Seaduseelnõu on praeguseks taas päevakorrast maas ja ümbertegemisele suunatud, kuid kes võtab veebis saadaoleva eelnõu teksti, näeb ise, et panoraamivabaduse käsitlus selles ei erine kuidagi senisest – seda lihtsalt ei ole seaduses ette nähtud. Ilmselt ei tunne minister kõiki autoriõiguse juriidilisi nüansse, mis on loomulik, kuid kahjuks ei tunne neid nähtavasti ka tema nõunikud, sest vaevalt keegi ministrile meelega valeinfot anda soovis. See on selge näide, et inimeste elu korraldab reegel, mida isegi asjatundjad ei tea.

Eelnev jutt käib praeguse olukorra kohta, mida annaks parandada seaduses üheainsa lause muutmisega: lausest «Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on lubatud üldsusele külastamiseks avatud kohtades alaliselt asuva arhitektuuriteose, kujutava kunsti teose, tarbekunstiteose ja fotograafiateose reprodutseerimine ükskõik millisel viisil peale mehaanilise kontaktkopeerimise ja selle teose kujutise üldsusele suunamine, välja arvatud juhul, kui selline teos moodustab kujutise põhimotiivi ja seda kavatsetakse kasutada otsesel ärilisel eesmärgil.» tuleks kustutada lõpp «välja arvatud…». Lihtne töö ja vastuargumente napib. Aga kes sellest võidaks?

Levinuim argument panoraamivabaduse vastu põhineb harjumusel, mida Valdur Mikita oma raamatus «Kirsiõieturundus» nimetas kogu inimtegevuse jagamiseks A- ja B-tegevusteks. A-tegevuste valdkonnad on head ja õilsad, näiteks kunst, teadus ja lastega mängimine. B-tegevused on madalad ja räpased, näiteks äri, poliitika ja solgitorustiku puhastamine. A-tegevusi tuleks edendada ja neist avalikult kõnelda, B-tegevused võiks viisakas seltskonnas maha vaikida. Seepärast tundub paljudele, et äri kui olemuslikult kahtlast asja ei maksaks soosida ning seaduses mainitud «äriline kasutus» on midagi, mida ei peaks kellelegi lihtsaks tegema. Mis sellest, et tegelikult kaotavad keelust just nimelt need, kelle vastu isegi ebamääraste eelarvamuste kandjad võidelda ei tahaks – tavalised internetikasutajad, entsüklopedistid ja väikesed loomeettevõtted. Eks inimestel võibki olla eelarvamusi, see on täiesti loomulik, kuid riikliku poliitika aluseks need ei kõlba, eriti kui samal ajal kõneldakse vajadusest tutvustada eesti kultuuri maailmas ja edendada loomemajandust.

Euroopas on panoraamivabadusele leitud mitmesuguseid lahendusi. Meie naabritest on see näiteks Soomes, Rootsis ja Saksamaal, puudub Lätis ja Leedus. Varem Nõukogude Liidu aladele jäänud riikidest on vabadus kehtestatud Moldovas, Armeenias ja viimati 2014. aastal Venemaal, mis muidu liigse vabaduse poolest just silma ei paista. Euroopa Liidus ühtset suhtumist pole, kuid vajadust reformiks tunnistas isegi eelmine digivolinik Neelie Kroes. Euroopa kodanikuühendused kirjutasid mullu alla deklaratsioonile, milles toetati autoriõiguse ühtlustamist ja panoraamivabaduse kehtestamist kogu ELis. Selle taseme reform võtab muidugi aastaid, kuid siinkohal on Eestil hea võimalus olla taas infovabadusega esirinnas ning näidata Euroopale eeskuju.

Vikipeediat Eestis edendav MTÜ Wikimedia Eesti valmistab neil päevil ette oma ettepanekut panoraamivabaduse kehtestamiseks Eestis, mis lähiajal edastatakse ka riigikogu erakondadele. Loodetavasti võetakse see seal suuremate probleemide ja poliitiliste vaidlusteta vastu, nii nagu soovitab ka terve mõistus. Kaotada pole sellega midagi, kuid võita on palju.

Raul Veede

Artikkel ilmus esmalt Postimehe kultuurilisas AK 24. jaanuaril 2015. Taasavaldamine on kooskõlastatud Postimehe arvamustoimetusega.

http://arvamus.postimees.ee/3065059/raul-veede-uks-vabadus-mida-meil-ei-ole

11. Feb 2015 Posted by | Määratlemata | Comments Off on Üks vabadus, mida meil ei ole

Rahvusvahelise fotovõistluse Wiki Loves Earth kolmanda koha pälvis Kesk-Eestis tehtud rabapilt

“Hommik Mukri rabas” Janno Loide (Amadvr), cc-by-sa 3.0

Wikimedia Ukraina algatatud fotovõistlus Wiki Loves Earth toimus sel aastal teist korda ning nüüd juba rahvusvahelisena. Võistluse eesmärkideks on anda vabasse kasutusse võimalikult palju pildimaterjali loodusmälestistest ja kaitsealadest ning panustada keskkonna kaitsmisse avalikkuse parema teavitamise teel.

Osales üle 3000 pildistaja 15 riigist, loodusmälestiste ülesvõtteid koguti 71 225. Suurim fotosaak – üle 12 000 pildi – tuli Ukrainast; viis Ukrainas tehtud pilti jõudsid 15 parima hulka.

Peamiselt loodusfotograafidest koosnev seitsmeliikmeline rahvusvaheline žürii valis võidutööd välja rahvuslikel osavõistlustel parimateks tunnistatud 156 foto hulgast.

Eestis toimus võistlus nime all “Loodusmälestised Vikipeediasse” ning selle raames koguti 501 pilti meie looduskaitsealadest ja kaitsealustest üksikobjektidest. Siinse osavõistluse žürii – tunnustatud loodusfotograafid Arne Ader, Urmas Tartes, Remo Savisaar ning vikipedistide kogukonna poolt Aare Undo – valisid 10 parima hulka tööd mitmelt juba varemgi Wikimedia liikumise raames toimunud võistlusel silma paistnud fotograafilt: Ilme Parikult, Janno Loidelt ja Vaido Otsarilt.

Rahvusvahelise võistluse žürii valikus jõudis eepiliste mägismaastike vaadete kõrval kõrgele kolmandale kohale peaaegu monokroomne ülesvõte uduloorides, kergelt härmatanud Mukri rabast hilissügisesel hommikul, autoriks Janno Loide.

Kirjutas Eva Lepik.

13. Dec 2014 Posted by | Määratlemata | Comments Off on Rahvusvahelise fotovõistluse Wiki Loves Earth kolmanda koha pälvis Kesk-Eestis tehtud rabapilt

Parimad kultuurimälestiste fotod 2014. aastal

Järjekorras neljandat korda aset leidnud Kultuurimälestiste fotovõistlus kogus sel aastal Eestist 1764 fotot. Piltidel võis näha nii hommikusse uttu mähkunud kirikuid, värskelt korrastatud mõisahäärbereid, Saaremaiseid tuulikuid, sügisvärvides alleesid kui ka Tallinna vanalinna maju. Kokku olid fotodega esindatud 854 erinevat mälestist alates iidsetest kivikalmetest kuni 20. sajandi alguse tööstusarhitektuuri näideteni.

Osalejaid oli sel aastal 81 ja nende esitatud pilte hindasid Arno Mikkor, Vahur Puik, Artur Talvik ja Jaan Vali. Võitjad kuulutati välja 28. novembril Tallinnas Muinsuskaitseametis ning samast suundus oma esimesse näitusepaika parimatest fotodest koostatud rändnäitus.

Kultuurimälestiste fotovõistlus on rahvusvaheliselt tuntud kui Wiki Loves Monuments. See algas 2010. aastal kohaliku võistlusena Hollandis ja laienes järgneval aastal mitmetesse Euroopa riikidesse. 2013 toimus ettevõtmine juba ülemaailmselt ning siis esitasid 11 000 fotograafi sinna enam kui 365 000 fotot tehes sellest maailma suurima fotovõistluse. Eesti liitus kohe 2011 ja möödunud nelja aasta jooksul on siitmailt lisatud üle 9000 foto kohalikest kultuuripärlitest.

Kõik lisatud fotod on vaba litsentsi alla kättesaadavad Vikipeedia pildivaramust Wikimedia Commons, et me ainult ei talletataks enda kultuuripärandi hetkeseisu, vaid ka tõstaks inimeste teadlikkust kohalikest väärtustest. Digitaalsel kujul saame olla suuremad ja jõuda kaugemale kui see füüsiliselt ealeski võimalik oleks. Nõnda anname oma panuse säilitamaks endale kuuluvat tulevastele põlvedele ja panustamaks maailma kultuuriruumi.

Meie püha üritust toetasid Muinsuskaitseamet, Kultuuriministeerium, RMK, Maaleht, Saarte Hääl ja YIT Ehitus.

2014. aasta võidufotod on järgnevad:

Jätka lugemist

28. Nov 2014 Posted by | Määratlemata | Comments Off on Parimad kultuurimälestiste fotod 2014. aastal

Kuidas teha häid pilte kultuurimälestistest? 2. osa

Võru Suurkannataja Ekaterina kirik

Võru Suurkannataja Ekaterina kirik

Eelmises postituses sai välja toodud, et pildistamiseks tasuks otsida head valgust ning tõeliselt heade fotode tegemiseks on selle jälgimine äärmiselt oluline. Samas ei ole alati võimalik aega vabalt valida ning samuti ei piisa heade piltide saamiseks ainult valguse valimisest. Nõnda tooksin selles postituses välja, mida tasub võttekohas jälgida.

Alustada tasub objekti enda vaatlemisest ja sobilike võttenurkade otsimisest. Kust saab objekti kõige paremini pildile? Milline suund näitab hoonet kõige iseloomulikumast küljest ja avab selle loomulikku mahtu? Suudad leida mõne uudse võttenurga? Kuidas jätta pildile ainult huviväärne objekt või kuidas kaasata kõige sobilikumal kujul ümbritsevat keskkonda? Milline on parim kõrgus pildi tegemiseks? Nendele ja paljudele teistele küsimustele tuleb vastust otsida just nimelt võttekohal ning siin ei saa anda ühest valemit, mis alati kehtiks. Pigem on just järjepidev praktika see, mis õpetab automaatselt keskkonda jälgima ja sedakaudu sellistele küsimustele kiirelt vastama. Vahel on kõige raskem just õige küsimuse esitamine.

Teravdatud tähelepanu tasub jagada detailide märkamisele. Ehk on selle kultuurimälestiseks arvatud hoone juures mõned ääretult iseäralikud arhitektuursed lahendused? Siin võib tõusta suurt kasu taustatööst. Tasub uurida, mis olid määravad põhjused huviväärse objekti mälestiseks arvamisel ning milliseid detailile on kirjelduses olulisteks peetud. Lisaks võib otsida üldiseid mustreid ja korrapära ning vaadelda kaamerasilma ees avanevaid värvikombinatsioone. Huvitav leid võib vastu piiluda väga ootamatust suunast. Eesti esimese kultuurimälestise fotovõistluse (2011) võit läks fotole Purila mõisast, mis oli tehtud aknaauku katvate laudade vahelt avanevast praost. Järgnevas näites on aga ühe katusealuse all peidus olnud maaling Cesvaine lossis Lätis.


Jätka lugemist

22. Sep 2014 Posted by | Määratlemata | | Comments Off on Kuidas teha häid pilte kultuurimälestistest? 2. osa

Kuidas teha häid pilte kultuurimälestistest?

Millised on sobilikud valgusolud ühe pildi tegemiseks? Fotol on Tartu Katoliku kirik.

Millised on sobilikud valgusolud ühe pildi tegemiseks? Fotol on Tartu Katoliku kirik.

Taaskord toimub Vikipeedias Kultuurimälestiste fotovõistlus. Kõrvuti osalemissooviga võib kergelt tekkida küsimus, et kuidas teha häid pilte, mida võistlusele esitada. Milline oleks üks õige mälestisevääriline foto ja kuidas sellist imelooma tabada?

Nii mõndagi sõltub kasutatavast tehnikast ja alati võib püüda kehva fotot välja vabandada väidetega stiilis “aparaat ei teinud paremat”. Kallima tehnika soetamine ei too aga automaatselt kaasa paremaid pilte. Profiaparaadi omamine teeb kedagi samavõrra profifotograafiks, kui pastaka ja kirjapaberi omamine kedagi teist kirjanikuks. Hea fotograaf saab ka kehva tehnikaga häid fotosid. Mis on aga need nipid, mille järgimine aitaks kasvatada enda tehtavate fotode väärtust?

Alustaksin sedapuhku sellest, et fotograafia on oma olemuselt valguse jäädvustamine. Ilma valguseta, mida filmilindile või sensori pinnale püüda, ei saa sündida ühtegi fotot. Parima võimaliku foto tegemiseks ei vaja me aga mitte lihtsalt suurt hulka valgust, vaid võimalikult head valgust. Seega on esimeseks asjaks, mida foto puhul jälgida, valgus.

Teades, mida soovid pildile püüda, tasub ühtlasi mõelda sellele, et kuidas tabada parimad olud foto tegemiseks. Millisel kellajal ja millise ilmaga võiksime saada ideaalse foto? Näiteks jätab väga tugev keskpäevane valgus häirivalt teravad varjud ning loob tohutu kontrasti pildi heledamate ja tumedamate osade vahel. Sellistes oludes võib-olla hea pildi saamine tõsiseks katsumuseks. Oluliselt paremaid tingimusi võivad luua varajane hommikutund, hilisõhtu või sobilikult pilvine ilm.
Jätka lugemist

12. Sep 2014 Posted by | Määratlemata | | 2 kommentaari

Intervjuu Vaido Otsariga

Vaido Otsar on teinud Vikipeediale kaastööd alates esimesest HELP pildikogumisest 2010. aastal ning aidanud seeläbi veebientsüklopeediat oma fotodega värvikamaks muuta.

Aalupi järv. Foto: Vaido Otsar.

Aalupi järv. Pilt: Vaido Otsar.

Mis ajendab teid Vikipeediat oma piltidega rikastama?

Rändamine ja fotograafia võtavad suure osa minu vabast ajast, informatsiooni korrastamine on aga minu igapäevane töö. Vikipeediasse piltide lisamisel saab see kõik suurepäraselt kokku ning minu nähtud paikade jäädvustamisest on kasu kõigile, kellel võiks nende vastu huvi olla. Usun, et tasuta loodava ja vabalt kättesaadava informatsiooni järjest laiem levik on väga oluline. Tarvitan ise selle vilju igapäevaselt vaba tarkvara kasutades ja internetist infot hankides. Vikipeedia jaoks piltide jagamine on üks viis ise midagi vastu anda.

Piusa koopad. Pilt: Vaido Otsar.

Piusa koopad. Pilt: Vaido Otsar.

Kust tuli idee hakata üldse Vikipeedia jaoks pilte tegema või olemasolevaid sinna üles panema?

Küllap jäi alguses lihtsalt silma, et suur osa Lõuna-Eesti loodust puudutavatest artiklitest on pildimaterjaliga katmata, siis sai olemasolevaid fotosid lapatud. Paaril viimasel aastal on külastatavate paikade “vikipeedilise” pilguga hindamine juba harjumuseks saanud. Ka sellised fotokogumisaktsioonid nagu “Head Eesti Looduse pildid” ja praegu käimasolev “Looduspärand Vikipeediasse” panevad uuesti mõtted käima ning meenutavad juba nähtud kohti ja tehtud pilte või pakuvad külastamiseks uusi toredaid paiku. Igal pool meie lähedal on avastamiseks palju põnevat.

Olete saanud oma piltidele hulgaliselt “Quality Image” ning “Featured Pictures” tiitleid. Kuidas neisse suhtute  kas on ka suuremajoonelist tähistamist või on sellised äramärkimised juba tavaliseks muutunud? Milline oli esimene emotsioon esmakordselt sellist tunnustust saades?

Võru Katariina kirik. Pilt: Vaido Otsar.

Võru Katariina kirik. Pilt: Vaido Otsar.

Tiitlite saamine ei ole olnud piltide lisamisel väga tähtis, õigupoolest ma polegi vist ise oma fotosid kandidaatideks üles seadnud. Ühel hetkel märkasin, et seda on teinud teised… Tunnustus on aga alati meeldiv ning eeskujulike piltide galeriisse pääsemine on väga rõõmustav sündmus. Ühest küljest on hea saada kinnitust foto kvaliteedile, teisalt annab eeskujulike piltide hulka arvamine fotole ka palju suurema võimaluse tutvustada vaatajatele pildile jäädvustatut. Saadud kriitiline tagasiside on samuti õpetlik ning paneb mõnikord oma pildile uue pilguga vaatama.

Vikipeedia tarbeks pildistamisel vaatan kaadrit teisiti kui muidu looduspilte tehes, sest informatiivsust ei tohi päris ära unustada. Uute piltide tegemisel püüan alati, kui olud lubavad, pidada silmas kvaliteetse pildi nõudeid.

Kas olete mõelnud ka artiklikirjutamisele? Miks?

Olen lisanud paar lühikest artiklit, kui jagamist vääriva pildi kohta artikkel veel puudus. Seega on kogemus olemas. Väiksemate vigade leidmisel artiklite tekstidest püüan needki parandada. Usun siiski, et minu kaastöö Vikipeediale saab ka tulevikus seisnema peamiselt piltide lisamises. Suhtun sõna kasutamisse suure lugupidamisega ning tunnen, et see ei ole päriselt minu eriala.

Suur Taevaskoda. Pilt: Vaido Otsar.

Suur Taevaskoda. Pilt: Vaido Otsar.

Küsimusi esitas Alar Krikal.

Intervjuu valmis seerias “Intervjuud vikipedistidega”, mille eesmärgiks on tutvustada inimesi, kes aitavad Vikipeediat luua.

30. May 2014 Posted by | Määratlemata | | Comments Off on Intervjuu Vaido Otsariga

Intervjuu Madis Maasinguga

Madis Maasing 2011. aastal. Pilt: Ivo Kruusamägi.

Madis Maasing 2011. aastal. Pilt: Ivo Kruusamägi.

Madis Maasing on Tartu Ülikooli ajaloo doktorant, kes uurib Eesti keskaja lõpuperioodi. Ta on vikipedist aastast 2005 ning kuulub alates 2006. aastast eestikeelse Vikipeedia administraatorite sekka.

Enne, kui Vikipeedia teemadele läheme, siis palun räägi, mida sulle muidu teha meeldib?

Lugeda nii ajalooraamatuid kui ka ulmet, sõita jalgrattaga, heavy metal‘it kuulata ja aeg-ajalt mööda Euroopat reisida.

Kuidas avastasid endas ajaloohuvi? Kuidas juhtus, et asusid uurima just Eesti keskaja lõppu?

Ajalugu on mind juba väiksest peale huvitanud, ilmselt juba algkoolis tahtsin ajalugu õppima minna. Arvan, et suur roll oli perekondlikel eeskujudel: vanaema oli Eesti 20. sajandi keerukat ja rasket ajalugu isiklikult väga palju läbi elanud, isa oli tahtnud minna ajalugu õppima, ent NSV Liidu tingimustes oli see ära jäänud.

Uurimisteema valik on osaliselt tingitud tõigast, et too periood oli ja on veel senini põhjalikumalt läbi uurimata ehk pole olnud niivõrd populaarne kui lähiajalugu.

Millal ja kuidas puutusid esimest korda kokku Vikipeediaga?

Arvan, et see oli ilmselt pärast ülikooli tulekut 2004. aastal, kui internetist millegi kohta materjali otsisin. Juba siis tuli Vikipeedia Google’i otsingus ühena esimestest esile.

Millega Vikipeedia sind ära võlus?

Vikipeedia põhiidee olla vabalt kättesaadava informatsiooni allikas, mille täiendamisel võivad kõik kaasa lüüa, on mulle alati ääretult sümpaatne tundunud. Mulle isiklikult on aga väga oluline ka viki pakutav võimalus endale olulist või huvitavat infot kuhugi talletada, kust seda hiljem on võimalik kerge vaevaga üles leida. Usun, et sääraste projektidega tegelemisel on väga positiivne ka see, et piisavalt intensiivse tegevuse korral areneb kirjalik eneseväljendus- ja toimetusoskus. Muidugi on vikis tegutsemine ja kirjutamine ka huvitav, hariv ja lõbus. Ilma selleta poleks motivatsiooni seal üldse midagi teha.

Millega Vikipeediasse panustanud oled?

Vikipeedias olen ma põhiliselt tegutsenud mitte väga üllataval kombel peamiselt ajaloo alal. Esimestel aastatel oli mu haare oluliselt laiem, hiljem olen pigem keskendunud kitsamale alale, Liivimaa (ehk Eesti ja Läti) keskajale. Ka minu produktiivsus oli esimestel aastatel oluliselt suurem kui praegu, osalt kindlasti seetõttu, et üha kitsama spetsialiseerumise tõttu ei söanda ma enam oma valdkonnast kaugemale jäävaid asju väga torkida, kui need just mingil põhjusel väga huvitavad ei ole. Viimastel aastatel on kahjuks minu viki-alane tegevus väga kokku kuivanud, sest ka praegune leivatöö on seotud entsüklopeedia koostamisega, mistap pole erilist motivatsiooni vabal ajal samas valdkonnas tegutseda.

Mida see panustamine sulle annab? Mida on Vikipeedias tegutsemine sulle kaasa toonud?

Lisaks eelmainitule on see kindlasti oluliselt mõttekam ajaviiteviis kui näiteks arvutimängud või niisama netis ringihulkumine. Korralikke artikleid koostades saad ise asjast hea ülevaate ning seetõttu on vähemalt minu jaoks olnud vikisse artiklite kirjutamine heaks abivahendiks eksamiteks valmistumiseks. See on oluliselt parem kui lihtsalt kuhugi koondkonspekti kirjutamine  info ei unune kuhugi sahtli põhja või kõvaketta sügavustesse ning on ka teistele hiljem kasutatav. Vähemalt, kui nad seda muidugi vikist otsida oskavad. Niisiis võib öelda, et vikis tegutsemine on mulle kaasa toonud väga konkreetset kasu: paremaid hindeid ülikoolis ning tegelikult ka praeguse leivatööks oleva toimetajaameti.

Mille tegemist sa Vikipeedias eriliselt naudid?

Eelkõige meeldib mulle uute artiklite ja teemavaldkondadega tegelemine, mida seni veel keegi näppinud pole. Lühidalt: pean kõige huvipakkuvamaks just asjade nullist ülesehitamist, nende algatamist. Nüüdseks on selliste “puhaste lehtede” loomine eestikeelses Vikipeedias aga üha raskemaks muutumas, sest ta ju ikkagi järjepanu täieneb ning valgeid laike jääb järjest harvemaks. Samas võib ka lühiartiklite täiendamine väga nauditav olla. Neidki on vikis väga palju.

Mis võiks Vikipeedias paremini olla?

Üldiselt on tore, et vikis väga karme reegleid ei ole ning loometegevus on üpris anarhiline. Mingitel puhkudel tekivad siiski mõtted, et mõned reeglid võiksid konkreetsemad olla, näiteks Vikipeedia-siseste hääletuste puhul. Samuti ei meeldi mulle see, kui Vikipeediasse tõstetakse kusagilt mujalt teksti üks-ühele ümber või muudetakse seda ainult minimaalselt. Pigem eelistaksin originaalset autoriteksti, kus autor on enda jaoks asjad läbi mõtestanud ja enda sõnadega edasi andnud. Aga see on muidugi oluliselt keerulisem ja aeganõudvam kui eeltoodud variandid. Copy-paste’i süsteemiga on veel seegi jama, et tihti on sellised vabalt kättesaadavad ja kopeeritavad tekstid lootusetult vananenud või sisaldavad lihtsalt trüki- või mõistmisvigu. Seetõttu tuleks kõik vikitekstid ikkagi mõttega üle käia, mida paraku iga kord ei tehta.

Mille jaoks sina ise Vikipeediat kasutad?

Enamasti rakendan seda esmase info saamiseks mõne asja või nähtuse kohta, seda kohati isegi professionaalsel tasemel. Inglise- ja saksakeelsed vikid on praeguseks väga heal tasemel, eriti kvaliteetne on saksakeelne. Väga hea on see, et enamasti viidatakse vikis mõne põhjalikuma ja ulatuslikuma käsitluse peale (lingid, raamatud, artiklid), mille abil saab teemasse edasi süveneda.

Kasutad ka Vikipeedia lisavõimalusi nagu lehe statistika vaatamist, püsilinke, raamatu koostamist, ajaloo jälgimist, aruteludes osalemist?

Peamiselt kasutan siin toodutest ajaloo jälgimist, aeg-ajalt osalen ka aruteludes. Niisiis väga aktiivne lisavõimaluste kasutaja ma pole, pigem lähenen asjale konservatiivselt.

Millisena tajud eesti vikipedistide kogukonda? Mis meelsusega Vikipeediat tehakse või võiks teha?

Eestikeelse Vikipeedia kogukond on väike, aga tubli. Mõned vikipedistid, eriti Andres, on kogu projekti vedanud aastaid ja neid saab ainult imetleda. Arvan, et üldiselt on meelsus positiivne: soovitakse täiendada oma teadmisi ning jagada neid ka teistega. Muidugi oleks tore, kui vikipediste oleks Eestis näiteks kümme korda rohkem ja ka artiklite hulk oleks samavõrra suurem, aga niivõrd suurt missioonitunnet ei saa ilmselt vähemalt hetkel oodata ega loota.

Mis valdkonnad on eestikeelses Vikipeedias ajaloo teemal hästi kaetud?

Ausalt öeldes, ega ma kõigi ajaloo alavaldkondade kohta ei tea. Üldiselt on ajalugu ilmselt üks populaarsemaid valdkondi Vikipeedias. Võin ka öelda, et keskaeg on tõenäoliselt keskmiselt paremini kaetud. Muidugi on palju kirjutatud ka 20. sajandi kohta.

Kui nüüd lugeja ise kätt külge panna sooviks, siis mis ajaloo artiklite või teemade loomist või täiendamist oleks sinu meelest vaja?

Arvan, et hoolimata ajalooartiklite suurest hulgast pole ükski neist ideaalne ja kindlasti saaks enamikku neist olulisel määral parandada. Kuna eestikeelne Vikipeedia on paratamatult ikkagi mingil määral rahvakultuuriline projekt eesti keele säilitamise ja kasutamise nimel, siis soovitaksin ette võtta just Eesti ajalugu puudutavad asjad, millest paljud on veel kirjutamata või enamasti viletsalt või liiga lühidalt tehtud. Näiteks võiks ette võtta kohaajaloo  oleks väga tore, kui iga Eesti küla kohta leiduks Vikipeedias kasvõi paar-kolm lauset asjalikku ajalugu.

Küsimusi esitas Taavi Kivisik.

Intervjuu valmis seerias “Intervjuud vikipedistidega”, mille eesmärgiks on tutvustada inimesi, kes aitavad Vikipeediat luua.

27. May 2014 Posted by | Määratlemata | | Comments Off on Intervjuu Madis Maasinguga

Intervjuu Ivo Voldiga

Ivo Volt 2014. aastal. Pilt: Ivo Kruusamägi.

Ivo Volt 2014. aastal. Pilt: Ivo Kruusamägi.

Ivo Volt on eesti klassikaline filoloog, toimetaja ja tõlkija, alates 2012. aasta märtsist Tartu Ülikooli Kirjastuse peatoimetaja ja 2014. aasta veebruarist ka Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia osakonna lektor.

Olete Vikipeedias aktiivsemalt tegev alates 2011. aastast ning eestikeelse Vikipeedia administraatorite sekke kuulute 2012. aastast. Palun rääkige, kuidas Teist sai Vikipeedia kasutaja?
Nagu paljud teised, hakkasin Vikipeediat kasutama esmalt ingliskeelses versioonis, eelkõige mütoloogiliste tegelaste ja antiikkirjanike kohta ülevaateartikleid lugedes ning aeg-ajalt ka parandades (ingliskeelses Vikipeedias olen kasutajana registreeritud 2007, aga tihedam kaastöö ka sinna algas alles 2011; varem olin üksikuid detaile parandanud anonüümselt). Ühel hetkel nägin ka, et on olemas eestikeelne versioon, aga see tundus üsna mõttetu, oli palju vigu, artiklid pooleli ja paljut üldse mitte. Aprillis 2010 avastasin eestikeelse Vikipeedia uuesti, tekkis tahtmine ka ise midagi kirjutada, tegin oma esimese artikli. Aga tõsisem töö algas siiski 2011 sügisest, ei teagi mis oli konkreetne ajend. Sai toona palju olemasolevaid artikleid korrastatud, ka uusi tehtud. Ilmselt siis piisavalt veenvalt, sest jaanuaris 2012 esitati mind administraatorikandidaadiks. Väikestviisi olen kaastööd teinud ka muukeelsetesse Vikipeediatesse.

Palun kirjeldage Vikipeedia kasutust: kas see on Teie igapäevatöös oluline või satute sinna ainult töövälisel ajal? Kui palju kasutate Vikipeediat lugejana ja kui suure aja hõivab sealse sisu muutmine?
Kasutan lugejana endiselt peamiselt inglise- ja saksakeelset Vikipeediat, kus on kõige põhjalikumad artiklid. Kasutan neid pidevalt õppetöö ettevalmistamisel, eelkõige kirjanduse retseptsiooni osas, sest Vikipeedia on igasuguste obskuursete faktide osas (mida paberentsüklopeediates ei leidu) asendamatu allikas. Sageli ei kasuta ma Vikipeedia artiklit ennast, vaid seal viidatud materjale. Eestikeelset Vikipeediat vaatan enamasti pigem toimetajana või artiklite autorina. Sõltuvalt töökoormusest olen toimetamisele-kirjutamisele pühendanud paarist tunnist päevas kuni paari tunnini kuus. Väga palju järjest ei jaksa.

Mida arvate Vikipeedia usaldusväärsusest? Kas seda saaks veelgi suurendada? Kuidas?
Vikipeedia usaldusväärsus paraneb pidevalt. See, et igaüks saab peaaegu kõiki artikleid muuta, on Vikipeedia puhul nii õnn kui õnnetus. Siiski arvan ma, et see on ainuõige viis, ehkki eeldab teatud hulka innustunud toimetajaid, kes suurema prahi välja suudaks rookida. Heade ja eeskujulike artiklite valimine kogukonna poolt on üks võimalus n-ö kvaliteedimärki näidata. Aga ka tavaentsüklopeediatele pigem mitte omase viitamisreegli jälgimine.

Mida mõtlete vajadusest Vikipeediat populariseerida? Missugused võimalused on selleks Teie arvates?
Ma usun, et kasutajatele Vikipeedia väga palju populariseerimist ei vajagi. Infootsinguil on see pärast esmast Google’i otsingut väga sageli järgmine allikas. Küll aga vajaks populariseerimist võimalus ise panustada, sh eelkõige neis valdkondades, milles keegi on parema ettevalmistusega. Ülikoolide teatud ainete juurde kaasatud Vikipeedia artiklite koostamise ülesanded on siin hea näide. Väga meeldivad mulle mitmendat aastat Vikipeedias korraldatavad tõlketalgud.

Missugune roll on Teie arvates Vikipeedial kui eestikeelsel entsüklopeedial eestluse ja eestikeelse õppe püsimisel?
Vaadates seda, kuidas eestikeelne Vikipeedia on viimase kümne aasta jooksul arenenud, võib arvata, et järgmise kümne aasta pärast on see peamine eestikeelne entsüklopeedia, kust infot ammutatakse. Ta ei pruugi olla veel kõige autoriteetsem, aga liigub sinnapoole. Arvan, et selle aja peale on Vikipeedia saanud rohkem tunnustust ka Eesti riigilt. Samuti usun, et Vikipeediaga liitub järjest rohkem andmekogusid mujalt – heaks näiteks on “Eesti teaduse biograafiline leksikon“. Minu meelest on see positiivne areng; ma ei kuulu nende kilda, kes taolisi suuremaid infolisandusi pelgavad ning eelistavad vaikselt omas tempos artikleid lisada.

Küsimusi küsis Helle Lõhmus.

Intervjuu valmis seerias “Intervjuud vikipedistidega”, mille eesmärgiks on tutvustada inimesi, kes aitavad Vikipeediat luua.

9. May 2014 Posted by | Määratlemata | | Comments Off on Intervjuu Ivo Voldiga

Intervjuu Sulev Ivaga

Sulev Iva 2006. aasta suvel.

Sulev Iva 2006. aasta suvel.

Sulev Iva (Jüvä Sullõv) on pärit Võru lähedalt Navi külast ning võru keele oskajana õpetab ta praegu Tartu Ülikoolis Lõuna-Eesti keele alg- ja edasijõudnute kursusi. Samuti on ta üks võrukeelse Vikipeedia eestvedajaid. Sain Suleviga kokku Werneris kuuma teetassi taga, et rääkida millega ta praegu tegeleb ning kuidas on ta sattunud Vikipeedia juurde.

Maailmas on 7000 keelt ning Vikipeedias on nendest ära märgitud vähem kui 300. Üllatuslikult on nende seas lisaks eesti keelele ka Lõuna-Eestis kõneldav võru keel. Selline äramärkimine võru keelele tundub seetõttu väga prestiižne. Kui palju aga võru keele rääkijaid Eestis üldse on?

Rahvaloenduse põhjal võib öelda, et peaaegu 75 000 inimest oskavad võru keelt, kuid sellest pooled on igapäevaselt aktiivsed võru keele kõnelejad. Üleüldiselt oskab lõuna-eesti keeli umbes 10% eestlastest. Õppekeeleks ei ole võru keel aga peaaegu kuskil, see on enamasti ainult üks keeletund lasteaias või koolis.

Mis keeled või murded kuuluvad lõunaeesti keelte hulka?
On olemas 4 keelt: mulgi ja tartu, millel on tänapäeval väga vähe aktiivseid kõnelejaid, ning võru ja seto, mis on praeguste lõunaeesti keelte hulgas suhteliselt tugevamad keeled. Neid keeli või murdeid nimetavad keeleteadlased kokku lõunaeesti keeleks. Inimesed peavad aga eneseteadvuse või identiteedi poolest enda keeleks ikkagi konkreetset keelt, näiteks võru või seto keelt. Ükski inimene ei ütle, et mina räägin lõunaeesti keelt.

Mida sa täpselt Vikipeedias teed?
Vikipeedias tegelsen just võrukeelse Vikipeedia arendamisega. Tegevus oleneb ajahetkest. Momendil teen pigem vähem, sest ei ole palgatöö kõrvalt aega Vikipeediaga tegeleda.
Aga 2005. aastal, kui oli võrukeelse Vikipeedia loomise algus, siis tegelesin ikka pidevalt. Ise pean enda kõige suuremaks teeneks seda, et see üldse asutatud sai, kuid hiljem on nii mõnigi teine võrukeelsesse Vikipeediasse rohkem artikleid kirjutanud.

Miks sa võrukeelset Vikipeediat tegema hakkasid?
Seni ei olnud ühtegi entsüklopeediat ei võru ega ka lõunaeesti keeles. Kui eestikeelsed esimesed entsüklopeediad 1920.–30. aastal tulid, olid need kasutusel ka võru keele kõnelejate seas. Samas sain aru, et Vikipeedia on hea võimalus väikese keele jaoks tõestada, et ta on vajalik.

Mida täpselt võrukeelne Vikipeedia annab?
Üks aspekt on kindlasti entsüklopeediline väärtus. Inimesed saavad sealt fakte järgi vaadata. Praegu on võrukeelse Vikipeedia andmebaasis üle 5000 artikli, aga kui võrrelda seda eestikeelse artiklikoguga, siis seal on artikleid üle 120 000. Seega ei saa hetkel veel rääkida suurest entsüklopeedilisest väärtusest seoses võrukeelse Vikipeediaga, sest info saamiseks vaadatakse pigem ikkagi eesti- või inglisekeelseid kirjutisi.

Teisene ja, kuid isegi tähtsam aspekt on see, mida Vikipeedia pakub keele arengule, keele tõsiselt võetavusele ning rahvusvahelisele tunnustatusele. Vikipeedia kaudu on võimalik näidata, et keel on elujõuline ning kasutuskõlbulik. Vikipeedia saab kaasa aidata muutmaks võru keelt moodsas maailmas kasutatavaks. Näiteks praegusel ajal on paljude väikeste keelte mureks see, et nendes saab küll rääkida adramaadest ning põllutöödest, aga mitte nutividinatest ning interneti avarustest. Keele jätkusuutlikuse tagamiseks tuleb sellesse siduda ka uuemat ning lasta keelel areneda.

Kui raske oli algatada uut Vikipeedia keelversiooni? Varasemelt avati ka eestikeelne Vikipeedia. Kas kahe keele vahel oli tunda rivaalitsemist?
Eesti keel naudib paljusid soodustusi, mida võru keelel ei ole. See on ikkagi riigikeel, seda õpetatakse koolis ning seda on tunnustatud rahvusvaheliselt keelena. Õnneks aga võistlusest juttu ei ole, vaid pigem oleme täiendanud eestikeelset Vikiepeediat ning nemad täiendavad meid.

Mõningaid lahkhelisid on olnud inimestega, kes ei mõista, miks seda võru keelt või selle säilitamist üldse tarvis on. Enamjaolt on üldsus aga ikkagi võru keele säilitamise suhtes toetav.

Mis olid võrukeelse Vikipeedia alustamisel rasked kohad, mis ületamist ootasid?

2005. aastal ei olnud võru keelel veel ISO standardi koodi, mis tähendas, et rahvusvaheliselt ei tunnistatud võru keelt veel keeleks. ISO koodi saamiseks pidime täitma ankeedid ning koguma allkirjasid ja toetuskirjasid väärikatelt professoritelt. 2009. aastal otsustati võru keelele ISO kood väljastada. Praegu oleks keeruline teha näiteks setu keele põhist Vikipeedia keeleversiooni, sest setu keelel pole oma ISO koodi ning ilma selleta uusi keeleversioone ei looda.

Meil vedas, et saime võrukeelse Vikipeedia tehtud just enne seda, kui keeltele hakati ISO standardit nõudma. Samas ei olnud see ISO standard ka meile probleem, sest 2009 saime meiegi selle rahvusvahelise kinnituse.

Kes on teie põhilised artiklite kirjutajad?
Praegu on kirjutaid vähe. Mina üritan umbes nädalas korra ühe artikli valmis meisterdada. Samuti suunan üliõpilasi aine läbimiseks Vikipeediasse artikleid kirjutama, sest kuna neil on kohustuslikud kirjalikud tööd, siis miks mitte teha üks kirjatükk ka ühiskondlikult kasulikul eesmärgil.

Võrukeelse Vikipeedia algusaegadel oli mulle abiks üks rumeenlane, kes omal initsiatiivil tahtis võru keelt praktiseerida ning kirjutas lühiartikleid. Kõige rohkem artikleid on võrukeelsesse Vikipeediasse kirjutanud doktorikraadiga matemaatik Valdis.

Kahjuks on nüüd Vikipeedia artiklite kasv aeglustunud, sest meil ei ole alalist kirjutajaskonda.
Uute kirjutajate leidmiseks oleme korraldanud artiklivõistlusi ja püüdnud muul viisil kirjutamist atraktiivsemaks muuta.

Millal võiks võrukeelne Vikipeedia jõuda 100 000. artiklini?
Põhiline häda ongi see, et ei ole neid inimesi, kes oleksid valmis oma vaba aega Vikipeediasse panustama. Teisalt pole paljudel inimestel võru keele oskus nii hea, et nad oskaks kirjutada. Selle taga see seisab. Üksi on seda tööd tüütu teha, aga kui näed, et keegi teine ka nokitseb artiklite kallal, siis on motivatsiooni hulga rohkem. Põhiline olekski saada pikaajalisi kirjutajad ja suureks abiks oleks see, kui õnnestuks kokku tuua kümmekond aktivisti, kes pidevalt Vikipeedias tegutseksid. See võimaldaks juba kiiret arengut, kuid praegu tundub see idee veel utoopiline. Nõnda ei oska ma öelda, millal võiksime jõuda 10 000 või 100 000 artiklini.

Suleviga käis vestlemas Angela Ader.

Intervjuu valmis seerias “Intervjuud vikipedistidega”, mille eesmärgiks on tutvustada inimesi, kes aitavad Vikipeediat luua.

30. Apr 2014 Posted by | Määratlemata | | Comments Off on Intervjuu Sulev Ivaga