Miks Vikipeedia täna kinni on?

Eesti vikipedistide kogukond otsustas täna Vikipeedia sulgeda protestiks Euroopa Liidu autoriõiguse reformi vastu, mis on praeguseks jõudnud otsustavasse faasi, kuid ei vasta kodanike huvidele ning eirab digiajastu reaalsust.

Homme, 5. juulil hääletab Euroopa parlament küsimuse üle, kas parlamendis koostatud tekstiversioon suunatakse edasi kolmepoolsetesse läbirääkimistesse. Euroopa Komisjoni koostatud direktiiviprojekt jõudis avalikkuse ette 2016. aasta septembris ning pälvis algusest peale teravat kriitikat, sest selles on ignoreeritud kodanike ja digiühiskonna ning digitaalse ühtse turu vajadusi, avalike konsultatsioonide tulemusi ning varasemat seadusraamistikku.

Euroopa Liidu nõukogu koostatud tekstivariant toodi lauale sel kevadel ning see erineb Euroopa Komisjoni versioonist ainult detailides. 20. juunil hääletas Euroopa Parlamendi õiguskomisjon tekstiversiooni poolt, mis kordab ja süvendab nii Euroopa Komisjoni kui EL Nõukogu direktiivikavandite vigu ja puudujääke.

Kui reform praegusel kujul direktiiviks vormitakse, kujuneb Internetist midagi kaabeltelevisiooni sarnast, kus vähesed teenusepakkujad otsustavad ära, mida inimesed internetis avaldada saavad ja mida neil on seal võimalik näha. Kuigi reformi üheks väidetavaks eesmärgiks on nn väärtuste lõhe ületamine netiplatvormide nagu Youtuube ja suurte autoriõiguse portfellide omajate nagu Universal või Sony vahel, siis tegelikult hoopis süvendab see autoriõiguse probleemide tuumaks olevat väärtuste lõhet autorite ja mistahes eri levitajate vahel ning jätab tähelepanuta, et tänapäeval oleme me kõik autorid ja tarbijad ühteaegu.

Kui jutt väärtuste lõhest tundub keeruline, siis see video selgitab tabavalt ning lõbusalt seda keerulist konflikti.

Ent nüüd lühidalt problemaatilistest artiklitest direktiivikavandis.

Artikkel 3 — teksti- ja andmekaeve. Praegune versioon lubab teksti- ja andmekaevet üksnes teadusasutustele. See piirang ei aita kuidagi kaasa infotehnoloogia, tehisintellekti, masintõlke jm arendamisele ning on tarbetu ja kahjulik tõke ettevõtluses sündivale innovatsioonile.

Artikkel 4 — ei too kaasa hariduserandi üldist kehtestamist, vaid soodustab kollektiivset litsentsimist. Eesti on praegusest EL autoriõiguse direktiivist hariduserandi puhtal kujul üle võtnud, mis tähendab, et siinsete õpetajate ja õppejõudude jaoks rakenduvad ulatuslikud õigused kõikvõimalikku materjali õppetegevuses kasutada. Kui aga praegu läbisurutav direktiiv kehtima hakkab, tabab Eesti haridust tuntav tagasilöök.

Artikkel 5 — pidi kaitsma avalikku omandit sätestades, et avalikus omandis teoste digitaalsel reprodutseerimisel saadavale materjalile ei kohaldu mingeid autoriõiguslikke piiranguid, europarlamendi õiguskomisjon riputas selle artikli külge piirava lisandi:

5:1a. Liikmesriigid tagavad, et mis tahes materjal, mis saadakse avalikus omandis materjali reprodutseerimisel, ei ole autoriõiguse ega muude kaasnevate õiguste objekt, juhul kui tegu on tõepärase reproduktsiooniga originaalmaterjali säilitamise eesmärgil.

Artiklid 7-9 — käsitlevad ärilisest ringlusest väljas olevate teoste kasutamist mäluasutuste poolt ning on iseenesest samm õiges suunas, kuid ilmselgelt ebapiisav ja liiga piirav.

Põhilisteks murekohtadeks on aga artiklid 11 ja 13.

Artikkel 11 — annab täiendava autoriõiguse ajakirjandusväljaandjatele, õiguskomisjon on seda täiendanud veel ka spordivõistluste korraldajate kasuks, kes saavad õigusi lisaks, ning kõigele lisaks tahetakse litsentsitasusid korjama hakata ka pildiotsingumootorite näidatavate pisipiltide eest. Saksa suurte meediaettevõtete survel direktiivikavandisse jõudnud punkt on vastuolus Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooniga, mis ütleb, et uudiseid ja pressiteatelise iseloomuga tekste see ei kaitse ning tsiteerimine on lubatud, aga selle direktiivi loomise käigus ei ole seaduslikkusele erilist tähelepanu pööratud.

Artikkel 13 — see ilmselt kõige vastuolulisem kogu direktiiviprotsessis ja sunnib internetiteenuse pakkujaid kasutusele võtma tõhusaid sisutuvastusvahendeid, mida ettevaatuse mõttes ei nimetata filtriteks, kuigi just sellega on tegu. Oleme juba viidanud sellele, et need filtrid ei ole võimelised materjali seaduspärast kasutamist (paroodia, tsitaat jne) autoriõiguse rikkumisest eristama.

Vaatamata sellele, et kavandatav lausmonitoorimine autorite kaitsmise viigilehe varjus on vastuolus Euroopa põhiõiguste harta, e-kaubanduse direktiivi, hiljuti jõustunud isikuandmete kaitse määruse ja inimõigustega laiemalt (vt nt ÜRO sõnavabaduse eriraportööri David Kaye hinnangut), on artikkel 13 reformikava debattide käigus aina hõlmavamaks muutunud.

Europarlamendi õiguskomisjon on välja hääletanud kõik kasutajatele õigusi lisavad täiendused, mida teised komisjonid ette panid, nt panoraamivabaduse kehtestamise kogu Euroopa Liidus ja kasutajate loodud sisu (user generated content, nt meemid, remiksid jne) aktsepteerimise, millega oleks seadusandluse lõpuks reaalsusega vastavusse saanud viia.

Kokkuvõttes tähendab see reform praegusel kujul õiguste valdajatele märksa suurema võimu andmist selle üle, kuidas me internetti suhtluseks, jagamiseks, loominguks ja eneseharimiseks kasutame. See on suur samm eemale avatud internetist niisuguse interneti suunas, mis töötab peavoolukultuuri kanalina. Ei Euroopa Komisjon ega keegi teine ei saa head ja paremat pakkudes Vikipeediat ära osta:

Kodanike eneseväljendusvabadus ei tohi sõltuda kokkuleppest õiguste valdajate ja suurte kompaniide või korporatsioonide vahel. Inimõigusi tuleb kaitsta nende endi pärast ning on äärmiselt häiriv, et Euroopa seadusandja on selle põhimõtte hüljanud ning soovib peamiselt väljaspool EL asuvate suurettevõtete kätte anda otsustusõiguse selle üle, kuidas Euroopa kodanikud end veebis väljendada saavad.

Wikimedia Eesti on seoses käesoleva reformiga  korduvalt  sõna  võtnud  ning nüüdne pimendamine on äärmuslik samm, milles me oleme solidaarsed mitte üksnes Wikimedia liikumisega, mis on samuti oma muret seoses reformiga väljendanud, vaid ka Euroopa vikikogukondadega Lätis, Hispaanias, Itaalias ning arvukate digi- ja inimõigustele pühendunud vabaühendustega.

Vikipeedia ei eksisteeri eraldi vabast Internetist. Selle säilimine on meie kõigi asi.

Postitus on avaldatud CC BY litsentsi all, st seda võib mistahes eesmärgil levitada, kui on lisatud litsentsimärgis ning ära toodud algne autor.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s