Me ei toeta EL autoriõiguse direktiivi selle praegusel kujul. Ka teie ei peaks seda toetama.

Järgnev postitus esindab Wikimedia Foundationi ametlikku seisukohta. Wikimedia Eesti ja Netikogukonna meeleavaldus direktiivi vastu toimub 23. märtsil Tallinnas.

Digitaalse ühtse turu autoriõiguse direktiivi lõpptekst kahjustab ligipääsu teadmistele ning soosib liigselt suurkorporatsioone ja õigusi omavat tööstust. Vaatamata meile tehtud eranditele ei saa Wikimedia toetada reformi, mille põhisisuks on püüd saavutada täielik kontroll internetis jagatava teabe üle.

Pärast pikka seadusandlikku protsessi tsementeeriti EL autoriõiguse direktiivi lõpptekst möödunud nädalal, kui triloog Euroopa Komisjoni, parlamendi ja Nõukogu vahel lõpule jõudis. Nüüd, kus lõplik tekst on kättesaadavaks tehtud ning seda lahutab jõustamisest ainult jah/ei hääletus Parlamendis, on Wikimedia liikumine jõudnud otsusele, et me ei saa seda reformi praegusel kujul toetada. Järgnevalt selgitame, mispärast see nii on.

Direktiiviteksti kujunemine

Viimase paari aasta vältel oleme välja astunud EL autoriõiguse direktiiviplaani problemaatiliste punktide vastu. Alguses olime lootusrikkadMeie kogukond toetas reformi, suheldes Euroopa Komisjoniga enne direktiiviettepaneku ilmumist ning parlamendiliikmete ja liikmesriikide esindajatega varakult, et teada saada, mida nad soovivad direktiivis näha. Meie soovide seas olid ulatuslik panoraamivabadus, et fotograafid saaksid vabalt jagada avalikus ruumis asuvate kunsti- ja arhitektuuriteoste pilte, ja avalikku omandit puudutavate reeglite ühtlustamine, et avalikus omandis olevate teoste tõetruudele koopiatele ei tekiks uut autoriõigust.

Ometi esitas Euroopa Komisjon ühekülgse ettepaneku ja lisas direktiivile murettekitavaid elemente. Kui meie kogukond nägi oma ettepanekuid kõrvalejäetuna koopiatööstuse ja kirjastajate kasumite huvides, kasvas kriitika direktiivi suhtes. Kaks kõige kahjulikumat artiklit, 11 ja 13, on jäänud kriitikale vaatamata direktiiviteksti püsima ning kuuluvad nüüd direktiivi lõppteksti, milles Euroopa Parlament ja EL Nõukogu eelmisel nädalal kokku leppisid. Kuigi reformipaketti lisati mõned head elemendid, ei ole Wikimedial võimalik toetada reformi, mis sisaldab neid kahte artiklit. EL autoriõiguse direktiiv jõuab lõpphääletuseni parlamendis sel kevadel.

Vaatamata eranditele jääb vaba teadmine kaotajaks

Artikkel 11, mis on sihitud uudisteagregaatorite vastu, kuid mille mõju on märksa laiem, nõuab kogu uudisliku sisu internetis toimuvate kasutuste jaoks litsentse, vähesed erandid välja arvatud. See tähendab, et veebilehed, mis hõlbustavad, organiseerivad või tõlgendavad uudiseid, ei saa enam näidata eelvaateid koos artiklitega, tehes kasutajatele internetis informatsiooni leidmise ja kasutamise keerulisemaks. Me oleme tänulikud, et artikkel 11 sisaldab mõningaid erandeid individuaalse, mittekommertsiaalse või “üksikuid sõnu” või “väga lühikesi katkeid” hõlmava kasutamise jaoks. Ometi, raskendades informatsiooni internetist leidmist mõjutab artikkel 11 meie vabatahtlike kaastööliste võimalusi Vikipeediat täiendada, eriti Euroopa allikaid silmas pidades.

Artikkel 13 asetab platvormidele vastutuse autoriõigust rikkuva kasutajate üleslaaditud sisu eest, kui platvormid ei täida rangeid nõudeid. See säte nõuab, et veebilehed teeksid oma parima, et hankida load kogu nende saitidel leiduva sisu jaoks ning eemaldaksid kiiresti õigusi rikkuva sisu ja hoiaksid ära selle uuesti üleslaadimise. Need kohustused langevad igale platvormile, mis võimaldab suurel hulgal kasutajatel sisu üles laadida, ning üksnes kõige paremini finantseeritud ja arenenumad saidid suudavad välja töötada tehnoloogia nende nõudmiste täitmiseks omal jõul. Kui veebilehed neid nõudeid rangelt täitma asuvad, vähendab see  dramaatiliselt võrgus saadaoleva sisu mitmekesisust ning kehtima hakkab autoriõiguse erajõustamise süsteem üleslaadimisfiltrite kujul, mis võib viia sisu liigse eemaldamiseni kartusest vastutuse ees ning valepositiivsete tuvastuste tõttu. Kuivõrd Vikipeediast väljaspool asuv sisu kuivab kokku, kannatab ka Vikipeedia sisu haare, sügavus ja kvaliteet. Me toetume välisele maailmale, et oma koostöist entsüklopeediat luua, ning mis mõjutab interneti ökosüsteemi kui tervikut, mõjutab ka Vikipeediat, vaatamata Vikipeediale tehtud erandile.

Vaatamata ebavõrdsele võitlusele, mida oleme pidanud, võib vaba teadmuse kogukond olla uhke mõju üle, mis meil seni on õnnestunud reformile avaldada. Praegune tekst hõlmab ulatuslikku teksti- ja andmekaeve erandit, avalikus omandis teoste digiteerimise õiguskindlust ning sätet ärilisest ringlusest väljas olevate teoste kohta, mis võimaldab suuremal hulgal kultuuripärandit digitaalselt kättesaadavaks teha, samuti erandit, millega püütakse vähendada direktiivi üldist kahjulikku mõju mitteärilistele projektidele.

Need on kasulikud sätted ning on suunatud sellele, milleks reform algselt mõeldud oli: tuua sajandivanune õigussüsteem kooskõlla eelseisva digitaalse tulevikuga. Ühtlasi tuletavad need meile valuliselt meelde, et selle reformi ülejäänud osad ei ole tulevikku suunatud.

Kokkuvõte: vaba teadmine mõjutab enamat kui üksnes Vikipeediat

Meilt küsitakse, miks me pole selle reformiga rahul, kui teatud mitteärilised projektid on üldiselt eranditena sätestatud ja me võime koguni viidata mõnele positiivsele arengule avaliku omandiga seoses. Kuid need meetmed ei tee sellest head või tasakaalustatud reformi. Vaatamata mõnedele headele kavatsustele tähendab artiklite 11 ja 13 kaasamine, et teadmiste jagamise põhialused on pea peale pööratud: praktikas peavad kasutajad ja projektid asuma tõestama, et nad tohivad teadmisi jagada – enne kui platvorm üleslaadimist võimaldab. EL autoriõiguse direktiiv  näeb ette tehnilise ja õigusliku infrastruktuuri, mis asetab kasutaja loodud sisule kahtluse, kui selle õiguspärasust ei tõestata. Me ei saa seda reformi toetada – parem oleks jätkata ilma reformita, kui reformiga, mis sisaldab neid toksilisi artikleid.

Jäänud on veel üks ja viimane jah/ei hääletus Euroopa parlamendis märtsi lõpus. See on Euroopa vikikogukonna viimane võimalus öelda Euroopa parlamendile, et me ei toeta autoriõiguse reformi, mis pakub erandit vabade teadmiste kogukonnale, mõtlemata samas interneti ökosüsteemile kui tervikule. Käimasolevas seadusloomeprotsessis on paranduste ja läbirääkimiste etapp nüüdseks möödas. Euroopa parlament peab kogu reformi tagasi lükkama. Kuna tekst on nii vastuoluline ja paljud saadikud loodavad saada mais ametisse tagasi valitud, oleks tark direktiiviettepanek praegusel kujul tagasi lükata ning jätkata tööd lahenduse nimel värske mandaadiga.

Euroopa jaoks ei ole veel liiga hilja saada positiivne autoriõiguse reform, kuid aega ei ole palju jäänud. Seetõttu koonduvad meie Euroopa organisatsioonid ning kutsuvad oma liikmeid üles tegudele. Vaata siit.

Allison Davenport, Technology Law and Policy Fellow, Legal
Wikimedia Foundation

Tõlge postitusest “We do not support the EU Copyright Directive in its current form. Here’s why you shouldn’t either.“, mis ilmus 28. veebruaril 2019. Tõlkis: Eva Lepik

Päisefoto: Eiffel Tower through shattered glass.jpg. Autor: Eutouring. Litsents: CC BY-SA 4.0

Advertisements