Wikimedia Eesti

Kuidas Eesti looduspärand Vikipeediasse jõudis?

26. juunil Tartus ja 27. juunil Tallinnas toimusid kaks iselaadi kokkusaamist. Nimelt kuulutati neil välja võistluse Wiki Loves Earth selleaastased Eesti vooru võitjad. Žürii koosseisus Arne Ader, Urmas Tartes ja Robert Reisman oli võistlusele laekunud 600 foto seast välja valinud kümme parimat, mida saata laia maailma Eesti loodust tutvustama.

WLE koosviibimine Tallinnas. Aleksandr Abrosimovi foto.

WLE koosviibimine Tallinnas. Aleksandr Abrosimovi foto.

Fotograafia on kaasajal levinud harrastuseks, kuid paraku jäävad sündinud piltidest valdav osa avalikkuse eest varjule. Nõnda on Vikipeedia kogukond juba mitmendat aastat kutsunud üles piltnikke oma loomingut laiema maailmaga jagama. Sel korral siis kodumaistest loodusmälestistest. Nii saama talletada paikade hetkeseisu ja näidata nende ilu nii kodumaal kui ka mujal ilmas.

Esikohavääriliseks hinnati Külli Kolina fotot metsast Valgesoo maastikukaitsealal. Meie metsarohkes riigis jagub seda puude valitsetavat territooriumi ja hea, kuid seda ka pildile püütakse.

Valgesoo mets

Valgesoo mets

Teisele kohale jõudis Märt Kose foto hommikusest Tolkuse rabast Luitemaa looduskaitsealal. Meie looduspärand tõesti on kuldaväärt nagu sellelt kuldselt fotolt välja lugeda annab.

Tolkuse raba

Tolkuse raba varahommikul

Jätka lugemist

2. Jul 2015 Posted by | Määratlemata | | Comments Off on Kuidas Eesti looduspärand Vikipeediasse jõudis?

Kolm nädalat panoraamivabaduse päästmiseks Euroopas

Tigutorn ja AHHAA teaduskeskus (mõlema hoone arhitektid on Vilen Künnapu ja Ain Padrik) Tartus. Rohkem me teile tegelikult näidata ei saa.

Muudetud aruanne lõpphääletusele 9. juuliks

16. juunil võttis Euroopa Parlamendi Õiguskomisjon vastu parandusettepaneku piraadipartei saadiku Julia Reda valmistatud autoriõiguse reformi raportile (muudatused kaldkirjas). Parlament, vastavalt komitee tekstile,

16. on seisukohal, et füüsilistes, avalikes kohtades asuvate fotode, videomaterjali või muude kujutiste äriliseks kasutuseks peab alati eelnevalt hankima kasutusloa autorilt või autori esindajalt;

Tsiteeritud parandus läheb Euroopa Parlamendi täiskogu istungil hääletusele 9. juulil, kus käsitletakse Reda raporti tervikteksti.

Aruandes oli esialgselt ettepanek ühtlustada praegused erinevused panoraamivabaduse küsimuses kogu Euroopas (vt kaarti), pakkudes ühtse standardi, mis lubaks püsivalt avalikes kohtades asuvate teoste kujutisi vabalt kasutada.

Sellegipoolest võttis komitee kolm ühele häälte ülekaaluga vastu Prantsusmaa saadiku Jean-Marie Cavada ülaltoodud paranduse, mille kohaselt oleksid sellised kujutised äriliseks kasutamiseks keelatud, välja arvatud autoriõiguse omaniku eriloaga. Kuna parandus muudab raporti selle punkti algsele mõttele vastupidiseks, on raporti autor Julia Reda ise selle muudatuse vastu.

Nõutav luba

Selle asemel, et lubada inimestel teha ja avaldada oma fotosid ehitistest ja mälestistest avalikes kohtades — nagu neid on näha iga-aastasel fotovõistlusel “Kultuurimälestised Vikipeediasse” või paljudes autori enda tehtud fotodega raamatutes — oleks äriliselt kasutuskõlblike videote, fotode, maalide, või joonistuste kasutamine lubatud ainult kõigi lubade olemasolu, autoritasude maksmise ja/või üksnes otsesõnu konkreetseks kasutuseks lubatud piltide kasutamise korral. (Vikipeedia ei võta vastu kujutisi, mida ei saa vabalt kasutada ükskõik mis otstarbel.)

See teeks lõpu mitmetes riikides pikka aega kestnud traditsioonile, mille kohaselt avalik ruum kuulub kõigile. Näiteks Ühendkuningriigis ning Iirimaal ulatub see tava tagasi 1911. aastal vastu võetud autoriõiguse seaduseni, kus esmakordselt pandi kirja erandid autoriõiguses ning millele viitavad muuhulgas 1988 Ühendkuningriigi Autoriõiguse, disaini ja patentide seaduse paragrahv 62 ning 2000 Iirimaa Autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste seadus. (Teiste riikide kohta vt c:Commons:Freedom of panorama).

Ilma sellise loata välja antud raamatute staatus muutuks ebaselgeks; enamik avalikku kunsti kujutavaid pilte Vikipeedias läheks kaduma; tulevikus muutuks arhitektuuri ja avalikku kunsti täpsemalt illustreerivate raamatute (või isegi neid teoseid kujutavate visandivihikute) avaldamine oluliselt keerulisemaks ning kallimaks.

Mida saab teha

Ehkki õiguskomisjon hääletas suure ülekaaluga panoraamivabaduse vastu, lubab enamik EL liikmesriike avalikes kohtades tehtud fotode vabakasutust; lisaks sellele olid siseturu komitee saadikud, kellele kuulus selles küsimuses õiguskomisjonile nõuandev roll, varem soovitanud sellise fotograafia lubamist kogu ELis.

Seega on täiesti võimalik, et 9. juulil toimuval parlamendihääletusel võib teisipäeval vastu võetud klausel läbi kukkuda, kui õnnestub veenda piisaval hulgal parlamendiliikmeid õiguskomisjoni praeguse parandusettepaneku vastu astuma. Järgmise kolme nädala jooksul loeb iga kiri või pöördumine, mis murelikelt kodanikelt saadikuteni jõuab.

Kui oled ELi kodanik, siis võta maksimaalse mõju saavutamiseks eraldi ühendust kõigi oma riiki esindavate saadikutega ning palu neil edastada oma mure nende rühma seisukoha koordineerimise eest vastutavale saadikule —  näiteks Ühendkuningriigis oleks konservatiivide esindaja Sajjad Karim (poolt?), leiboristide seas Mary Honeyball (ebakindel?) — ning lasta neilt küsida kinnitust, et grupp on vastu raportis muudetud klauslile selle praegusel kujul ning kaitseb täit õigust kasutada avalikes kohtades tehtud fotosid, antud juhul praeguse Ühendkuningriigi seaduse raames. Sel moel võid täpselt teada saada grupi praeguse seisukoha (mispuhul võid leida, et saadikut tuleks ümber veenda). Nii saab ka gruppi koordineerivat saadikut teavitada kõigist muredest, millega rühma poole on pöördutud, ja ta võib suurema tõenäosusega vastata kolleegi edastatud küsimusele kui otsesele pöördumisele.

Nagu iga sellise kirja puhul, on mõju palju suurem, kui kiri on isiklik. Miks on teile isiklikult tähtis õigus avalikke kohti pildistada ning tehtud fotosid mis tahes eesmärgil kasutada?

Võib-olla olete teinud mõne pildi, millel on teile eriline tähtsus? Kas seda on kasutatud ärilistel eesmärkidel? Või olete teinud uuringuid, mille tähtsaks osaks on olnud ulatuslikult illustreeritud materjal raamatukogudest, -poodidest või internetist? Mida rohkem räägid isiklikest kogemustest ning miks see teema on sulle tähtis, seda enam tõuseb su kiri teiste hulgast esile, seda suurem on kirja mõju. Eriti oluline on teadvustada saadikutele asjaolu, et ainult mitteärilise kasutuse õigusest ei piisa.

Kuidas ennast kuuldavaks teha

Saadikud saavad lugematul hulgal e-kirju, viimasel ajal eriti just Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vaheliste kaubandusläbirääkimiste teemal (TTIP). Kahjuks ei vasta kõik saadikud saabunud kirjadele. Vastuse saamise šanssi on võimalik suurendada, saates trükitud koopia kirjast postiga otse Brüsselisse —  selliseid kirju on raskem ignoreerida.

Tavaliselt on kõige lihtsam ja tõhusam moodus võtta esmalt tasuta kõne saadiku kabinetti või siis helistada, kui kirjutasid neile rohkem kui nädal aega tagasi ning pole seni saanud vähemalt osalistki vastust.

Mis iganes vastuse sa saad, vasta ja pea saadikuga ühendust —  kas tänamaks saadikut rahuldava vastuse eest, või selleks, et viisakalt selgeks teha, miks see sulle vastumeelt on.

Aitamaks luua laiemat kampaaniat

Kampaania avalikke kohti kujutava fotograafia kaitseks ei saa võita, kui sellest jääb mulje kui Vikipeedia algatusest, mis toob kasu üksnes Vikipeediale endale. Avalikku ruumi peaks igaüks saama jagada, nautida või taunida. Mida laiemalt me seda kampaaniat teeme, mida rohkem hääli suudame kuuldavaks teha, seda tõenäolisem on selle õnnestumine.

Seepärast mõtelge lisaks omaenda meelsuse avaldamisele ka teistele, kes võivad olla projektist huvitatud, ning teavitage ja julgustage neid oma seisukohta väljendama, olgu need siis kutseorganisatsioonid, ametiühingud, koduloolased, kodanikeühendused, kunstnikud, arhitektid, kirjanikud, kirjastajad, ajakirjanikud, teadlased või kuulsused; kes iganes hoolib end ümbritsevast keskkonnast ning õigusest sellest lugeda ja rääkida. Kes tahes teile pähe tuleb, kelle sõnavõtul on mõju: ärgitage neid arvamust avaldama enne 9. juulit. Wikimedia sõsarorganisatsioonid üritavad kontakteeruda teiste ühendustega, kuid on võimalik, et paljugi saavad tõhusamalt korda saata motiveeritud üksikisikud rohujuure tasandil. Organisatsioonide ühised ressursid võivad olla väga piiratud.

Aadressil c:Commons:Freedom of Panorama 2015 asub keskus kampaania ideede, vahendite ja arutelu tarbeks. Registreeruge, kui teil on ideid või soovite mingil muul moel projektis kaasa lüüa, ja aidake koguda andmebaasi loodud kontaktidest, saadetud kirjadest ning saadud vastustest.

Taustateave

2014. aastal ametisse nimetatud Euroopa Komisjon on kuulutanud, et üks nende prioriteet on tõhustada “digitaalset ühisturgu”, sealhulgas uuendada Euroopa autoriõiguse seadusi. Täpsemalt puudutab see 2001. aasta autoriõiguse direktiivi (seda nimetatakse ka “infoühiskonna direktiiviks”), kus on nimekiri lubatud autoriõiguse eranditest, mida liikmesriigid on valikuliselt või osaliselt rakendanud. Selle tulemusena näeb Euroopa autoriõiguse seadustik välja nagu lapitekk.

Euroopa Parlament teatas, et avaldab kehtivate õigusaktide kohta oma raporti ja ettepanekud. Just selle raporti kavandi kinnitas õiguskomisjon teisipäevase (16.06) hääletusega. Võimalusest kirjalik raport esitada haaras kahe käega kinni Julia Reda —  ainuke europarlamendi saadik Piraadiparteist. Reda pakkus välja, et kõik, mida on vähegi võimalik liberaliseerida, peaks olema liberaliseeritud, sealhulgas tuleks autoriõiguste kestust vähendada 70 aastalt 50 aastale. Reda on osutunud suurepäraseks kommunikeerijaks, nagu näitab tema raporti teemaline veebileht. Tema ametissenimetamine ning ettepanekud tõid aga kaasa võimsa vastulöögi, eelkõige Prantsuse valitsuse ning eurosaadikute poolt, kes näisid Reda raportit võtvat peaaegu isikliku solvanguna.

Redal õnnestus läbirääkimistel ülejäänud komiteega saavutada kompromissid enamiku oma raporti punktide puhul. See on viinud tulemuseni, mida tema peab pöördepunktiks autoriõiguse üle käivas debatis, kuid mida on ka kritiseeritud kui lahjendatud, ebamäärast ning väheambitsioonikat lahendust.

Panoraamivabaduse ja selle täieliku ärilise kasutamise erandi vastu on tegutsenud mitmete kirjastajate lobistid, kes on propageerinud pigem laiemat litsentseerimist kõigis valdkondades kui erandeid autoriõiguses, samuti litsentsiagentuurid, kes toetavad seisukohta, et autoriõigusega kaitstud teoste taaskasutamine peaks olema lubatud ainult tasuliselt ning õigus avaliku ruumi fotograafiale on nagu väike kivi, mis suure vankri kraavi ajab, vaatamata autorite ja kirjastajate huvidele, kes praegusele seadusele tuginevad. Sõna on võtnud mitmete fotopankade esindajad riikidest, kus puudub panoraamivabadus, kartes mõnede oma liikmete eksklusiivsete õiguste kadumist. Lisaks sellele suhtuvad paljud parlamendiliikmed antipaatiaga sellistesse internetiteenusepakkujatesse nagu Google (aga ka firmad nagu Amazon ja Apple ning erinevad voogesituse teenusepakkujad), mida arvatakse teenivat suuri kasumeid toimetuleku piiril virelevate Euroopa loovinimeste arvel.

Neile argumentidele tuginedes on mitmed õiguskomisjoni saadikud (kelle hulka kuulub ka täieliku panoraamivabadusega liikmesriikide, muuhulgas Suurbritannia saadikuid) esitanud esialgseid muudatusettepanekuid, mille järgi avalike kohtade pildistamine oleks lubatud, kuid piiratud üksnes mitteärilise otstarbega.

Järgnevad arutelud näisid liikuvat kompromissettepaneku poole, mille kohaselt eemaldatakse mitteärilisuse tingimus. Need lootused aga luhtusid pärast Prantsuse saadiku Cavada ning ühe Kreeka sotsialistist saadiku —  kusjuures mõlemas riigis puudub panoraamivabaduse traditsioon —  tuliseid kõnesid, kus mõlemad mõistsid hukka kunstnike tööde pealt raha teenimise ilma vastava kompensatsioonita (isegi juhul, kui õigused avalikule kunstile on järelnoppimine —  täiesti ebaoluline uute hoonete ning uue kunsti loojate seisukohast, kuid tohutu väärtusega, kui jutt on õigusest teost avalikult kujutada või seda käsitleda).

Pidades silmas selliseid vastuväiteid, katkestasid nii paremtsentristliku Rahvapartei kui ka vasaktsentristliku Sotsiaaldemokraatliku partei grupikoordinaatorid kompromissiläbirääkimised Redaga komiteesiseste grupisidemete säilitamise huvides. “Parteidevahelised eriarvamused olid liiga suured.” Selle tulemusena võttis komitee vastu veelgi tugevama parandusettepaneku panoraamivabaduse vastu, kui mõni saadik oli esialgu nõudnud: mitte ainult keelata loata ärilistel eesmärkidel kasutamine, vaid  ka mitte selgesõnaliselt lubada mis tahes mitteärilistel eesmärkidel kasutamist. Paljude parlamendiliikmete seisukoht tingimusteta korduvkasutuse osas kajastub hästi ühes muudatusettepanekus, mis napilt läbi ei läinud ning mis kutsus komisjoni üles “vältima uute ärihuvide parasiitlikku arengut autorite ja nende õiguste arvelt”.

Reda raport läheb parlamendi täiskogus hääletusele neljapäeval, 9. juulil. Ehkki ametlikult n-ö “omaalgatuslik”, mitte otseselt seadusandlik, on sel raportil eeldatavasti suur mõju Euroopa komisjoni tegeliku autoriõiguse reformi seaduseelnõu kujundamisel (mis eelduste kohaselt toimub septembris), näidates, mida parlament leiab vastuvõetava olevat ja mida mitte. Nagu Reda ütleb: “See ei ole seaduslikult siduv, mistõttu on see vaid nii oluline, kui oluliseks inimesed seda peavad. Ja inimesed leiavad selle olevat ülimalt olulise, kõik on selle pärast äärmiselt ärevil. … Nad [kirjastajad ja muud õiguste valdajad] on andnud käesolevale aruandele avalikkuse silmis suure tähtsuse, minnes sel teemal täiesti pööraseks.”

—-
Tõlge: Joonas Loide
Teksti originaal: https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Wikipedia_Signpost/2015-06-17/In_focus

25. Jun 2015 Posted by | Määratlemata | Comments Off on Kolm nädalat panoraamivabaduse päästmiseks Euroopas

PRESSITEADE: Maksu- ja Tolliamet kahtlustab Vikipeediat ulatuslikus maksupettuses

emtaLäinud nädala lõpus saabus mitme Vikipeedia pikaajalise autori elektroonilisse postkasti järelpärimine seoses nende tegevusega eestikeelses Vikipeedias. Nimelt kahtlustab amet Vikipeediat makstud töötasude varjamises ning isikud on kutsutud vestlusele, kus soovitakse täpsemaid selgitusi nende senise tegevuse kohta.

Süüdistused tabasid vikipediste täiesti ootamatult. Andres, üks eestikeelse Vikipeedia kaastöölisi, ütles, et esimese hooga ei pööranud ta sellele kirjale mingit tähelepanu. “Arvasin, et tegemist on tavapärase teatega tulumaksu tagastamisest. Siis aga helistati.” Ta andis mõista, et amet lubas ausa ülestunnistuse puhul süüdistusi leevendada ning et nende sõnul olevat osaga ameti viimase aja pingutustest välja juurida maksupettusi. “See peab olema mingi arusaamatus, sest ma pole kunagi Vikipeediasse artiklite kirjutamise eest tasu saanud… keegi pole” lisas Andres ja avaldas ühtlasi, et tal on käesoleva nädala lõpul kohtumine ametnikega ning ta loodab jõuda mõistliku lahenduseni.

Meie järelpärimisele vastas Maksu- ja Tolliameti peadirektori kohusetäitja Egon Veermäe, et see ei ole tavapärane juhtum ning nõndavõrd ulatuslikesse pettustesse suhtutakse äärmise tõsidusega. “Sellises mahus entsüklopeedia kokku panemiseks kulub selgelt sadu tuhandeid töötunde. Nad võivad ju väita, et tegid seda tasuta, aga see oleks mõeldamatu. Me pole nii naiivsed, et sellise jutu õnge minna.”

Väidetavalt tegeletakse alles erinevate kasutajate tuvastamisega ning neile teadete saatmisega ja seega pole ka ametil endal veel täielikku ülevaadet juhtumi tõelisest ulatusest. “Olukord, kus kõik inimesed võivad sellesse nn entsüklopeediasse panustada, laiendab tohutut võimalike kahtlusaluste ringi ning raskendab seega uurimist”. Veermäe selgitas, et tänaseks on kontrollidega tõestud, et seni ei ole antud asjas mitte ühelgi aastal deklareeritud mingeid makse ja kahtles, kas need inimesed ise ka mõistavad kogu selle maksupettuse võimalikku ulatust.

Kohaliku Vikipeedia esindajad pöördusid nädala algul abi saamiseks USAs tegutseva Wikimedia Foundationi poole, kuid seni sealt veel vastust pole.

1. Apr 2015 Posted by | Määratlemata | 1 kommentaar

Kuidas teha häid pilte kultuurimälestistest? 3. osa

Neljas Kultuurimälestised Vikipeediasse pildikogumine on lõppenud. Sellel osales 81 inimest, kes lisasid kokku 1764 fotot 854-st erinevast mälestisest. Samas on kultuurimälestiste registrisse kantud tervelt 26 505 objekti ja neist on hetkel Vikipeedias piltidega kaetud vaid 4493. Seega on küllalt mälestisi, mis alles ootavad enda jäädvustamist tuleviku tarbeks. Nõnda on endiselt põhjust mööda Eestit ringi rännata ja kohalikku kultuuripärandit piltidele püüda.

Oluliste objektide väärikaks jäädvustamiseks on hea arvesse võtta mõningaid üldisi fotoalaseid soovitusi ja nende väljatoomisega ka siinne postituste seeria tegeleb.

Ühe korraliku arhitektuurifoto puhul on tarvilik tähele panna, et pildil olevad vertikaaljooned oleksid tõesti püstised ehk pildil oleks minimaalselt perspektiivimoonutusi. Fotooptika tahab vägisi hoonete seinu kaldu ajada, kui kaamerasensor ei ole pildistatavaga paralleelses asendis. Kui varasematel aegadel kasutati selle probleemi ületamiseks tilt-shift objektiive, siis tänapäeval aitab sellest maadlusmatsist võitajana väljuda fototöötlusprogrammide kasutamine.

Jätka lugemist

27. Feb 2015 Posted by | Määratlemata | | Comments Off on Kuidas teha häid pilte kultuurimälestistest? 3. osa

Üks vabadus, mida meil ei ole

Eestis puudub üks vabadus, mille puudumisest me isegi ei tea, sest tervest mõistusest lähtudes usub enamik inimesi, et meil see vabadus on. See on panoraamivabadus – vabadus teha tänaval majadest pilte ning kasutada neid nii, nagu hing ihaldab.

Lühidalt öeldes ei ole meil Eestis praegu õigust pildistada tänaval maju või muid kunstiteoseid (skulptuurid, seinamaalid, grafiti, kunstipärasemat sorti lumememmed) ning teha selliste fotodega, mida soovid. Autoriõiguse seadus annab loa ainult mitteäriliseks kasutuseks, mille piirid on üsna hägusad – sellest lähemalt allpool. Ärilise kasutamise korral tuleb küsida luba teose autorilt või tema pärijatelt, kui autor just vähemalt 70 aasta eest surnud ei ole.

Enamik inimesi, keda panoraamivabaduse puudumine puudutab, ei teagi sellest. Riigikogu liikmed on mulle suurte silmadega otsa vaatama jäänud: no kuulge, see on ju terve mõistuse vastu! Arhitektid, kes ilmselt peaksid seaduse autorite arvates majapiltide pealt teenima, pole tihti sellisest piirangust kuulnudki, veel vähem skulptorid või grafitikunstnikud. Sisuliselt võib öelda, et olulises mahus kasu, mis avaliku huvi üles kaaluks, ei saa praeguses olukorras keegi.

Teisalt ei saa suured tegijad ka kahju, sest autoriõiguse seadusse on kirjutatud erandid hariduse, teaduse ja ajakirjanduse tarbeks (§ 19) ning muuseumidele, raamatukogudele ja arhiividele teeb vajalikud mööndused (§ 20). Ärikasutuses teeb seaduse § 202 konkreetse erandi kinnisvarakuulutustele, mis on iseenesest tervitatav – mõnes riigis pole sedagi, seetõttu kaasnevad ka kohtuasjad arhitektide ja kinnisvarafirmade vahel, mis aga omakorda muudab kinnisvara müügi kulukamaks ja keerulisemaks.

Avaliku kunsti pildistamise keeld puudutab põhiliselt väikesemastaabilist loomemajandust, kolmanda sektori kodanikualgatusi, teatmeteoseid ja meie igapäevaseid internetifenomene, mille reguleerimisega seadused tänini üheski riigis kuigi hästi hakkama ei saa. Näiteks võib tuua külaseltsi, kes kiigeehituse rahastamiseks teeb kalendri oma küla fotodega. Kui selles on kohalik vallamaja, mille arhitekt ei ole 70 aastat surnud, tuleks küsida luba arhitektilt või tema pärijatelt. Kui arhitekt pole kuulus ja pärijad avalikult teada, ei ole see pooltki nii lihtne kui arvata võiks, autoriõiguste registrit Eestis ju ei ole. Juhul kui arhitekt projekteeris hoone tööülesandena, võib kerkida ka küsimus, kas varalised õigused ei peaks kuuluma hoopis tema tööandjale – ja siis tuleb hakata otsima hoopis nõukogudeaegse asutuse õigusjärglast.

Enamasti ei näe külaseltsid sellega siiski vaeva ja lähtuvad tervest mõistusest, mis ütleb, et vaevalt üks kalendripilt arhitekti huve eriliselt kahjustab. Tõsi, selle eest saaks neid seaduse alusel vastutusele võtta ning kui kalendrisse pole trükitud arhitekti nime, võib pildi levitamine kvalifitseeruda autorsuse varguseks, mille eest võib eraisikule määrata karistusseadustiku § 219 «Autorsuse rikkumine» alusel kuni kolm aastat reaalset vanglakaristust. Palju õnne!

Samalaadsed riskid võivad tekkida juhul, kui fotot kasutab näiteks blogija, kelle blogi juures näidatakse Google’i reklaame (teenib raha, järelikult äri?), või avaldatakse see Facebookis, mille kasutustingimused reserveerivad sotsiaalvõrgustikule – mis on ilmselgelt äriettevõte – õiguse kasutada kõiki avaldatud materjale. Seadus ei tee erandeid ka teatmeteostele, mis pole üheselt hariduslikud või teaduslikud – näiteks üldentsüklopeediad, nagu Eesti Entsüklopeedia, TEA entsüklopeedia ja Vikipeedia. Tavaliselt Eestis siiski seadust ei tunta ja lähtutakse tervest mõistusest, nii et hea (või õigemini halva) tahtmise korral saaks meil arvukalt kohtuprotsesse korraldada. Isegi professionaalsed fotograafid ei tunne sageli fotograafia juriidilist poolt piisavalt hästi, kuna õnneks ei ole Eestis selleteemalisi kohtuprotsesse veel olnud. Kuid nii nemad kui ka amatöörfotograafid seab praegune seadus panoraamivabaduse asjus õiguslikku riski. Kas selline õiguslik praktika tundub tõesti hea ja mõistlik?

Muide, panoraamivabaduse teemat ei tunne isegi meie lugupeetud kultuuriminister Urve Tiidus, kes eelmise aasta oktoobris vastas vikipedist Ivo Kruusamäe järelepärimisele, et muretsemiseks pole põhjust ja ettevalmistatavas uues autorikaitse seaduses on panoraamivabadusega kõik korras. Seaduseelnõu on praeguseks taas päevakorrast maas ja ümbertegemisele suunatud, kuid kes võtab veebis saadaoleva eelnõu teksti, näeb ise, et panoraamivabaduse käsitlus selles ei erine kuidagi senisest – seda lihtsalt ei ole seaduses ette nähtud. Ilmselt ei tunne minister kõiki autoriõiguse juriidilisi nüansse, mis on loomulik, kuid kahjuks ei tunne neid nähtavasti ka tema nõunikud, sest vaevalt keegi ministrile meelega valeinfot anda soovis. See on selge näide, et inimeste elu korraldab reegel, mida isegi asjatundjad ei tea.

Eelnev jutt käib praeguse olukorra kohta, mida annaks parandada seaduses üheainsa lause muutmisega: lausest «Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on lubatud üldsusele külastamiseks avatud kohtades alaliselt asuva arhitektuuriteose, kujutava kunsti teose, tarbekunstiteose ja fotograafiateose reprodutseerimine ükskõik millisel viisil peale mehaanilise kontaktkopeerimise ja selle teose kujutise üldsusele suunamine, välja arvatud juhul, kui selline teos moodustab kujutise põhimotiivi ja seda kavatsetakse kasutada otsesel ärilisel eesmärgil.» tuleks kustutada lõpp «välja arvatud…». Lihtne töö ja vastuargumente napib. Aga kes sellest võidaks?

Levinuim argument panoraamivabaduse vastu põhineb harjumusel, mida Valdur Mikita oma raamatus «Kirsiõieturundus» nimetas kogu inimtegevuse jagamiseks A- ja B-tegevusteks. A-tegevuste valdkonnad on head ja õilsad, näiteks kunst, teadus ja lastega mängimine. B-tegevused on madalad ja räpased, näiteks äri, poliitika ja solgitorustiku puhastamine. A-tegevusi tuleks edendada ja neist avalikult kõnelda, B-tegevused võiks viisakas seltskonnas maha vaikida. Seepärast tundub paljudele, et äri kui olemuslikult kahtlast asja ei maksaks soosida ning seaduses mainitud «äriline kasutus» on midagi, mida ei peaks kellelegi lihtsaks tegema. Mis sellest, et tegelikult kaotavad keelust just nimelt need, kelle vastu isegi ebamääraste eelarvamuste kandjad võidelda ei tahaks – tavalised internetikasutajad, entsüklopedistid ja väikesed loomeettevõtted. Eks inimestel võibki olla eelarvamusi, see on täiesti loomulik, kuid riikliku poliitika aluseks need ei kõlba, eriti kui samal ajal kõneldakse vajadusest tutvustada eesti kultuuri maailmas ja edendada loomemajandust.

Euroopas on panoraamivabadusele leitud mitmesuguseid lahendusi. Meie naabritest on see näiteks Soomes, Rootsis ja Saksamaal, puudub Lätis ja Leedus. Varem Nõukogude Liidu aladele jäänud riikidest on vabadus kehtestatud Moldovas, Armeenias ja viimati 2014. aastal Venemaal, mis muidu liigse vabaduse poolest just silma ei paista. Euroopa Liidus ühtset suhtumist pole, kuid vajadust reformiks tunnistas isegi eelmine digivolinik Neelie Kroes. Euroopa kodanikuühendused kirjutasid mullu alla deklaratsioonile, milles toetati autoriõiguse ühtlustamist ja panoraamivabaduse kehtestamist kogu ELis. Selle taseme reform võtab muidugi aastaid, kuid siinkohal on Eestil hea võimalus olla taas infovabadusega esirinnas ning näidata Euroopale eeskuju.

Vikipeediat Eestis edendav MTÜ Wikimedia Eesti valmistab neil päevil ette oma ettepanekut panoraamivabaduse kehtestamiseks Eestis, mis lähiajal edastatakse ka riigikogu erakondadele. Loodetavasti võetakse see seal suuremate probleemide ja poliitiliste vaidlusteta vastu, nii nagu soovitab ka terve mõistus. Kaotada pole sellega midagi, kuid võita on palju.

Raul Veede

Artikkel ilmus esmalt Postimehe kultuurilisas AK 24. jaanuaril 2015. Taasavaldamine on kooskõlastatud Postimehe arvamustoimetusega.

http://arvamus.postimees.ee/3065059/raul-veede-uks-vabadus-mida-meil-ei-ole

11. Feb 2015 Posted by | Määratlemata | Comments Off on Üks vabadus, mida meil ei ole

Rahvusvahelise fotovõistluse Wiki Loves Earth kolmanda koha pälvis Kesk-Eestis tehtud rabapilt

“Hommik Mukri rabas” Janno Loide (Amadvr), cc-by-sa 3.0

Wikimedia Ukraina algatatud fotovõistlus Wiki Loves Earth toimus sel aastal teist korda ning nüüd juba rahvusvahelisena. Võistluse eesmärkideks on anda vabasse kasutusse võimalikult palju pildimaterjali loodusmälestistest ja kaitsealadest ning panustada keskkonna kaitsmisse avalikkuse parema teavitamise teel.

Osales üle 3000 pildistaja 15 riigist, loodusmälestiste ülesvõtteid koguti 71 225. Suurim fotosaak – üle 12 000 pildi – tuli Ukrainast; viis Ukrainas tehtud pilti jõudsid 15 parima hulka.

Peamiselt loodusfotograafidest koosnev seitsmeliikmeline rahvusvaheline žürii valis võidutööd välja rahvuslikel osavõistlustel parimateks tunnistatud 156 foto hulgast.

Eestis toimus võistlus nime all “Loodusmälestised Vikipeediasse” ning selle raames koguti 501 pilti meie looduskaitsealadest ja kaitsealustest üksikobjektidest. Siinse osavõistluse žürii – tunnustatud loodusfotograafid Arne Ader, Urmas Tartes, Remo Savisaar ning vikipedistide kogukonna poolt Aare Undo – valisid 10 parima hulka tööd mitmelt juba varemgi Wikimedia liikumise raames toimunud võistlusel silma paistnud fotograafilt: Ilme Parikult, Janno Loidelt ja Vaido Otsarilt.

Rahvusvahelise võistluse žürii valikus jõudis eepiliste mägismaastike vaadete kõrval kõrgele kolmandale kohale peaaegu monokroomne ülesvõte uduloorides, kergelt härmatanud Mukri rabast hilissügisesel hommikul, autoriks Janno Loide.

Kirjutas Eva Lepik.

13. Dec 2014 Posted by | Määratlemata | Comments Off on Rahvusvahelise fotovõistluse Wiki Loves Earth kolmanda koha pälvis Kesk-Eestis tehtud rabapilt

Parimad kultuurimälestiste fotod 2014. aastal

Järjekorras neljandat korda aset leidnud Kultuurimälestiste fotovõistlus kogus sel aastal Eestist 1764 fotot. Piltidel võis näha nii hommikusse uttu mähkunud kirikuid, värskelt korrastatud mõisahäärbereid, Saaremaiseid tuulikuid, sügisvärvides alleesid kui ka Tallinna vanalinna maju. Kokku olid fotodega esindatud 854 erinevat mälestist alates iidsetest kivikalmetest kuni 20. sajandi alguse tööstusarhitektuuri näideteni.

Osalejaid oli sel aastal 81 ja nende esitatud pilte hindasid Arno Mikkor, Vahur Puik, Artur Talvik ja Jaan Vali. Võitjad kuulutati välja 28. novembril Tallinnas Muinsuskaitseametis ning samast suundus oma esimesse näitusepaika parimatest fotodest koostatud rändnäitus.

Kultuurimälestiste fotovõistlus on rahvusvaheliselt tuntud kui Wiki Loves Monuments. See algas 2010. aastal kohaliku võistlusena Hollandis ja laienes järgneval aastal mitmetesse Euroopa riikidesse. 2013 toimus ettevõtmine juba ülemaailmselt ning siis esitasid 11 000 fotograafi sinna enam kui 365 000 fotot tehes sellest maailma suurima fotovõistluse. Eesti liitus kohe 2011 ja möödunud nelja aasta jooksul on siitmailt lisatud üle 9000 foto kohalikest kultuuripärlitest.

Kõik lisatud fotod on vaba litsentsi alla kättesaadavad Vikipeedia pildivaramust Wikimedia Commons, et me ainult ei talletataks enda kultuuripärandi hetkeseisu, vaid ka tõstaks inimeste teadlikkust kohalikest väärtustest. Digitaalsel kujul saame olla suuremad ja jõuda kaugemale kui see füüsiliselt ealeski võimalik oleks. Nõnda anname oma panuse säilitamaks endale kuuluvat tulevastele põlvedele ja panustamaks maailma kultuuriruumi.

Meie püha üritust toetasid Muinsuskaitseamet, Kultuuriministeerium, RMK, Maaleht, Saarte Hääl ja YIT Ehitus.

2014. aasta võidufotod on järgnevad:

Jätka lugemist

28. Nov 2014 Posted by | Määratlemata | Comments Off on Parimad kultuurimälestiste fotod 2014. aastal

Kuidas teha häid pilte kultuurimälestistest? 2. osa

Võru Suurkannataja Ekaterina kirik

Võru Suurkannataja Ekaterina kirik

Eelmises postituses sai välja toodud, et pildistamiseks tasuks otsida head valgust ning tõeliselt heade fotode tegemiseks on selle jälgimine äärmiselt oluline. Samas ei ole alati võimalik aega vabalt valida ning samuti ei piisa heade piltide saamiseks ainult valguse valimisest. Nõnda tooksin selles postituses välja, mida tasub võttekohas jälgida.

Alustada tasub objekti enda vaatlemisest ja sobilike võttenurkade otsimisest. Kust saab objekti kõige paremini pildile? Milline suund näitab hoonet kõige iseloomulikumast küljest ja avab selle loomulikku mahtu? Suudad leida mõne uudse võttenurga? Kuidas jätta pildile ainult huviväärne objekt või kuidas kaasata kõige sobilikumal kujul ümbritsevat keskkonda? Milline on parim kõrgus pildi tegemiseks? Nendele ja paljudele teistele küsimustele tuleb vastust otsida just nimelt võttekohal ning siin ei saa anda ühest valemit, mis alati kehtiks. Pigem on just järjepidev praktika see, mis õpetab automaatselt keskkonda jälgima ja sedakaudu sellistele küsimustele kiirelt vastama. Vahel on kõige raskem just õige küsimuse esitamine.

Teravdatud tähelepanu tasub jagada detailide märkamisele. Ehk on selle kultuurimälestiseks arvatud hoone juures mõned ääretult iseäralikud arhitektuursed lahendused? Siin võib tõusta suurt kasu taustatööst. Tasub uurida, mis olid määravad põhjused huviväärse objekti mälestiseks arvamisel ning milliseid detailile on kirjelduses olulisteks peetud. Lisaks võib otsida üldiseid mustreid ja korrapära ning vaadelda kaamerasilma ees avanevaid värvikombinatsioone. Huvitav leid võib vastu piiluda väga ootamatust suunast. Eesti esimese kultuurimälestise fotovõistluse (2011) võit läks fotole Purila mõisast, mis oli tehtud aknaauku katvate laudade vahelt avanevast praost. Järgnevas näites on aga ühe katusealuse all peidus olnud maaling Cesvaine lossis Lätis.


Jätka lugemist

22. Sep 2014 Posted by | Määratlemata | | Comments Off on Kuidas teha häid pilte kultuurimälestistest? 2. osa

Kuidas teha häid pilte kultuurimälestistest?

Millised on sobilikud valgusolud ühe pildi tegemiseks? Fotol on Tartu Katoliku kirik.

Millised on sobilikud valgusolud ühe pildi tegemiseks? Fotol on Tartu Katoliku kirik.

Taaskord toimub Vikipeedias Kultuurimälestiste fotovõistlus. Kõrvuti osalemissooviga võib kergelt tekkida küsimus, et kuidas teha häid pilte, mida võistlusele esitada. Milline oleks üks õige mälestisevääriline foto ja kuidas sellist imelooma tabada?

Nii mõndagi sõltub kasutatavast tehnikast ja alati võib püüda kehva fotot välja vabandada väidetega stiilis “aparaat ei teinud paremat”. Kallima tehnika soetamine ei too aga automaatselt kaasa paremaid pilte. Profiaparaadi omamine teeb kedagi samavõrra profifotograafiks, kui pastaka ja kirjapaberi omamine kedagi teist kirjanikuks. Hea fotograaf saab ka kehva tehnikaga häid fotosid. Mis on aga need nipid, mille järgimine aitaks kasvatada enda tehtavate fotode väärtust?

Alustaksin sedapuhku sellest, et fotograafia on oma olemuselt valguse jäädvustamine. Ilma valguseta, mida filmilindile või sensori pinnale püüda, ei saa sündida ühtegi fotot. Parima võimaliku foto tegemiseks ei vaja me aga mitte lihtsalt suurt hulka valgust, vaid võimalikult head valgust. Seega on esimeseks asjaks, mida foto puhul jälgida, valgus.

Teades, mida soovid pildile püüda, tasub ühtlasi mõelda sellele, et kuidas tabada parimad olud foto tegemiseks. Millisel kellajal ja millise ilmaga võiksime saada ideaalse foto? Näiteks jätab väga tugev keskpäevane valgus häirivalt teravad varjud ning loob tohutu kontrasti pildi heledamate ja tumedamate osade vahel. Sellistes oludes võib-olla hea pildi saamine tõsiseks katsumuseks. Oluliselt paremaid tingimusi võivad luua varajane hommikutund, hilisõhtu või sobilikult pilvine ilm.
Jätka lugemist

12. Sep 2014 Posted by | Määratlemata | | 2 kommentaari

Intervjuu Vaido Otsariga

Vaido Otsar on teinud Vikipeediale kaastööd alates esimesest HELP pildikogumisest 2010. aastal ning aidanud seeläbi veebientsüklopeediat oma fotodega värvikamaks muuta.

Aalupi järv. Foto: Vaido Otsar.

Aalupi järv. Pilt: Vaido Otsar.

Mis ajendab teid Vikipeediat oma piltidega rikastama?

Rändamine ja fotograafia võtavad suure osa minu vabast ajast, informatsiooni korrastamine on aga minu igapäevane töö. Vikipeediasse piltide lisamisel saab see kõik suurepäraselt kokku ning minu nähtud paikade jäädvustamisest on kasu kõigile, kellel võiks nende vastu huvi olla. Usun, et tasuta loodava ja vabalt kättesaadava informatsiooni järjest laiem levik on väga oluline. Tarvitan ise selle vilju igapäevaselt vaba tarkvara kasutades ja internetist infot hankides. Vikipeedia jaoks piltide jagamine on üks viis ise midagi vastu anda.

Piusa koopad. Pilt: Vaido Otsar.

Piusa koopad. Pilt: Vaido Otsar.

Kust tuli idee hakata üldse Vikipeedia jaoks pilte tegema või olemasolevaid sinna üles panema?

Küllap jäi alguses lihtsalt silma, et suur osa Lõuna-Eesti loodust puudutavatest artiklitest on pildimaterjaliga katmata, siis sai olemasolevaid fotosid lapatud. Paaril viimasel aastal on külastatavate paikade “vikipeedilise” pilguga hindamine juba harjumuseks saanud. Ka sellised fotokogumisaktsioonid nagu “Head Eesti Looduse pildid” ja praegu käimasolev “Looduspärand Vikipeediasse” panevad uuesti mõtted käima ning meenutavad juba nähtud kohti ja tehtud pilte või pakuvad külastamiseks uusi toredaid paiku. Igal pool meie lähedal on avastamiseks palju põnevat.

Olete saanud oma piltidele hulgaliselt “Quality Image” ning “Featured Pictures” tiitleid. Kuidas neisse suhtute  kas on ka suuremajoonelist tähistamist või on sellised äramärkimised juba tavaliseks muutunud? Milline oli esimene emotsioon esmakordselt sellist tunnustust saades?

Võru Katariina kirik. Pilt: Vaido Otsar.

Võru Katariina kirik. Pilt: Vaido Otsar.

Tiitlite saamine ei ole olnud piltide lisamisel väga tähtis, õigupoolest ma polegi vist ise oma fotosid kandidaatideks üles seadnud. Ühel hetkel märkasin, et seda on teinud teised… Tunnustus on aga alati meeldiv ning eeskujulike piltide galeriisse pääsemine on väga rõõmustav sündmus. Ühest küljest on hea saada kinnitust foto kvaliteedile, teisalt annab eeskujulike piltide hulka arvamine fotole ka palju suurema võimaluse tutvustada vaatajatele pildile jäädvustatut. Saadud kriitiline tagasiside on samuti õpetlik ning paneb mõnikord oma pildile uue pilguga vaatama.

Vikipeedia tarbeks pildistamisel vaatan kaadrit teisiti kui muidu looduspilte tehes, sest informatiivsust ei tohi päris ära unustada. Uute piltide tegemisel püüan alati, kui olud lubavad, pidada silmas kvaliteetse pildi nõudeid.

Kas olete mõelnud ka artiklikirjutamisele? Miks?

Olen lisanud paar lühikest artiklit, kui jagamist vääriva pildi kohta artikkel veel puudus. Seega on kogemus olemas. Väiksemate vigade leidmisel artiklite tekstidest püüan needki parandada. Usun siiski, et minu kaastöö Vikipeediale saab ka tulevikus seisnema peamiselt piltide lisamises. Suhtun sõna kasutamisse suure lugupidamisega ning tunnen, et see ei ole päriselt minu eriala.

Suur Taevaskoda. Pilt: Vaido Otsar.

Suur Taevaskoda. Pilt: Vaido Otsar.

Küsimusi esitas Alar Krikal.

Intervjuu valmis seerias “Intervjuud vikipedistidega”, mille eesmärgiks on tutvustada inimesi, kes aitavad Vikipeediat luua.

30. May 2014 Posted by | Määratlemata | | Comments Off on Intervjuu Vaido Otsariga